Obsah (5)

§ 29§ 28§ 1§ 23§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2022. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-21-19216 Tsiviilasi Tartu linn

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE (tl. 14-68)

1. Võlgniku üldiseloomustus E2 Mill OÜ, äriregistri kood 12118474, asukoht Betooni 9-8, Tartu, esmakanne 09.06.
2. Juhatuse liikmed: S. K. (isikukood XXX) perioodil 09.06.2011 – 01.09.2022; K. K. (isikukood XXX) perioodil 01.09.2011 – 17.06.2020, lõppenud seoses isiku surmaga. Osanikud: perioodil 09.06.2011 – 30.08.2011, Ulpianus OÜ (registrikood 11982621), perioodil 30.08.2011 – 22.03.2021 K. K., alates 22.03.2021 Tartu linn. Tartu linn sai osanikuks pärimise kaudu pärast K. K. surma. Uus omanik ei ole valinud uut juhatuse liiget. Registrijärgne põhitegevusala registri kohaselt perioodil 2016-2017: muude kaupade jaemüük kioskites ja turgudel. Viimane majandusaasta aruanne esitatud seisuga 31.12.
3. Osaühingu osakapitali suurus on 2500 eurot.
4. Võlgniku varad 2.
5. Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Betooni 9, Tartus omanikuks on alates
6. aastast Kaanoni Investeeringute OÜ. Teadaolevalt asub Betooni 9 ärimajas mitmeid äripindu ja seega võis ka võlgnik selle oma tegevuskohana registreerida. 2.
7. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: 2.2.
8. Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele omaniku ega vastutava kasutajana sõidukeid käesoleval ajal registreeritud ei ole. Võlgniku nimele oli registreeritud sõiduk Mercedes-Benz (v.l 1999). Sõiduk oli registreeritud E2 Mill OÜ nimele 6.11.2019 ja on kustutatud registrist seoses lammutamisega 19.04.
9. 2.2.
10. Muu vallasvara (käibevara, põhivara): Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Pankrotiavalduses ei ole avaldaja muud vara kajastanud. Kuivõrd võlgniku poolt on esitamata majandusaasta aruanded pärast 2017.a, siis pole võimalik tuvastada ka muu võimaliku vallasvara olemasolu. Enne 2017.a bilansis mingit põhivara kajastatud ei ole. 2 2.2.
11. Rahalised vahendid: SEB Pank andmetel omab võlgnik arvelduskontot XXX, mille saldoks seisuga 21.12.2021 on 0,16 eurot. Kontol omas allkirjaõigust ja oli pangakaartide valdaja K. K. . Ajutine haldur analüüsis konto väljavõtet perioodi 2016 – 2020 kohta. Nimetatud perioodi rahalised tehingud kajastavad pigem K. K. enda isiklikuks kasutamiseks vajalikke tehinguid. Tehingud kontol on lõppenud aprillis 2019.a. Swedbank andmetel oli võlgnikul kasutusel arvelduskonto XXX kuni 27.01.2013, kui suleti panga poolt võlgnevuse tõttu. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad. Kassa väljavõtet pole võimalik avaldajal esitada. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud kogutud materjalide alusel nõudeid kolmandate isikute vastu.
12. Võlgniku kohustused Täitemenetluste registris on E2 MILL OÜ suhtes alustatud üks täitemenetlus. Kohtutäitur Oleg Sirotin menetluses on Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2020 kirjalik hoiatustrahv summas 9,00 eurot. Täitemenetluse kuludena on lisandunud 48 eurot. Kokku võlgnevus 57 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul täitmata sunniraha tasumise kohustus 100,00 eurot. Korraldus sunniraha tasumiseks on esitatud võlgnikule pärast juhatuse liikme surma. Töötajate registris puuduvad kanded perioodil 2014 – 2021.a. Rohkem kohustusi ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku vastu ei ole. Maakohtute andmetel puuduvad kohtumenetlused, mis oleks seotud võlgniku või tema varaga. Puuduvad teadaolevalt pooleliolevad maksekäsu kiirmenetlused. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on E2 MILL OÜ-l teadaolevaid kohustusi seisuga 06.01.2022 .a summas 157,00 eurot.
13. Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus. Võlgnikul puudub perspektiiv oma majandustegevuse jätkamiseks. Puuduvad võlgniku majandustegevuseks vajalikud seadmed ning tööjõud. Võlgnikul puudub tegutsev juhatus ning osanik ei ole avaldanud soovi äriühingu tegevusega jätkata. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara, s.h. rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkumine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus.
14. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Võlgniku tegelikku majandustegevust pole võimalik asjas kogutud andmete kohaselt hinnata. Perioodil kui esitatu majandusaasta aruanded on seal kajastatud ainult osakapital ning muud varad ja kohustused puuduvad. Pärast 2017.a. on võlgnik teinud tehinguid pangakontol, kuid nende sisu hinnates on need pigem olnud seotud võlgniku juhatuse liikmega. Ajutise halduri hinnangul äriühingu tegevuse lõppemist tuleb seostada juhatuse liikme surmaga. Äriühingu vastu esitatud nõuetest 100 eurot on esitatud võlgnikule pärast juhatuse liikme surma ning sunniraha alus on esitamata deklaratsioonide eest, mille oleks pidanud võlgnik esitama pärast juhatuse liikme surma. PPA trahvi osas oli küll sõiduk võlgniku omandis, kuid kes seda konkreetselt kasutas, pole teada. Ajutise halduri hinnangul ei saa käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt väita, et tegemist oleks juhatuse liikmete poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga

§ 28lg 2 mõttes.

3

1. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur on analüüsinud võimalikke tagasivõitmise aluseid Pankrotiseadusest tulenevalt ning teadaolevate asjaolude ja kogutud tõendite alusel ei ole tagasivõitmise aluseid tuvastatud.
2. Kokkuvõte Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustust täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg 2 ja 3 mõttes.

Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimeneltuse läbiviimiseks. Kui keegi seda soovib, siis on vajalik pankrotimenetluse kulude katteks tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot. Juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid pankrotimentluse läbiviimiseks ei tasuta, siis tuginedes

§ 29

lõigetele 1 ja 2, teeb ajutine haldur Tartu Maakohtule ettepaneku lõpetada E2 Mill OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tartu Maakohus on 11.01.2022 määrusega määranud E2 Mill OÜ pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot. KOHTU SEISUKOHT Pankrotiseaduse (

) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 157 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 29

lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 29

lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 11.01.2022 määrusega E2 Mill OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna E2 Mill OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada E2 Mill OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

4

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. E2 Mill OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus avaldaja Tartu linna Tartu Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75006546). Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 19.11.2021 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselton alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise ekorral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata E2 Mill OÜ ajutise halduri tasuks 501,60 eurot (käibemaksuga). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6 tundi 20 minutit, tasuga 66 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub tasu 501,60 eurot (sh käibemaks) mõista välja riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks, konto nr XXX, AS Swedbank.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise ekorral 654 eurot. Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 418 eurot, millele lisandub käibemaks 83,60 eurot, kokku 501,60 eurot. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kuna pärija Tartu linn, ei ole pärandvarast tulu saanud mõistab kohus ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. Kohus lõpetab algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 501,60 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb määrata OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutses. 5 Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas

§ 3

lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6