KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-133340 Tsiviilasi M. B. hagi

) § 225 lg 1 järgi koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

§ 228

järgi kohaldatakse lisaks §-des 225–227 sätestatule isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.

§ 219

lg 1 järgi, kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema.

§ 223

lg 1 järgi kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele.

1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-05 p 29 kinnitanud, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. 5
2. Isikliku kasutusõiguse puhul tuleb seega kostjal kanda korteriomandi kasutamisest tingitud kulutused (sh kommunaalkulud ja kostja poolt kasutatavad teenused). Kostjal tuleb kanda ka tavapärased eluasemega seotud kulutused.
3. Kohtule hageja poolt esitatud arvetelt ja korteriühistu arvete kokkuvõtetelt nähtuvalt on hagejale esitatud igakuiselt arved järgmiste teenuste eest: küte, käterätiku kuivataja, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, üldelekter, prügivedu, maagaas, remondifond, hoolduskulud, üldvesi, kindlustus. Kohus leiab, et eelnimetatud kuludest ei pea kostja hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, need kulud ei ole seotud kostja eluaseme tavapärase kasutamisega. Ülejäänud teenused on seotud korteriomandi kasutamisega ja nende kasutamise eest tuleb tasuda kostjal kui eluruumi kasutajal.
4. Seega perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2021 esitatud arvetest ei pea kostja hagejale hüvitama remondifondi ja kindlustusmakseid summas 823,93 eurot ja hagi tuleb jätta selles ulatuses rahuldamata. Ülejäänud osas summas 965,69 eurot on hagi põhjendatud.
5. Kostja tasaarvestusavaldusest 34.
6. Kostja esitas 16.09.2019 hagejale kohtuväliselt taotluse hüvitada kostja poolt tasutud ja korteriga seotud arved alates 20.09.2016 kuni 16.10.2019 täies ulatuses summas 3876,95 eurot. Hageja on selle kätte saanud 23.09.
7. 17.07.2021 esitatud menetlusdokumendis selgitab kostja, et on tasunud hageja eest sel perioodil remondifondi 1616,28 eurot, hoolduskulusid 610,81 eurot, kindlustusmakseid 38,08 eurot ja maja gaasikontrolli eest novembris 2018 summas 24 eurot, kokku 2289,17 eurot. Kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse 19.01.
8. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Nõue oli esitatud 16.09.
9. Kostja soovib tasaarvestada kostja poolt hageja huvides korteriühistule tasutud summa 2289,17 eurot hageja nõudega või alternatiivselt 1424,14 euro nõudega (perioodil 2018 kuni 2019 teostatud maksed). 34.
10. Kostja esitas tasaarvestusavalduse 19.01.2021, millest tulenevalt hageja arvates aegusid need hageja vastu suunatud nõuded, mis on tekkinud enne 19.01.
11. Hageja arvestab aegumist arve tasumise päevast kostja poolt. Kostja teostab tasaarvestust alates 2016 septembrist, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et tänaseks päevaks on aegunud järgmistest arvetest tulenevad nõuded: 2016 aasta arved: Arve nr 1-001-201609, aegumise algus: 12.10.2016, aegumine: 13.10.2019; Arve nr 1-001-201610, aegumise algus: 14.11.2016, aegumine: 14.11.2019; Arve nr 1-001-201611, aegumise algus: 13.12.2016, aegumine: 13.12.2019; Arve nr 1-001-201612, aegumise algus: 18.01.2017, aegumine: 18.01.2020; 2017 aasta arved: Arve nr 1-001-201701, aegumise algus: 13.02.2017, aegumine: 13.02.2020; Arve nr 1-001-201702, aegumise algus: 13.03.2017, aegumine: 13.03.2020; Arve nr 1-001-201703, aegumise algus: 13.04.2017 aegumine: 13.04.2020; Arve nr 1-001-201704, aegumise