1-21-8982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8982 (kohtueelses menetluses 16230104957) Ko
§ 126lg 3 p 2 alusel A.
N.ile. 7. Mobiiltelefon Samsung Galaxy J7 tootekoodiga xxx, mis on jäetud tunnistaja H. R. kätte –
§ 126lg 3 p 2 alusel H.
R.le. 8. Kannatanult K.-E. M.lt, tunnistajatelt I. K.lt ja T. L.lt ning kahtlustatavalt Veli Pärnikult käekirjaekspertiisiks võetud võrdlusmaterjalid, mis asuvad kinnises ümbrikus kriminaaltoimiku tagakaane küljes –
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 9. Kannatanu K.-E. M. on esitanud Kr
MS § 38 lg 5 p-s 2 sätestatud taotluse, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Veli Pärnikut süüdistatakse selles, et tema ründas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 15.10.2016 umbes kella 04.30 paiku Tallinnas Turu plats x asuva Nõmme turu juures 2
(5)1-21-8982 K.-E. M.t. Nimelt lõi ta jalgrattale istuma hakkavat K.-E. M.t ühe korra rusikaga vasaku silma piirkonda. Kui K.-E. M. tuli seejärel jalgrattalt maha ja kummardus silmavalu tõttu ettepoole, lõi Veli Pärnik teda küünarnukiga ühe korra selja piirkonda, millise löögi tagajärjel kukkus kannatanu pikali maha ning tal jalas olevad 10-eurose väärtusega teksapüksid rebenesid. Seejärel lõi Veli Pärnik külili maas lamavat kannatanut veel 4-6 korda jalaga selja keskosa piirkonda, misjärel õnnestus kannatanul joostes põgeneda. Peksmise käigus võttis Veli Pärnik ära K.-E. M.a rahakoti väärtusega 15 eurot, milles olid K.-E. M. nimele väljastatud Eesti Vabariigi isikutunnistus, Saksamaa Liitvabariigi isikutunnistus taastamisväärtusega 50 eurot, Saksamaa Liitvabariigi haigekassa kaart, Hamburgi bussi- ja rongikaart, Hamburger Volksbanki pangakaart, Hamburgi Tehnikaülikooli kaart, Saksamaa ronimisklubi liikmekaart, Eesti ühistranspordikaart ning sularaha umbes 48 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju. Peksmisega tekitas Veli Pärnik K.-E. M.le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomi koos paistetusega vasaku silma ümber ning hematoomid selja piirkonnas. Oma tahtliku tegevusega pani Veli Pärnik toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 30.12.2021 sõlmisid abiprokurör Ruta Rammo, süüdistatav Veli Pärnik ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan alljärgneva kokkuleppe. Karistus KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 01.11.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8446 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 8 kuud 27 päeva, suurendades osaliselt raskeimat üksikkaristust ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (aastat) aastat ja 2 (kaks) kuud. Karistusaja alguseks lugeda 17.08.2021, millal Veli Pärnik asus kandma Pärnu Maakohtu 01.11.
- a otsusega mõistetud karistust (s.o päev, mil ta peeti Saksamaa Liitvabariigis kinni Pärnu Maakohtu 11.09.
- a Euroopa Vahistamismääruse alusel). Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Veli Pärnik tekitas K.-E. M.le füüsilist, moraalset ja varalist kahju. Saksamaa Liitvabariigi Steinfurti Ringkonnapolitsei Rheine Kriminaalkomissariaadi poolt tagastati K.-E. M.le rahakott koos röövimise hetkel selles olnud dokumentide ja kaartidega, mis leiti 25.10.2016 Saksamaa Liitvabariigis asuvas Rheine linnas xxx ette pargitud Eesti Vabariigi registreerimismärgiga XXX sõidukist Volkswagen Golf. Röövitud sularaha, lõhutud teksapükste ning dokumentide taastamisväärtuse osas kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mille suurus on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 1 esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, mis kokkuleppe sõlmimise ajal on 1460 eurot (584x2,5). Kuna kohtumenetlus saab toimuma
- aastal ning sundraha väljamõistmisel kohaldatakse lähtudes KrMS § 3 lõikest 2 kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti, on alates 01.01.2022 seoses kuupalga alammäära tõusuga sundraha suuruseks esimese astme kuriteos 1635 eurot (654x2,5). Seoses asjaoluga, et Veli Pärnikult mõisteti Pärnu Maakohtu 01.11.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8446 teise astme kuriteos süüdimõistmisel sel ajal kehtinud 705-eurone sundraha välja osaliselt summas 300 eurot ning sundraha summas 405 eurot jäeti riigi kanda, kuulub käesolevas kriminaalasjas väljamõistmisele alates
- aastast esimese astme kuriteos 3
(5)1-21-8982 kehtima hakkava 1635-eurose sundraha ja eelpool viidatud Pärnu Maakohtu otsuses märgitud teise astme kuriteo sundraha (s.o 705 eurot) vahesummas, s.o 930 eurot, mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et ta peab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel tasuma kriminaalmenetluse kulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Veli Pärnikult välja menetluskuluna kaitsjale määratud tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses summas 395,40 (214,80+131,40+49,20) eurot. Tasumisele kuuluvate menetluskulude ja sundraha absoluutsumma kokkuleppe sõlmimise hetkel on 1325,40 eurot. Kui süüdistatav soovib kaitsja osalemist kohtumenetluses, lisandub veel ka kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest (eelduslikult ca 32,40-64,80 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tema sai kokkuleppest aru selliselt, et oluline on, et ta tasuks menetluskulud ära 12. kuu lõpuks, s.t mitte igakuiste võrdsete osamaksetena. Prokuröri sõnul sai kokku lepitud igakuiste võrdsete osamaksete tasumises. Kohus leiab, et kuivõrd kokkuleppes ei ole kajastatud igakuiste maksete suurust (mis oleks 1325,40 : 12 = 110,45 eurot), siis tuleb lähtuda süüdistatava arusaamisest, et ta ise valib kui suurtes osamaksetes ta iga kuu menetluskulusid tasub. Oluline on, et 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest oleks kogu menetluskulude summa tasutud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid ning salvestised - 1 CD-plaat Häirekeskuse 15.10.2016 kõnesalvestistega, 1 CD-plaat Tallinnas Sütiste tee 20 asuva Tallinna Saksa Gümnaasiumi 14.10.2016 turvakaamerate videosalvestustega, 1 DVD-plaat Tallinnas Vabaduse väljakul asuva nn linnakaamera 15.10.2016 turvakaamera videosalvestisega, mis asuvad kinnises ümbrikus kriminaaltoimiku tagakaane küljes –
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
Siinkohal selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. - Saksamaa Liitvabariigi Steinfurti Ringkonnapolitsei Rheine Kriminaalkomissariaadi poolt K.-E. M.le tagastatud, kehtetuks kuulutatud ning K.-E. M. poolt 03.01.2017 ülekuulamisel menetlejale üle antud, 21.10.2016 kehtetuks tunnistatud Eesti Vabariigi isikutunnistus nr XXX edastati 12.01.2017 PPA Teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kodakondsuse ja dokumenditalitusele. Kohus selgitab, et juhul, kui kohtueelses menetluses on lõplik otsustus asitõendi või muu äravõetud eseme osas juba vastu võetud, ei ole kohtul enam tarvilik seda kohtueelse menetleja tehtud otsustust enam kohtuotsuses korrata. - Veli Pärniku poolt K.-E. M.lt röövitud isikutunnistust nr XXX kasutades viimase nimelt, ent viimase teadmise ja nõusolekuta 17.10.2016 Elisa Eesti AS-st osamaksetega soetatud mobiiltelefon Sony Xperia M4 Aqua tootekoodiga xxx, mis on jäetud 07.06.2016 tunnistaja A. N. kätte –
§ 126lg 3 p 2 alusel A.
N.le. - Veli Pärniku poolt K.-E. M.lt röövitud isikutunnistust nr XXX kasutades viimase nimelt, ent viimase teadmise ja nõusolekuta 16.10.2016 Tele2 Eesti AS-st osamaksetega 4
(5)1-21-8982 soetatud mobiiltelefon Samsung Galaxy J7 tootekoodiga xxx, mis on jäetud 07.06.2016 tunnistaja H. R.`i kätte –
§ 126lg 3 p 2 alusel H.
R.le. - Kannatanult K.-E. M.lt, tunnistajatelt I. K.ilt ja T. L.lt ning kahtlustatavalt Veli Pärnikult käekirjaekspertiisiks võetud võrdlusmaterjal, mis asub kinnises ümbrikus kriminaaltoimiku materjalide juures,
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)