Obsah (7)

§ 661§ 430§ 462§ 431§ 432§ 150§ 386

1 2-21-13460 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-13460 Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2022, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X OÜ hagi A, B ja C vastu müügilepingu tühisus

§ 661lg 4.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK X OÜ esitas Viru Maakohtule hagi A, B ja C vastu müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, so seada kostjate B ja C ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga KKK, xxx, xxx, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxxxxx) ½ suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge X osaühingu kasuks. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse kohaselt, X osaühing omandas 5 450 euro eest avalikul enampakkumisel 1/6 mõttelist osa kinnistust registriosa nr-ga xxxxxxxx, aadressil Ida-Viru maakond, xxx, xxx, KKK. Kinnistu kaasomanikeks olid lisaks hagejale ka D (1/6 kaasomandist), E (1/6 kaasomandist) ja A (1/2 kaasomandist). Kostja I sõlmis

1. märtsil
2. Bga ja Cga mh kinnistu 1/2 suuruse mõttelise osa notariaalse müügilepingu hinnaga 29 305 eurot. Kostja B teatas hagejale, kui kinnistu kaasomanikule, lepingujärgse ostuhinna. Hagejal tekkis seepeale sügav kahtlus ostuhinna tegelikkusele vastavuse osas. Nimelt pidasid hageja ja kostja A varasemalt läbirääkimist kinnistu 1/2 mõttelise osa müümiseks hagejale 9 000 euroga. Lisaks ostis hageja kinnistu 1/6 suuruse mõttelise osa enampakkumiselt 5 450 euro eest. Enampakkumisel osales lisaks hagejale veel kaks äriühingut, kellest üks oli mh kostja Bga seotud ettevõte OÜ Y. Enampakkumine oli aktiivne ning OÜ Y viimaseks pakkumiseks jäi 5 300 eurot. Seeläbi kujunes kinnistu 1/6 suuruse mõttelise osa reaalseks turuhinnaks 5 450 eurot. Teisisõnu oli kinnistu kui terviku turuväärtus mh kostja II hinnangul maksimaalselt 31 800 eurot (6x5300) ning kinnistu 1/2 suuruse mõttelise osa väärtus seega 15 900 eurot (31 800/2). Küll nõustusid kostjad B ja C mõned kuud pärast avalikku enampakkumist tasuma mõttelise osa eest 29 305 eurot ehk turuväärtusest enam kui 13 000 eurot rohkem, st ca 184% suurema ostuhinna. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja hagi tagada keelumärke seadmise teel. 4 Viru Maakohtu 30.08.2021.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis kostjate B ja C ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga KKK, xxx, xxx, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxxxxx) III jaos ½ suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge X osaühingu kasuks. Kostjate esindaja V esitas 22.10.2021 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja tühistada hagi tagamise korras seatud keelumärge. 14.03.2022 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissiga on ühinenud

§ 430lg 5 alusel kinnistu kaasomanik D.

Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et: 1) X osaühing, A, B, C ning D lõpetavad ja jagavad notariaalse(te) tehingu(te)ga kaasomandi kinnistul registriosa numbriga xxxxxxxx, aadressil Ida-Viru maakond, xxx, xxx, KKK (edaspidi ka Kinnistu). 2) Kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx jagatakse reaalosadeks jagamise teel, moodustades uued katastriüksused vastavalt kokkuleppe lahutamatuks lisaks olevale plaanile, mille kohaselt: 2.1 C ja B ühisomandisse jääb plaanil numbriga 2.1 tähistatud tulevane katastriüksus/kinnistu ligikaudse pindalaga 2,1 ha; 2.2 D ainuomandisse jääb numbriga 2.2 tähistatud tulevane katastriüksus/kinnistu ligikaudse pindalaga 1 ha. 2.3 X osaühing ainuomandisse jääb numbriga 2.3 tähistatud tulevane katastriüksus/kinnistu ligikaudse pindalaga 2,3 ha. Uute katastriüksuste täpne pindala selgub mõõdistamistoimingute tulemusena ja see võib erineda kompromissilepingu p-des 2.1-2.3 märgitust kuni 10%. 3) X osaühing, B, C ning D on kohustatud andma tahteavaldused ja nõusoleku Kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx reaalosadeks jagamiseks käesoleva kompromisslepingu punktis 2 nimetatud viisil, sealhulgas registriosa nr xxxxxxxx sulgemiseks ning ülalnimetatud viisil moodustatavate uute kinnisasjade kohta uute registriosade avamiseks, ning eelnevaks vajalike toimingute läbiviimiseks ja kinnitamiseks. 4) X osaühing tasub kompromisslepingu punktis 2 kirjeldatud viisil Kinnistu reaalosadeks jagamiseks vajalikud tulevased maa mõõdistamise kulutused ja riigilõivud. 5) X osaühing loobub kõigist nõuetest, mis tulenevad A, B ja C vahel sõlmitud ja