algus: 12.05.2017, aegumine: 12.05.2020; Arve nr 1-001-201705, aegumise algus: 12.06.2017, aegumine: 12.06.2020; Arve nr 1-001-201706, aegumise algus: 13.07.2017, aegumine: 13.07.2020; Arve nr 1-001-201707, aegumise algus: 11.09.2017, aegumine: 11.09.2020; Arve nr 1-001-201708, aegumise algus: 11.09.2017, aegumine: 11.09.2020; Arve nr 1-001-201709, aegumise algus: 20.10.2017, aegumine: 20.10.2020; Arve nr 1-001-201710, aegumise algus: 14.11.2017, aegumine: 14.11.2020; Arve nr 1-001-201711, aegumise algus: 15.12.2017, aegumine: 15.12.
12. 6 34.
13. 17.07.2021 esitatud menetlusdokumendis selgitab kostja, et on tasunud hageja eest perioodil 20.09.2016 kuni 16.10.2019 remondifondi 1616,28 eurot, hoolduskulusid 610,81 eurot, kindlustusmakseid 38,08 eurot ja maja gaasikontrolli eest novembris 2018 summas 24 eurot, kokku 2289,17 eurot. Pooltel ei ole selles vaidlust. 34.
14. Kohus leidis eespool (p 32), et kostja ei pea hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, need kulud ei ole seotud eluaseme tavapärase kasutamisega kostja poolt. Ülejäänud teenused on seotud eluaseme kasutamisega ja nende kasutamise eest tuleb tasuda kostjal kui eluruumi kasutajal. Seetõttu saab kostja kohtu hinnangul tasaarvestuseks kasutada tasutud remondifondi 1616,28 eurot ja hoolduskulude 610,81 eurot makseid, kokku 2227,09 eurot. 34.
15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Lg 2 ls 1 järgi, tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. 34.
16. Kohus leiab, et kostjal tekkis õigus nõuet tasaarvestada enne nõude aegumist. Kostja esitas 16.09.2019 hagejale kohtuväliselt taotluse hüvitada kostja poolt tasutud ja korteriga seotud arved alates 20.09.2016 kuni 16.10.2019 täies ulatuses summas 3876,95 eurot 10 päeva jooksul. Hageja on kostja nõude kätte saanud 23.09.
17. Seega muutus kostja nõue sissenõutavaks 04.10.
18. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 ls 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Lg 2 ls 1 järgi, nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. 34.
19. Kohus ei nõustu hagejaga, et aegumine algas kostja poolt arvete tasumise päevast, vaid aegumine algas 04.10.2019, mil kostja nõue hüvitise saamiseks muutus sissenõutavaks. Kostja nõudis 16.09.2019 nende kostja poolt tasutud arvete hüvitamist, mille aegumistähtaeg ei olnud selleks hetkeks saabunud. Kostja esitas tasaarvestusavalduse 19.01.
20. Kohus leiab, et kostjal on õigus tasaarvestada oma 2227,09 euro suurune nõue hageja 965,69 euro nõudega ja tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. 34.
21. Kostja on 19.01.2021 menetlusdokumendis teatanud, et esitab tasaarvestusavalduse ja palub hagejal tasuda 1200 eurot tasaarvestusavalduse kättesaamisest. Kohus nõustub hagejaga, et tasaarvestuse korras ei ole õiguslikult võimalik kostjal hagejalt 1200 euro välja mõistmist taotleda ja see taotlus tuleb jätta rahuldamata.
22. Kinkelepingust 35.
23. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited seoses võimaliku kinkelepingust taganemisega, kostja ei ole sellega seoses nõudeid esitanud.
24. Menetluskulud 36.
25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, leiab kohus, et käesoleval juhul on õiglane TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hagi on põhjendatud osaliselt ja kostjal on põhjendatud tasaarvestusavaldus, mille tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses 7 ning seetõttu jääb hagi rahuldamata, on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. 36.
26. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik