← Eesti

1-22-1606/7

Obsah (5)§ 197§ 198§ 119§ 425§ 81

1-22-1606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 24. märts 2022, Tallinn, kirjalik menetlus 1-22-1606 (17230102199) Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud

§ 197

lg 1 tunnustel selles, et Tallinnas XXX asuva maja juures jäi 11.04.2017 kella 09:50 ajal jalgrattur X langetatava puu alla. Kannatanule olid tekitatud tervisekahjustused (vasaku õlanuki-rangluu liigese nihestus koos sidemete rebendiga, põrutushaav paremal labakäel ning nahaalune verevalum parema küünarliigese piirkonnas), mis ei olnud eluohtlikud, kuid mille paranemine kestis üle 4 kuu.

  1. 06.01.2022 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila kriminaalasjas nr 17230102199 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
  2. Mitte nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamisega, esitas 18.01.2022 X (X) lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk kaebuse Riigiprokuratuurile ringkonnaprokuröri Diana Helila poolt 06.01.2022 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele. Kaebuse esitaja taotles kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja kriminaalasja nr 17230102199 menetluse jätkamist. Kaebuse kaaskirjas märgitakse, et „kuriteosündmus toimus 4 aastat ja 9 kuud tagasi“ ja „kuritegu aegub 3 kuu pärast“. Riigiprokurör märkis täiendavalt, et käesoleva aja seisuga jääb kuriteo aegumistähtaja saabumiseni vähem kui 2 kuud. 1

(6)Riigiprokuratuuri määrus
  1. Riigiprokuratuur jättis 17.02.2022 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata. Määruses leitakse, et kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tehtud määrus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu tuleb nimetatud määruse peale esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruses on ringkonnaprokurör igakülgselt käsitlenud kriminaalmenetluses objektiivselt tuvastatud asjaolusid ning jõudnud õigustatud järeldusele kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröri seisukohtadega ega pidanud vajalikuks neid üle korrata, kuid täiendavalt märkis järgmist.
  2. Esmalt selgitas riigiprokurör, et kriminaalmenetlust alustati

§ 197

lg 1 tunnustel (töötervishoiu- ja tööohutusnõuete tahtlik eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus), kuid Y-le esitati kahtlustus

§ 198

lg 1 järgi (töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus). 6. Seejärel märkis riigiprokurör, et kõik käesolevas kriminaalasjas käsitlemist leidnud kuriteod (

§ 197

lg 1, § 198 lg 1,§ 425 lg 2 p 2 ja § 119 lg 1), eeldavad koosseisupärase tagajärje suhtes ettevaatamatust, kusjuures

§ 197

lg 1 ja

§ 119

lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod eeldavad ettevaatamatust ka tagajärje kaasa toonud teo suhtes. Kõnealusel juhul tegelesid C AS töötajad B, Q ja Y puu mahavõtmisega kergliiklustee ääres.