1. märtsil
2. a tõestatud Kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx ½ suuruse mõttelise osa müügilepingust, sealhulgas nimetatud tehingu näilikkuse ja tühisuse tuvastamise nõuetest, ostueesõiguse kasutamisest ning eelnevaga seotud võimalikest kahju hüvitamise nõuetest. 6) X osaühing loobub Kompromissi punktis 5 nimetatust tingimuslikult ning nimetatud loobumine jõustub alates hetkest, millal kantakse kinnistusraamatusse kompromisslepingu punktis 2 nimetatud viisil jagatud ja moodustatud uued kinnistud. 7) Juhul, kui Kinnistu ei ole kompromisslepingu punktis 2 nimetatud viisil jagatud ja/või moodustatud uued kinnistud ei ole kantud kinnistusraamatusse hiljemalt ühe aasta möödumisel alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, olenemata selle põhjusest, muutub kompromissleping, sealhulgas punktis 5 nimetatud loobumine, tühiseks. Kirjeldatud olukorras on X osaühingul õigus pöörduda kohtusse uuesti samade nõuetega samade poolte vastu, seejuures loetakse nimetatud perioodil nõuete aegumine peatunuks. 8) X osaühing, A, B, C ning D kinnitavad, et kuni kompromisslepingu punktis 2 nimetatud viisil jagatud uute kinnistute kinnistusraamatusse kandmiseni ei võõranda ega koorma nad mis tahes viisil neile kuuluvaid kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx kaasomandi mõttelisi osi. 9) Mistahes kompromissilepingust tuleneva kohustuse rikkumisel on X osaühingul õigus nõuda rikkujalt leppetrahvi summas 5 000 eurot. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§-s 432 nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled välistavad

§ 661

lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas nr 2-21-13460 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamist kohtuistungil. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled paluvad kohtul tühistada hagi tagamise abinõuna kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxx seotud keelumärge. X osaühing palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust X osaühing arvelduskontole. Pooled paluvad

§ 462

lg 2 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel asendada poolte nimed ning kinnistu andmed tähemärkidega ja mitte avalikustada poolte isikukoode. Kompromissi lahutamatu lisa on KKK kinnistu jagamise plaan. 5 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kompromissi ja toimiku materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlusse tuleb kolmanda isikuna kaasata D, kuna D on võtnud endale kompromissist tuleneva kohustuse. Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosalevaisiku suhtes, kes on võtnud endale kompromissi alusel kohustuse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles esitatud kompromissis hagi esitamiselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on 27.08.2021 tasunud hagi esitamiselt riigilõivu summas 500 eurot (50 eurot oli tasutud hagi tagamise eest, kokku 550 eurot). Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu summas 250 eurot. Viru Maakohtu 30.08.2021.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja seadis kostjate B ja C ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga KKK, xxx, xxx, Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxxxxx) III jaos ½ suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge X osaühingu kasuks.

§ 386

lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus 30.08.2021.a hagi tagamise määruse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Pooled esitasid kohtule taotluse asendada asja lõpetavas kohtulahendis poolte nimed, isikukoodid, kinnistu andmed tähemärkidega. 6

§ 462

lg 2 kohaselt, andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus rahuldab poolte taotluse ja asendab jõustunud kohtulahendi avalikustamisel poolte nimed, isikukoodid/registrikoodid ja kinnistu andmed tähemärkidega.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus jätab kompromissis märkimata poolte poolt kantud menetluskulud poolte endi kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 386

lg 4, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 462 lg 2, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik