Obsah (7)

§ 119§ 43§ 2§ 37§ 152§ 124§ 47

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-137 Määruse kuupäev 21. veebruar 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahj

§ 119lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja esitas
2. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus seoses lühiajaliste kokkusaamiste ära jäämisega ning mõista vanglalt tema kasuks välja kahjuhüvitis summas 1000 eurot (haldusasi nr 3-21-2693).
3. Tartu Halduskohus tagastas
4. detsembri
5. a määrusega haldusasjas nr 3-21-2693 eelnimetatud kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2¹ alusel. Kohus asus seisukohale, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud nii

1. augusti
2. a kui ka
3. augusti
4. a lühiajalise kokkusaamise taotlust puudutavas osas. Kaebaja esitas vanglale
5. augustil 2021 ja
6. septembril 2021 kahju hüvitamise taotlused. Korrektselt lahendas vangla üksnes
7. septembri
8. a kahjunõude. Vangla ei käsitlenud
9. augusti
10. a taotlust ekslikult kahjunõudena, vaid esitas vastuses kaebajale üksnes üldsõnalise põhjenduse kokkusaamise ärajäämise kohta. Vastuses kohtunõudele on vangla möönnud, et kahetsusväärselt jäi kaebaja üks kahju hüvitamise taotlus sellisena registreerimata ja menetlemata. Seega ei ole vangla kaebaja
11. augusti
12. a kahjunõuet tähtaegselt lahendanud. Seetõttu tuleb vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel kohustuslik kohtueelne menetlus ka
13. augusti
14. a kahjunõuet puudutavas osas läbituks lugeda. Kohtu hinnangul ei ole siiski alust hüvitamiskaebuse menetlemiseks, sest kaebuses väljatoodud asjaoludel oli kaitstava 3-22-137 õiguse riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Täpsemaid põhjendusi vt eelnimetatud määrusest.
15. Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas
16. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule uue kaebuse Tartu Vangla sama tegevuse peale. Kaebaja taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja kahju hüvitamist summas 1000 eurot selle eest, et kaebaja on mitmel korral jäänud ilma lühiajalisest kokkusaamisest. Kaebaja viitab ka haldusasjale nr 3-21-2693 ning eelnimetatud kohtumäärusele, milles kohus muu hulgas selgitas, et

§ 43

lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Tartu Halduskohus palus Tartu Vanglale esitatud kohtunõudes teavet kaebaja esitatud kahjunõuete kohta seoses kaebuses viidatud ära jäänud lühiajaliste kokkusaamistega. Tartu Vangla esitas
2. jaanuaril 2022 vastuse kohtunõudele, milles tõi välja samad kaebaja esitatud kahjunõuded ning vangla vastused neile ja asjakohase teabe kahjunõuete lahendamise kohta. Seega on asjaolud haldusasjas nr 3-21-2693 esitatuga samad.
3. Tartu Halduskohus jättis 4 veebruari
4. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Sellest tulenevalt andis kohus kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuste esitamiseks tähtaja (7 päeva määruse kättesaamisest). Kaebaja sai eelnimetatud määruse ja selle venekeelse tõlke kätte
5. veebruaril
6. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt lähtub kohus kaebaja nõuete tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et vangla ei võimaldanud lühiajalisi kokkusaamisi lähedastega. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega. 7.

§ 152

lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. 8.

§ 47

lg 2 näeb ette, et kui kaebaja pidas seaduses ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse korrast kinni, siis võib kaebuse selle nõudega esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on

§ 47

lg 3 osas eriregulatsioon, mistõttu ka juhul, kui vangla jätab kahjunõude tähtaegselt lahendamata, tuleb kaebetähtaja puhul lähtuda RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-64-16, p 13). 2 3-22-137
3. Kaebaja esitas vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kaks kahju hüvitamise taotlust, millest ühte (
4. augustil 2021 esitatud taotlus) vangla tähtaegselt ei lahendanud ning teise taotluse (
5. septembril 2021 esitatud taotlus) jättis vangla
6. novembri
7. a otsusega rahuldamata. Seejärel pöördus kaebaja käesoleva kaebusega võrreldes sama nõude ja alusega
8. novembril 2021 kohtusse (haldusasi nr 3-21-2693). Selle kaebuse tagastas kohus
9. detsembri
10. a määrusega, nimetatud määrus on jõustunud. Seega on kaebaja esitanud käesolevas asjas uue kahjunõude kohtule samal alusel.

ei keela kaebuse tagastamise korral esitada uus nõue samal alusel kohtule (

§ 43lg 2), kuid kaebaja peab järgima kaebetähtaega.

Kaebetähtaeg hakkab kulgema kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud vangla otsuse kättesaamisest, lahendamata taotluse korral taotluse lahendamiseks haldusorganile ettenähtud tähtaja möödumisest alates.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja järginud uue hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega. 10.
2. Kaebaja
3. augustil 2021 esitatud kahjunõude puhul pidi vangla tegema otsuse RVastS § 18 lg-st 1 lähtuvalt kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vangla käsitles kaebaja taotlust ekslikult selgitustaotlusena ja saatis kaebajale
4. septembril 2021 vastuse, milles viitas lühiajaliste kokkusaamiste põhjuste kohta esitatava teabe osas
5. septembril 2021 saadetud vastusele. Vangla pidi kahju hüvitamise taotluse registreerimise päeva aluseks võttes selle lahendama hiljemalt
6. oktoobril
7. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse vene keeles ning see tulnuks esmalt tõlkida, oleks taotluse lahendamise tähtaeg eelduslikult kuni nädala võrra pikenenud. Seetõttu lähtub kohus nimetatud taotluse lahendamise osas sellest, et hiljemalt
8. a oktoobrikuu lõpuks pidanuks vangla tegema selle kahju hüvitamise taotluse osas otsuse. Vangla kahju hüvitamise taotlust sisuliselt ei lahendanud. Seega hakkas
9. augustil 2021 esitatud taotluse puhul kohtule hüvitamiskaebuse esitamise 30 päevane tähtaeg kulgema
10. novembril ja lõppes
11. novembril 2021 (RVastS § 18 lg 2). Kaebaja esitas uue kahjunõude selles asjas
12. jaanuaril
13. Seega on nimetatud taotlusega seotud hüvitamiskaebus esitatud kohtule tähtaega rikkudes. 10.
14. Kaebaja
15. septembril 2021 esitatud kahju hüvitamise taotluse tõlge saabus vanglasse
16. septembril 2021 ning vangla jättis kahju hüvitamise taotluse
17. novembri
18. a otsusega rahuldamata. Nimetatud otsuse sai kaebaja kätte
19. novembril
20. Seega hakkas selles osas kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema
21. novembril
22. Kuna kaebaja esitas hüvitamiskaebuse alles
23. jaanuaril 2022 ei ole ka selles osas kaebaja kaebetähtaega järginud. 10.
24. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja järginud hüvitamiskaebuse esitamisel tähtaega.
25. Kohus andis
26. veebruari
27. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks hiljemalt 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse ja selle venekeelse tõlke kätte
28. veebruaril 2022, seega tuli kaebajal kohtule vastata hiljemalt
29. veebruaril
30. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ületamist põhjendanud ega tähtaja ennistamise taotlust kohtule esitanud. Seetõttu kohus tähtaja ennistamise küsimust pikemalt ei käsitle ning lõpetab haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

12. Kohus märgib, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kaebaja esitas ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus järgnevalt lahendab. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 3 3-22-137 Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (nt haldusasjad nr 3-22-64, 3-21-2846, 3-21-2738, 3-21-2693, 3-21-2439, 3-21-759, 321-761, 3-20-1293 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtub kaebuse nõue ja põhjendused. Seega on kaebaja võimeline ennast ise kohtus esindama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
2. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning tunnistaja kohtuistungil üle kuulamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4