RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) §-st 60 ja avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lõike 1 punktist 1 ei saa RAB väljastada oma ülesannete täitmisel kogutud andmeid ega teavet selliste andmete olemasolu või võimaliku andmevahetuse kohta.

1. detsembril 2019 palus X RAB-il teatada, kas tema suhtes on esitatud Eesti või välisriigi krediidiasutustele või välisriigi ametiasutustele ettekirjutusi või järelepärimisi, milles on viidatud rahapesu kahtlusele. RAB vastas
2. jaanuaril 2020, et tulenevalt

§ 1lõikest 3 ja § 60 lõikest 1 ning Av

TS § 23 lõike 1 punktist 1 ei saa RAB selliseid andmeid väljastada. X palus

1. jaanuari
2. a pöördumises RAB-il täpsustada, millisel AvTS §-s 35 sätestatud alusel on tema
3. detsembri
4. a ja
5. detsembri
6. a pöördumistes taotletud teabele kehtestatud juurdepääsupiirang. RAB selgitas
7. jaanuari
8. a vastuses, et juurdepääsupiirang tuleneb

§ 60lõikest 1.

Kuna ei esine

§ 60

lõigetes 2-7 sätestatud teabe avaldamise erandite aluseid, ei saa RAB teabe olemasolu kinnitada või seda edastada. 3-20-332 Kui RAB-il peaks olema taotletud teavet, kehtib sellele teabele AvTS § 35 lõike 1 punkti 19 alusel

§ 60lõikes 1 sätestatud juurdepääsupiirang.

1. X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus RAB-i kohustada tema
2. detsembri
3. a,
4. detsembri
5. a ja
6. jaanuari
7. a pöördumistes soovitud teavet väljastama. Kaebuse kohaselt suleti
8. ja
9. a-l kaebaja kontod Ameerika Ühendriikide pankades. Kuna kaebajale kuulub Ameerika Ühendriikides kinnisvara ning ta on alates
10. a-st seal sageli viibinud, on Ameerika Ühendriikide pangakonto talle vajalik. Kuna pangakontod suleti põhjendusi esitamata, on tal põhjendatud huvi teada saada, miks pangad talle teenuse osutamise lõpetasid. Kaebajal on tekkinud kahtlus, et RAB on edastanud, kogunud ja väljastanud tema kohta teavet asjakohaste asutuste kaudu välisriigi pangale. Kaebaja rõhutab, et põhiseaduse (PS) § 44 lõikest 3 tuleneb, et Eesti kodanikul on õigus tutvuda tema kohta riigiasutustes ja riigi arhiivides hoitavate andmetega. RAB-il ei ole AvTS § 23 lõike 1 punkti 1, § 35 lõike 1 punkti 19 ja

§ 60

lõike 1 alusel õigust keelduda kaebaja kohta käivate andmete avaldamisest.

§ 60lõige 1 ei saa olla juurdepääsupiirangu alus, sest see on pädevusnorm.

Kaebaja taotletud andmed puudutavad vahetult tema isikut, tegemist on isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) tähenduses. IKÜM artikli 15 lõike 1 ja IKS § 24 lõike 1 järgi on andmesubjektil õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas tema isikuandmeid töödeldakse, ning tutvuda nende isikuandmetega. 3. Tallinna Halduskohus jättis 24. novembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul piirab RAB-i andmete avaldamist

§ 60

lõige 1.

§ 60

lõige 3 määrab isikute ringi, kellele võib edastada RAB-is registreeritud andmeid. Sellega seatakse piirang kõigi RAB-is registreeritud andmete edastamiseks seaduses nimetamata isikutele. Seega on RAB teabenõuetele vastamisel tegutsenud õiguspäraselt. Vastustaja on ka selgitanud, et õiguslik alus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks on AvTS § 35 lõike 1 punkt

1. Kuna seaduses on arusaadavalt määratud isikute ring, kellel ja millistel tingimustel on võimalik teabele juurde pääseda, ei esine vastuolu PS §-ga
2. Kaebaja viited IKÜM-ile on asjakohatud, sest selle artikli 2 lõike 2 punkti d järgi seda ei kohaldata, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Asjakohane EL-i õigusakt on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
3. aprilli
4. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mille artikkel 15 võimaldab riikidel oma seadusandluses ette näha meetmeid, millega nähakse ette andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õiguse täielik või osaline piiramine, mida

-is ongi tehtud.

1. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. mai
3. a otsusega rahuldamata. 4.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 60

lõike 1 esimene lause mitte pädevusnorm, vaid keelab mis tahes teistel isikutel peale RAB-i töötajate juurdepääsu RAB-i säilitatavatele andmetele. Sellest näevad erandid ette nt

§ 55, § 60 lõiked 3–7 ja 9, § 62, § 63 ning § 69 lõike 2 teine lause ja lõige 4.

Ühegi sellise erandi alusel ei ole õigustatud kaebajale teabe edastamine. Kõik need erandid seostuvad vajadusega edastada andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks, kriminaalmenetluse läbiviimiseks või RAB-i tegevuse kohtulikuks kontrolliks.

§ 60

lõike 1 teine lause on ühtaegu nii pädevus- kui ka volitusnorm, mis näeb ette nii isiku, kes RAB-i andmekogus sisalduvatele andmetele juurdepääsupiirangu kehtestamise üle otsustab, kui ka kaalutlusõiguse sellise juurdepääsupiirangu üle otsustamisel. Seadust tuleb mõista nii, et andmete väljastamine on RAB-i andmekogust üldiselt keelatud ning neil juhtudel, kus andmeid väljastatakse

-is sätestatud juhtudel, võib andmete paremaks kaitsmiseks teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Et

näeb 2

§ 60lõike 1 esimene lause, mitte Av

TS § 35 lõike 1 punkt 19. 4.2.

§ 60

lõige 1 on erinorm ka IKS § 24 suhtes, sest

§ 60

lõike 1 esimene lause ei võimalda üldse isikut RAB-i andmekogus olevatest andmetest teavitada. IKÜM artikli 2 lõike 2 punkti d järgi ei ole üldmäärus süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise, avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil isikuandmete töötlemise korral kohaldatav. Sellise olukorraga on tegemist ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Direktiivi 2016/680 artikkel 15 võimaldab sellistel juhtudel andmetele juurdepääsu liikmesriigi õigusega piirata, tingimusel et piirang on proportsionaalne. Ka direktiivi 2015/849 põhjendusest 46 võib järeldada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel võib olla põhjendatud RAB-i kogutud isikuandmetele juurdepääsu piirata.

§ 69

lõige 2 annab kontrolliks Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) andmetele juurdepääsu, samuti saab isik IKS § 56 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve tegemiseks AKI poole pöörduda. 4.

1. Praegusel juhul ei ole kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiratud, kuigi üldine ja tähtajatu RAB-i andmekogudes olevatele isikuandmetele juurdepääsu keeld võib olla mõnel muul juhul ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse kontrolli vajadusele on viidatud ka direktiivi 2016/680 artiklis
2. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kaebaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kassatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 5.
4. Pooled vaidlevad esiteks selle üle, kas RAB-il on õigus AvTS § 23 lõike 1 punkti 1, § 35 lõike 1 punkti 19 ja

§ 60

lõike 1 alusel keelduda kaebajale andmete väljastamisest ning kas selline piirang on kooskõlas PS § 44 lõikega 3. Kui

§ 60

lõige 1 on piirangu aluseks, siis on asjas vaidluse all see, kas vastustaja on seda õigesti kohaldanud või mitte. Kohtud ei ole põhjendanud, kuidas saab

§ 60

lõiget 1 pidada juurdepääsupiirangu aluseks.

§ 60

lõige 1 näeb ette, et RAB-i andmekogus oleva teabe töötlemise õigus on RAB-i ametnikul ning et RAB-i juht võib sellele teabele juurdepääsupiirangu kehtestada

-i alusel, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Järelikult saab teabele juurdepääsupiirangu kehtestada ja seda saab teha RAB-i juht. Säte ei ütle midagi selle kohta, millise sisuga teabele saab juurdepääsupiirangu kehtestada ja milline teave on millisel eesmärgil kaitstav. Isegi kui RAB-i juhil oleks

-ist tulenev alus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, peaks ta ikkagi avaldama juurdepääsupiirangu aluse. Kohtud ei ole juurdepääsupiirangu kaitstavuse kohta seisukohta võtnud. 5.2.