  1. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kasutati ohutsooni piiramiseks kaht sõidukit (kergliiklusteele oli pargitud üks auto puu langetamise kohast ühele poole ja teine auto puu langetamise kohast teisele poole) ja kaht töötajat (B oli ühe auto juures ja Q teise auto juures). Sealjuures pidid B ja Q valvama, et inimesed ohupiirkonda ei tuleks ning vajadusel hoiatama lähenejaid, et viimased ohupiirkonnast eemale hoiaksid. Kolmas töötaja (Y) asus puud langetama. Riigiprokurör oli seisukohal, et kõnealusel juhul võtsid C AS töötajad B, Q ja Y tarvitusele abinõud, mis nende arvates (ning keskmiselt kohusetundliku ja ettenägeliku, samas eluvaldkonnas tegutsev isiku arvates) olid küllaldased ohutuse tagamiseks puu langetamise piirkonnas. Riigiprokuröri hinnangul ei eelda puu langetamisele asunud töötajate (C AS töötajate) poolt hoolsuskohustuse (ei normidest ega tavadest tuleneva hoolsuskohustuse) järgimine seda, et töötajad peaksid arvestama nende poolt rakendatud ohutusmeetmete ja piirangute eiramisega möödujate poolt. Seetõttu ei saa kergliiklusteel ja selle vahetus läheduses tegutsenud töölistele karistusõiguslikult ette heita seda, et kuigi ohupiirkonna ette olid lähenemise takistamiseks paigutatud autod ja lisaks veel kaks töölist, kes pidid lähenejaid hoiatama ja nende lähenemist takistama, siis ometi leidub keegi, kes hoiatusi ja takistusi (ning enesealalhoiuinstinktist tulenevat loomulikku ettevaatlikkust) eirates siiski arvab heaks ohupiirkonda siseneda. Kõnealusel juhul ei näinud puu langetamisega seotud töötajad (langetaja ja 2 julgestajat) ette seda, et takistusi ja hoiatusi eirav jalgrattur sõidab ohupiirkonda ning saab ohu läbi raske tervisekahjustuse, midagi sellist ei võinud ega pidanudki need töötajad ette nägema. Riigiprokurör märgis ka seda, et jalgrattur oli samast kohast möödunud ka pisut varem ning näinud, et kõnealuses kohas midagi toimub (mingid tööd), mistõttu uuesti samast kohast möödudes pidanuks jalgratturis mingisugunegi ohutunnetus tärkama. Mõistlik ja tähelepanelik inimene oleks välistest märkidest järeldanud, et kõnealuses kohas midagi toimub, mistõttu see inimene oleks lähenenud sündmuskohale ettevaatlikult ning poleks kindlasti mitte eiranud takistusi ega hoiatusi.
  2. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröriga samuti selles, et AS C töötajate B, Q, Y ja H tegevuses puuduvad

§ 425lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

Samuti puuduvad B, Q ja Y tegevuses

§ 119

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest) tunnused. Kaebaja väited selle kohta, et eelmärgitud isikud olid vastutavad 2

(6)liikluskorralduse eest on meelevaldselt ja kunstlikult tõsiseltvõetavad. konstrueeritud ega ole karistusõiguslikult
  1. Riigiprokurör viitas kriminaalmenetluse lõpetamisel Tallinna Ringkonnakohtu poolt 12.04.2021.a. kriminaalasjas nr 1-21-2031 tehtud lahendis väljendatud seisukohale, millest tuleneb, et kaebuse esitaja peaks kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisel välja tooma, millised menetlustoimingud on jäänud tegemata ja milliseid tõendamiseseme asjaolu on jäänud seetõttu tuvastamata. Kriminaalasja nr 17230102199 lõpetamise peale esitatud kaebuses pole ära nimetatud ühtegi tegemata jäetud menetlustoimingut ega kogumata jäetud tõendit. Vaid kaebuse ühes lõigus on kaebuse esitaja käesoleva materjali spetsiifilisusele osundades ebakonkreetselt märkinud, et „oleks tulnud määrata ekspertiis ohutusnõuete väljaselgitamiseks“. Riigiprokuröri arvates ei taotle kaebuse esitaja kriminaalasjas nr 17230102199 mitte ühegi uue täiendava tõendi kogumist, vaid soovib lihtsalt olemasolevate tõendite (ja nendele rajatud järelduste) ümberhindamist kaebuse esitajale meelepärases suunas.
  2. Kokkuvõttes asub riigiprokurör seisukohale, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole AS C töötajate B, Q, Y ja H ega kellegi teise käitumises kõnealusel juhul tuvastatud

§ 197

lg 1,

§ 198

lg 1,

§ 425

lg 2 p 2,

§ 119

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ega ühegi teise karistusseadustikus ettenähtud kuriteo tunnuseid. Riigiprokuröri hinnangul oli kõnealusel juhul tegemist õnnetusjuhtumiga. Seega on käesoleval juhul õigustatud menetluse lõpetamine kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

  1. Vastuseks kannatanu esindaja taotlusele määrata kriminaalasja menetlust juhtima keegi väljastpoolt Põhja Ringkonnaprokuratuuri, selgitas riigiprokurör, et kuna kriminaalmenetluse lõpetamise määrus jääb Riigiprokuratuuris tühistamata, siis ei ole võimalik kedagi lõpetatud kriminaalmenetlust juhtima määrata ning kaebuse esitaja seesugune taotlus jääb rahuldamata. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
  2. Tallinna Ringkonnakohtule esitas X esindaja Indrek Sirk kaebuse Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele, taotledes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist.
  3. Kaebuses toob kannatanu esindaja esmalt välja kronoloogiliselt kriminaalmenetluse asjaolude kirjelduse ja palub tuvastada menetlejate poolt menetluse põhjendamatu venitamine, mis tänases perspektiivis toob kaasa kriminaalasja aegumise ja kannatanu õiguste pöördumatu rikkumise. Kannatanu esindaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse järjekordsel lõpetamisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud menetlusõiguse norme.
  4. Kaebuse põhjendustes kordab kaebuse esitaja sisuliselt üks ühele 17.01.2022 allkirjastatud Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitatud kaebuse põhjendusi. Kaebuse esitaja rõhutab, et mootorsaega töötamiseks olid kehtestatud tööohutusnõuded ning neid nõudeid eirati – ennetavaid enne tööle asumist kehtestatud nõudeid ei saanud eirata ettevaatamatusest. Tööde alustamiseks tuli tööde teostamise ala piirata ning sellele kohustusele ei olnud alternatiivi ega diskretsiooni. Viidatakse sellele, et töid teostanud inimesed läbisid ohutusalased koolitused pärast 11.04.2017 toimunud õnnetusjuhtumit. Üksnes puud langetanud ning sündmusest eemal olnud Y on ühe osa koristus- ja haljastustööde koolitusest läbinud enne juhtumit. Seega lubas tööandja töötama inimesed, kellel ei olnud vajalikku väljaõpet. Toimikus puuduvad igasugused tõendid, kuidas oli juhendatud töötajaid selliseks olukorraks, töötajad kinnitavad, et nad ei ole selliseks tööks mingit väljaõpet saanud. Töötajatel puudusid helkurvestid, ohuala oli piiramata, jalgrattatee oli sõitmiseks vaba ning jalgrattateele pargitud autod varjasid kannatanu eest ka toimuvad tööd. 3

(6)
  1. Kaebuses korratakse ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses väljendatud seisukohti ja etteheiteid seoses sündmusele Liiklusseaduse regulatsiooni kohaldumisega. C AS töötajad osalesid antud juhul liikluses reguleerijatena, kuid neil kõigil puudus reguleerija koolitus ja riietus. Liikluskorralduse nõuded olid täielikult täitmata. Kui teetööde ajal oleks järgitud liikluskorralduse nõudeid, siis ei oleks X liiklusõnnetusse sattunud. Seega on otsene põhjuslik seos liikluskorralduse nõuete rikkumise ning X-le raske tervisekahjustuse tekkimise vahel. Tegemist ei olnud halbade asjaolude kokkusattumisest tingitud õnnetusjuhtumiga, kuna liikluskorralduse nõuete rikkumine on ilmne ja olulises ulatuses. Riigiprokurörile heidetakse ette seda, et viimane ei pidanud üldse vajalikuks analüüsida ja vastata kaebuse esitaja põhjendustele seonduvalt sellega, et B, Q, Y ning neile tööülesande andnud H ja C AS tööandjana olid liikluse korraldamise eest vastutavad isikud. Ka nähtub kaebuse esitaja hinnangul määruses läbivalt riigiprokuröri üleolevus kannatanu esindaja seisukohtadele, mis ei ole õigusriigis aktsepteeritav. Isegi kui prokurör ei nõustu esitatud seisukohtadega, siis selline vastus ei kuulu kannatanu esindaja arvates tooni juurde, millega kohelda Eesti Vabariigi kodanikke.
  2. Kaebuse esitaja meelest on olemas ka

§ 119koosseis.

