ASJAOLUD
Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (
3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (
Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus
Küll on kohtu hinnangul pooled mõnevõrra ekslikult sõnastanud kompromissi p-i 1.2, märkides, et tasuma tuleks kostjal hakata „alates kohtumääruse kinnitamisele järgnevast kuust“. Kompromissi kinnitavat kohtumäärust ei ole võimalik täiendavalt kinnitada, mistõttu parandab kohus ekslikku sõnastust ning märgib, et tasuma tuleb kostjal hakata alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et käesolev määrus jõustub edasikaebetähtaja möödumisel. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 5.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kajastamata menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.