KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 2. märts 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-22-1256 (21922900090) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi

) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Steven Kaik KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Steven Kaik KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Steven Kaigi kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada Steven Kaigile mõistetud karistust, so 5 kuud vangistust, Tartu Maakohtu 05.10.
2. a otsusega nr 1-20-7457 mõistetud karistuse ärakandmata osa (so seisuga kuni 01.03.2022 kaasa arvatud), s.o 2 (kahe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 4 (nelja) päeva vangistuse võrra ning mõista Steven Kaigile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust. Steven Kaigi karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.03.
3. a.
4. Menetluskulu

§ 180

lg 3 alusel jätta Steven Kaigi sundrahast 591 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Steven Kaigilt menetluskuluna riigituludesse:  kaitsjatasu 194,40 eurot;  sundraha 390 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Steven Kaigil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 584,40 (viissada kaheksakümmend neli eurot nelikümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700007874 ning selgituse “Steven Kaik, otsus nr 1-22-1256, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Steven Kaiki süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav XXX asuvas XXX Vanglas ning olles karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.06.2019 otsusega muu hulgas teise isiku kehalise väärkohtlemise eest, kasutas XXX kella 14:35 ajal XXX Vangla süüdimõistetute 2 eluhoone

1. eluosakonna kambris nr XXX füüsilist vägivalda kambrikaaslase R. K. suhtes, lüües teda vähemalt kahel korral pea- ja rindkere piirkonda. Kirjeldatud teoga tekitas Steven Kaik R. K. tervisekahjustused, s.o marrastused huulel ja ninal, hematoomi parema silma all ning marrastuse rinnaku ülemises osas. Sellega pani Steven Kaik toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise isiku tervise kahjustamise. Veel süüdistatakse Steven Kaiki selles, et tema, olles kinnipeetav XXX asuvas XXX Vanglas, kasutas XXX kella 15:58 ajal süüdimõistetute eluhoone
2. osakonna koridoris füüsilist vägivalda ametiülesandeid täitva valvuri G. T. suhtes, lüües teda 4 korda parema põlvega vasaku jala reietagususesse piirkonda. Kirjeldatud teoga tekitas Steven Kaik G. T. füüsilist valu. Sellega pani Steven Kaik toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Steven Kaigile (Kaik) mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.10.2021 otsusega nr 1-20-7457 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis kokkuleppe sõlmimise seisuga on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 12 (kaksteist) päeva ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 3 (kolm) aastat, 4 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Kriminaalmenetluse kulud on

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu summas 194,40 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt

§ 179

lg 1 p-le 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta sundrahast 591 eurot riigi kanda, sest Steven Kaik kannab pikka vanglakaristust, mille vältel on tal sissetuleku teenimine piiratud. Steven Kaigi suhtes on käimas mitu erinevat täitemenetlust enam, kui XXX euro sissenõudmiseks. Steven Kaigil puudub vanglas olles piisav sissetulek, kuid ka muu realiseeritav vara, et täita tema vastu esitatud rahalisi nõudeid. Menetluskulude täiemahulise väljamõistmise korral suureneksid Steven Kaigi rahalised kohustused veelgi, kahjustades seeläbi Steven Kaigi resotsialiseerumisväljavaateid tulevikus. Seepärast peab prokurör põhjendatuks jätta menetluskuludest osa riigi kanda.

§ 180

lg 1 alusel mõista Steven Kaigilt välja menetluskulu summas 584,40 eurot.

§ 180lg 3 alusel ajatada menetluskulu tasumine 1 (üheks) aastaks.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 3 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Steven Kaik aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Steven Kaik süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 274 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Steven Kaigi menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 194,40 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt

§ 179

lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1175,40 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Steven Kaik avaldas, et ta kannab pikka vanglakaristust, mille vältel on tal sissetuleku teenimine piiratud. Lisaks sellele on tema suhtes käimas mitu erinevat täitemenetlust enam, kui XXX euro sissenõudmiseks. Kuna Steven Kaigil puudub vanglas piisav sissetulek ja muu realiseeritav vara, siis menetluskulude täiemahulise väljamõistmise korral suureneksid Steven Kaigi rahalised kohustused veelgi, kahjustades seeläbi Steven Kaigi resotsialiseerumisväljavaateid tulevikus. Eeltoodud põhjusel taotleb Steven Kaik väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses ning korraga tasumine käib Steven Kaigile, arvestades asjaolu, et ta kannab käesoleval hetkel pikka vanglakaristust ja tema suhtes on käimas mitu erinevat täitemenetlust, ilmselgelt üle jõu. 4 Võttes arvesse Steven Kaigi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha 591 euro võrra ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Steven Kaigilt sundraha 390 eurot ja kaitsjatasu 194,40 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 584,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5