Seejuures kordab kaebuse esitaja taaskord üks-ühele Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse põhjendusi. Esindaja on viidanud Riigikohtu lahenditele, mis käsitlevad hoolsuskohustuse rikkumist ning leiab, et antud juhul esineb nii töötajate kui tööandja käitumises vähemalt hooletus. Kaebaja märgib ka seda, et

§ 119

järgi tuleb kohaldamisele ka sellises olukorras, kus mingil põhjusel võiks väita, et liikluse korraldamiseks pädevust mitteomanud isikuid ei saa vastutusele võtta

§ 425alusel.

Kaebuse lõpus korratakse juba varasemalt esitatud kaebuse kokkuvõtet selle kohta, et Y, temaga koos töötanud B ja Q ning nende otsene ülemus H on tahtlikult rikkunud tööohutuse nõudeid. Kannatanu ei saanud mingil viisil vältida endale kahju tekkimist, kuna jalgrattaga sõites ei ole võimalik koheselt reageerida, eriti olukorras, kus ainus märguanne on karjumine. Kuna tegemist on teega, siis rikuti ka liikluse korraldamise nõudeid – eelkõige liikluse reguleerimise nõudeid ehk reguleeris selleks väljaõppeta isik ning reguleeris valesti. Ja lõpuks on olemas ka

§ 119koosseis.

Tegemist on juhtumiga, kus on kuhjunud erinevate õigusnormide rikkumised. C AS vastutab juriidilise isikuna oma töökorralduse ja töötajate tegevuse eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et kaebuse rahuldamiseks ning Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks menetlust jätkama ei ole alust.
  2. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Eelmärgitu tähendab seda, et prokuratuuril on kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud kaalutlusruum, millesse kohus süüdistuskohustusmenetluses ei sekku. Ringkonnakohus hindab süüdistuskohustusmenetluses esmajoones kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ehk seda, kas uurimisasutuse või prokuratuuri otsustus ei rajane materiaalõiguse vääral tõlgendusel või kriminaalmenetlusõiguse reeglite rikkumisel, kas on läbi viidud vajalikud ja antud kuriteoliigiga seotud tavapärased menetlustoimingud, teiseks, kas konkreetse menetluse asjaolud viitavad võimalusele viia läbi täiendavaid toiminguid ja kolmandaks, kas edasiste toimingute läbiviimine on mõistlik, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse. Kui prokuratuur ei ole tõendamisvõimaluste 4

(6)käsitlemisel selgelt eksinud, pole ringkonnakohtul alust prokuratuuri kriminaalmenetluse toimetamiseks või selle jätkamiseks kohustada.
  1. Märkida tuleb, et antud juhul ei esine selliseid menetlustoiminguid, mida oleks võimalik täiendavalt läbi viia. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses, ei ole taotletud konkreetsete menetlustoimingute tegemist, kuid p-s 8, 9 on ette heidetud, et oleks tulnud kuulata üle vastava eriala asjatundja või määrata ekspertiis ohutusnõuete väljaselgitamiseks. Siinjuures tuleb märkida, et eelviidatud taotlus sisaldus juba 05.02.2021 kannatanu esindaja poolt esitatud kaebuses Riigiprokuratuurile ning riigiprokurör kohustas menetlejat kriminaalmenetlust jätkama ning spetsialisti üle kuulama. Seda menetleja ka tegi ning täiendavalt kuulati üle 22.09.
  2. a Luua Metsakooli meister, kes õpetab metsas sae kasutust ja käsitlust. Samasisuline etteheide sisaldub ka Riigiprokuratuurile 17.01.
  3. a kannatanu esindaja poolt allkirjastatud kaebuses. Tegelikult ongi 17.01.2022 allkirjastatud kaebuse näol tegemist sama, s.o 05.02.2021, esitatud kaebusega. Antud asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus asjakohatuks esindaja korduvat üks-ühele esitatud kaebust/taotlust, arvestamata vahepealseid menetlustoiminguid, sh seda, et spetsialist on juba üle kuulatud ning vajalik menetlustoiming tehtud. Tehtud on ka täiendavad menetlustoimingud tunnistajate ja kahtlustatava ülekuulamise näol. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalmenetluse eesmärgiks pole võimalikult suure arvu menetlustoimingute teostamine, vaid tõendamise seisukohalt olulise teabe hankimine.
  4. Lisaks tuleb märkida sedagi, et kannatanu ei saa nõuda, millise karistusseadustikus sätestatud kvalifikatsiooni alusel tuleb kriminaalasja menetleda. Samuti ei ole kannatanul õigus nõuda riigilt väidetavalt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist või karistamist. Kannatanu õiguse tõhusale õiguskaitsele kriminaalmenetluse alustamisel või lõpetamisel tagab õigus pöörduda kohtusse prokuratuuri menetlusotsustuse vaidlustamiseks.
  5. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistustes on menetlja analüüsinud kogutud tõendite pinnalt

§ 198

lg 1 järgi kahtlustuse saanud Y käitumist ning leidnud, et kahtlustatav tagas sündmuskohal alternatiivvahenditega ohutuse ohutsoonis ning kannatanu oleks pidanud olema ka ise tähelepanelikum. Samuti on leitud, et AS C töötajate tegevuses puuduvad

§ 425lg 2 p 2 tunnused, kuna need isikud ei vastutanud teeliikluse korralduse eest.

Ka

§ 119lg 1 järgi vastavad tunnused AS C töötajate puhul puudusid.

Riigiprokuratuur on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega ja selle põhjendusega ning täiendavalt selgitanud, et käsitlemist on leidnud kõik koosseisud, kusjuures kõik eeldavad koosseisupärase tagajärje suhtes ettevaatamatust. Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. Analüüsitud on ka hoolsuskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus nõustub kogutud tõendite pinnalt, et kõnealusel juhul võtsid C AS töötajad B, Q ja Y tarvitusele abinõud, mis nende arvates olid küllaldased ohutuse tagamiseks puu langetamise piirkonnas. Y oli läbinud 24-26.04.2013 ka ohtlike puude langetamise kursuse ning seega omas ta sellealast väljaõpet. Tema tööks oligi sündmuskohal puu langetamine ning teised olid abiks tagamaks liiklejate ohutust. Seega ei teostanud puu langetamise töid väljaõppeta isik. Ohutusalaselt juhendati neid töölepinguid sõlmides ning hilisemalt kui muudatused tehti (C AS juh.liige U 22.09.2021 tunnistaja ülekuulamise protokoll, tl 272-279). Ringkonnakohtule esitatud kaebuse väited ja selgitused on valdavalt üks-ühele samad juba 05.02.2021 ja 17.01.2022 Riigiprokurörile esitatud kaebustes ning riigiprokurör on nendele oma põhjendatud hinnangu andnud. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlejate poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. 22. Kaebuse esitaja etteheide riigiprokuratuurile, et aasta hiljem kriminaalmenetluse lõpetamisel on viimane muutnud kardinaalselt oma seisukohta, käesoleval juhul on ainetu. Riigiprokurör tühistas 05.03.2021 kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse, kuna leidis, et asjaolude selgitamiseks tuleks 5