§ 60

lõige 1 on üldsäte, mis reguleerib RAB-i ametnike õigusi RAB-i andmekogu teabe suhtes ning samal ajal RAB-i juhi diskretsiooni kehtestada andmekogu teabele juurdepääsupiirang. Kui lugeda RAB-i andmekogu teabe suhtes õigustatud isikuteks vaid

§ 60

lõigetes 3-7 ning §-des 62 ja 63 nimetatud isikud, oleks

§ 60

lõikes 1 sätestatud RAB-i juhi õigus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks sisutühi, sest ta oleks seotud eelnimetatud normidest tuleneva isikute ringiga.

§ 60

lõige 1 ei välista, et kaebajaga sarnases positsioonis olevad isikud ei võiks saada andmetele juurdepääsu.

§ 60

lõike 1 eesmärk on kaitsta usaldussuhet RAB-i ja RAB-ile teavet esitama kohustatud isikute vahel. RAB saab keelduda andmete väljastamisest IKS § 24 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning keeldumist põhjendades. Vastustaja ei ole keeldumist põhjendanud IKS § 24 lõikega 2 ega esitanud IKS § 24 lõikes 3 nõutud teavitust. 3

-i kohaldada ning kaebus rahuldamata jätta. Ringkonnakohus kinnitas

§ 60

lõike 1 vastuolu põhiseadusega, leides, et üldine ja tähtajatu isikuandmetele juurdepääsu keeld võib olla ebaproportsionaalne, kuid jättis põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata. Direktiiv 2015/849 ja seda täpsustav direktiiv 2018/843 ei kohusta Eesti riiki keelama mis tahes andmete väljastamist kaebajaga sarnases positsioonis olevatele isikutele. Nende aktide järgi peab andmetele juurdepääsu keeld olema proportsionaalne. Rahapesu tõkestamise eesmärgil ei saa välistada isiku kaitse vajadust riigivõimu omavoli vastu. Valesti edastatud teated võivad isikule tuua kaasa põhjendamatu mainekahju. Seetõttu peab olema tagatud järelevalvemehhanism. 5.5.

ei sisalda peale § 60 lõike 1 sätteid, mis võimaldaksid AvTS § 35 lõike 1 punkti 19 alusel kehtestada teabele juurdepääsupiiranguid. Olukorras, kus piirangute kohaldamiseks puuduvad sätted ja

§ 60

lõike 1 alusel saaks juurdepääsu piirata justkui suvaotsusena, ei ole võimalik piiranguid kohaldada kooskõlas põhiseadusega. RAB-i tegevus teabe edastamisel võib olla riivanud kaebaja au ja head nime ning õigust vabale eneseteostusele, sest teave RAB-ilt on ilmse potentsiaaliga kõigutada kaebaja usaldusväärsust välisriigi krediidiasutuse ees ning kaebajal pole võimalik välisriigis arvelduskontosid omada. 5.6. Kohtud on piiranud kaebaja juurdepääsu vastustaja esitatud dokumentidele. Praegusel juhul on kohtu kohustus kontrollida, kas vastustaja tegevus võis olla vastuolus

-iga. Ringkonnakohtu põhjendustest ei ole võimalik mõista, milliste kaebaja õiguste rikkumist kohus kontrollis ja millistel põhjustel jõudis kohus järeldusele, et rikkumist pole toimunud, ning millistele õigusnormidele tuginedes kohus sellele järeldusele jõudis. Praegusel juhul on tegemist võrreldava olukorraga jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimisel kohtul lasuva rolliga. Sellisel juhul võivad kohtu kaalutlused jääda asja eripära arvestades teatud ulatuses abstraktseks, kuid sellele vaatamata peab kohtulahendi põhjendustest piisaval määral nähtuma, et kohus on juurdepääsupiiranguga andmetega tutvunud, samuti juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse nõuetekohase põhjenduse olemasolu juurdepääsupiirangu kohaldamiseks ja põhjendus, miks juurdepääsupiirangu kohaldamine kaalub üles puudutatud isiku õiguse andmetega tutvuda. Praegusel juhul kohtu põhjendus nendele kriteeriumitele ei vasta. Ringkonnakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ka osas, milles kaebaja heitis vastustajale ette haldusakti vorminõuete järgimata jätmist. Seda pole ringkonnakohus üldse puudutanud. 5.

1. Andmekaitsereeglid, mis tulenevad direktiivist 2016/680 ja IKS-ist, kohalduvad ainult siis, kui RAB viib läbi andmetöötlust, mis seostub rahapesu ohtu käsitleva direktiiviga 2015/
2. Direktiivi 2016/680 artiklit 15 arvestades on kaheldav, et võiks esineda olukordi, kus andmesubjekti isikuandmetega tutvumise õiguse piiramine võiks kesta igavesti. Muude ülesannete täitmisel kogutud andmete väljastamisele kohaldub põhjenduse 19 kohaselt IKÜM. IKÜM artikkel 23 ei näe ette direktiivist 2016/680 madalamat põhjendamiskohustust andmete kättesaadavuse piiramisel. IKÜM artikkel 15 sätestab õiguskaitseasutuste direktiivist laialdasema andmesubjekti õiguse tutvuda andmetega. Selleks, et hinnata kumb õigusakt kohaldub, oleksid kohtud pidanud tuvastama, kas kaebaja kohta on kogutud andmeid rahapesu direktiivis sätestatud toimingute tegemisel. 4

-i eesmärk ei ole üksnes koguda teavet, vaid ka kaitsta seda võimaliku kuritarvitamise eest, sh kaitsta Eestis või ka välisriigis toimuvat menetlust, mille raames on RAB teavet saanud või vahetanud teiste riikidega. 6.2.

§ 60

lõike 1 esimese lause kohaselt on keelatud juurdepääs mis tahes RAB-i andmekogus säilitatavatele andmetele teistele isikutele peale RAB-i töötajate.

§ 60

lõike 1 eesmärk on piirata kõikide seaduses nimetamata isikute või asutuste juurdepääsu RAB-i andmekogus sisalduvale teabele, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.

-is on sätestatud erisused selle kohta, mis asjaoludel ja kellele võib RAB teavet avaldada. Seaduses nimetamata isikule või asutusele pole RAB-il õigust andmekogust andmeid väljastada. Seda seisukohta kinnitab näiteks ka see, et

§ 62sätestab Kaitsepolitseiameti kontaktisiku õigused ja pädevused.

Seega ei ole RAB-il võimalik asutustevahelise koostöö raames jagada informatsiooni, ilma et see tuleneks seadusest. Kõik seaduses toodud erandid seostuvad vajadusega edastada andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks, kriminaalmenetluse läbiviimiseks või RAB-i tegevuse kohtulikuks kontrolliks. Samuti pole võimalik andmesubjektile teabe andmisest keeldumist täpsemalt põhjendada, sest sel juhul peaks kinnitama teabe olemasolu või selle puudumist, mis aga pole lubatud. Avaldades andmesubjektile kas või osaliselt andmeid, võib tal olla võimalik teha järeldusi, kes võib olla RAB-ile teabe esitajaks, samuti võib nii olla võimalik kahtlaseid tehinguid paremini varjata. 6.

1. Piirangute olemasoluta ei vastaks Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem FATF-i standarditele ega Euroopa Liidu nõuetele. FATF-i juhised on sätestatud küll soovitustena, kuid nende sisuline täitmine on kõigile maailma riikidele kohustuslik. Riike, kes neid soovitusi ei täida, ohustab nn halli nimekirja panemine või rahvusvahelistest organisatsioonidest väljaheitmine. FATF-i soovituse 29 punkti D järgi peavad andmed olema turvaliselt kaitstud ja konfidentsiaalsed ning teabe avaldamine on lubatud vaid seaduses sätestatud kindlatel eesmärkidel ning põhimõtetel. Vajadust piirata andmesubjekti juurdepääsu rõhutatakse ka direktiivi 2015/849 põhjenduses
2. FATF-i soovitustes ega Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud juurdepääsupiirangute ajalist ja sisulist ulatust, kuid need viitavad üheselt rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks vajaliku teabe osas täieliku konfidentsiaalsuse tagamise ja andmesubjekti õiguste piiramise kohustusele. 6.4.

-is sätestatud piirang on PS § 44 lõikega 3 kooskõlas. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on avalikes huvides. Selle toimimine aitab tagada kõigi isikute üldiseid põhiõiguseid ja vabadusi, sest ilma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemita puudub võimalus toimivaks finantssüsteemiks. Rahapesu ja terrorismi rahastamine on kuriteod, mis on eraldi seotud teiste kuritegudega (eelkuritegudega), ning PS § 44 lõige 3 sätestab eraldi alused teabe avaldamisest keeldumiseks kuritegude tõkestamiseks ning kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Riigikohus on sarnaste finantsinspektsiooni seaduses (FIS) sisalduvate sätete alusel andmesubjektile teabe andmisest keeldumist pidanud lahendis nr 3-15-2079/28 õiguspäraseks. Ka FIS ei sätesta selge sõnaga andmesubjektile andmete väljastamise keeldu. 5

§ 60

lõike 1 esimesest lausest tuleneb üldine RAB-i ametnike teenistusalane juurdepääsuõigus RAB-i andmekogus sisalduvale teabele. Lisaks näevad

§ 60

lõiked 3-7 ja 9, § 62, § 63 ja § 69 lõige 2 ette spetsiifilised juurdepääsuõigused teiste asutuste teenistujatele või muudele RAB-iga koostööd tegevatele isikutele. Need sätted ei piira andmesubjekti õigust tutvuda andmetega. 11.

§ 60

lõike 1 teise lause järgi võib RAB-i juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu.

-i eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XIII koosseisu 459 SE) on

§ 60

lõike 1 kohta märgitud muu hulgas järgmist: „Üldiselt on RAB kogutud andmed salajased ning nende edastamine on lubatud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ja nendega seotud kuritegude uurimiseks.“ Kolleegium järeldab sellest, et seadusandja on

§ 60

lõike 1 teist lauset kehtestades pidanud silmas juurdepääsupiirangut, mis võimaldab piirata ka andmesubjekti õigusi. Sätte kohaldamine andmesubjekti õiguste piiramiseks peab olema vajalik ja proportsionaalne, 6

§ 60lõikest 1 tuleneva juurdepääsupiiranguga.

Vaatamata sellele, et

§ 60

lõike 1 teine lause lubab andmesubjekti õigusi piirata, ei ole see põhjendus seadusega kooskõlas.

§ 60

lõike 1 teine lause ei piira andmesubjekti õigusi vahetult seaduse alusel, vaid annab selleks RAB-i juhile kaalutlusõiguse. Oluline on silmas pidada, et ka FATF-i soovitus 29 ega selle tõlgendav märkus D ei eelda täielikku juurdepääsupiirangut RAB-i andmetele, vaid andmete kaitsmist ja kasutamist kooskõlas kokkulepitud protseduurireeglite ja kehtiva õigusega. RAB-i vastustest ega kohtumenetluses esitatud väidetest ei nähtu, et RAB-i juht oleks teinud kaalutlusotsuse andmesubjekti õiguste piiramise kohta.

1. Seejuures arvestab kolleegium asjaoluga, et kaebajale antud vastused on allkirjastanud RAB-i juht. Nendes ei ole aga RAB-i juht teinud otsustust andmesubjektile juurdepääsupiirangute kehtestamise kohta, vaid tuginenud ekslikule tõlgendusele, nagu andmete väljastamisest saaks keelduda vahetult seaduse alusel (vrd avaliku teabe kontekstis kolleegiumi otsus nr 3-19-2069/19, p 13). Kui RAB-i juht pole andmesubjekti juurdepääsuõigust piiranud, ei saa ta keelduda andmesubjekti andmete väljastamisest, mistõttu oli teabe väljastamisest keeldumine õigusvastane.
2. Juhul, kui esinevad põhjused andmesubjekti õiguste piiramiseks, saab RAB-i juht piirangute üle otsustada enne kaebaja taotluste üle uuesti otsustamist. Seejuures tuleb silmas pidada, et andmesubjekti õiguste piiramine peab olema kooskõlas IKÜM artikliga 23, mis seab nõuded seadusandlikule meetmele, millega andmesubjekti õigusi piiratakse (vt IKÜM artikli 23 alusel seadusandliku meetme sätestamise kohta Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/20, p-d 56-57). Kuna otsust andmesubjekti õiguste piiramise kohta pole tehtud, ei võta kolleegium lõplikku seisukohta

§ 60lõike 1 kooskõla kohta IKÜM artikliga 23.

III

1. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lõike 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja tasus haldus- ja ringkonnakohtus kokku 30 eurot riigilõivu. Halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kaebaja õigusabikulud halduskohtus 3546 eurot ja 48 senti. Nimetatud menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud. Ringkonna- ja Riigikohtus pole kaebaja menetluskulude nimekirja esitanud. Vastustaja pole õigusabikulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 3576 eurot ja 48 senti.
2. HKMS § 107 lõike 4 kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni alusel tuleb kautsjon tagastada.
3. Kolleegium asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7