(6)läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid. Toimikust nähtuvalt neid ka tehti ning kujundati nende pinnalt edasine arvamus. Seda arvestades on riigiprokurör ka käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise asjaolusid analüüsinud ja omapoolse põhjenduse andnud.
  1. Ringkonnakohus leiab, et kogutud tõendeid analüüsides, ei ole alust kriminaalmenetluse jätkamiseks Y ega teiste sündmuskohal viibinud AS Eesti Keskkonnateenuste töötajate suhtes. Isikute süüdistamiseks olemasolevate tõendite pinnalt alus puudub, vajalikud menetlustoimingud on tehtud ning täiendavad menetlustoimingud ei annaks sellist tõendit, mis kinnitaks siiski kuriteokoosseisu olemasolu. Seega on kriminaalmenetlus käesoleval ajal lõpetatud põhjendatult kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
  2. Nõustuda tuleb kannatanu esindajaga selles, et vaidlusalune menetlus on kestnud kaua. Arvestades, et kogutud tõendite pinnalt ei saa järeldada asja erilist keerukust ega mahukust, ei saa pidada pea viie aastast menetlusaega kuidagi mõistlikuks ajaks. Korduv kriminaalmenetluse lõpetamine, selle uuendamine ja täiendavate tõendite kogumiseks menetlustoimingute tegemise ettekirjutused, viitavad ilmselgelt menetluse toimetamise puudustele. Selline kriminaalmenetluse läbiviimine on igati taunitav ning nii kahtlustatavale kui kannatanule koormav. Eelmärgitu ei anna aga alust ringkonnakohtule kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamiseks. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 30 lg 1 kohaselt on kohtueelse menetluse juhtimine prokuratuuri ülesanne. Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 31 lg 2 p 1 kohaselt on see, kui prokurör jätab oma ametikohustuse täitmata või täidab seda mittekohaselt, distsiplinaarsüütegu. Samas saab ProkS § 32 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse algatamist taotleda vaid huvitatud isik. Kaebajal on õigus esitada enda õiguste rikkumise tunnistamiseks kaebus uurimiskaebemenetluses (KrMS 5 jagu § 228-231 alusel). Ringkonnakohtul ei ole käesoleval juhul pädevust uurimiskaebemenetluses lahendatavate küsimuste kohta seisukohti võtta. Ringkonnakohus lahendab käesolevat kaebust süüdistuskohustusmenetluse korras ning sellisel juhul saab ringkonnakohus üksnes, kas nõustuda kriminaalmenetluse lõpetamisega või taasalustada kriminaalmenetluse lõpetamist.
  3. Möönda tuleb sedagi, et menetlejate sellise tegevuse tagajärjel saabub peagi 5-aastane kuriteo aegumistähtaeg (11.04.2022) ning sisuliselt tähendab see seda, et KrMS § 199 lg 2 sätestatud kuriteo aegumistähtaeg möödub ning see on edasist kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks ja absoluutseks menetlustakistuseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-114-02 p-s 6.3 selgitanud, et karistusseadustik käsitab aegumist instituudina, mis evib nii materiaal- kui menetlusõiguslikku iseloomu.

§ 81

sätestab, milliseid süütegusid toime pannud isikuid ja milliste tähtaegade möödumisel nende süütegude toimepanemisest ei ole võimalik süüdi mõista ega karistada vaatamata tegude karistusväärsuse säilimisele. Isegi kui lähtuda sellest, et kriminaalmenetlust on läbi viidud puudustega või esinevad alused kriminaalmenetluse jätkamiseks, ei muuda eelnev tõsiasja, et

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt aegub teise astme kuritegu viie aastaga, kui ei esine aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Aegumise peatumise aluseid käesolevas asjas ei ole ning ei ole alust eeldada ka katkemise alused, kuivõrd ilmselgelt ei jõuaks enne aegumistähtaega teha menetleja

§ 81lg 5 p 1-5 sätestatud menetlustoiminguid.

Ringkonnakohtul tuleb tõdeda, et 11.04.2017 toimunud süütegu aegub 11.04.2022, ning kriminaalasi ei jõuaks oma lahenduseni enne aegumistähtaega.

  1. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 17.02.
  2. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.