lg 1 - § 13 lg 1 järgi ja O süüdistuses
lg 1 - § 13 lg 1 järgi üldmenetluses Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Tsiviilkostja Tsiviilkostja esindaja Kannatanute esindajad Ringkonnaprokurör Diana Helila J, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxxharidusega, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, kehtiv tõkend puudub; Vandeadvokaat Yaroslav Radziwill O, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxxharidusega, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, kehtiv tõkend puudub; Vandeadvokaat Argo Küünemäe Q OÜ, juhatuse liige D Vandeadvokaat Jaanus Tehver Vandeadvokaat Maria Mägi - Rohtmets, vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe ning jurist Y RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1, 4; § 309 lg 2, § 310 lg 2; § 311, § 312 ja § 314, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista O temale
2. Õigeks mõista J temale
MS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanute D, N ja C poolt J ja O ning tsiviilkostja Q OÜ vastu esitatud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõuetes läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
lg 1 –
J on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdisatakse selles, et tema Q OÜ lepingulise töötajana koos O´iga, kes on samuti Q OÜ lepinguline töötaja, teostas 23.09.2015 aadressil Tallinn, W garaažitõstukse hooldust, mille käigus jättis ta kontrollimata ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või kas see on töökorras. Omades tehnilisi teadmisi ja garaažiuste paigaldamiseks ning hooldamiseks eriteadmisi, tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral või selle riknevusel võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada ohtu inimese elule ja varale. Tähelepaneliku ja kohusetundliku garaažitõstukse hoolduse tegemata jätmisega põhjustas ta koos O´iga 15.05.2016 kell 14.08 aadressil Tallinn, W lapse B surma, mil 123 lg raskusega garaažiuks kukkus lapse peale. Surnu ekspertiisiakti nr 16E – PõS0026/264, 14.09.2016, nähtub, et B surma põhjuseks on rindkere tömp trauma südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Seadme ohutuse seaduse § 4 lg 1 seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Seega J teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest, mis oli toime pandud tegevusetusega, pani toime
lg 1 –
Menetlusosaliste seisukohad Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 02.08.2021.a toimunud kohtulikes vaidlustes asus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila seisukohale, kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et süüdistatavad O ning J 23.09.2015.a teostasid Q OÜ töötajatena W, Tallinn garaažiukse hooldust. Hoolduse tellis haldusfirma H KÜ W palvel, sest garaažiuks krigises ja ei olnud töökorras. Samuti leidis prokurör, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud fakt, et garaažiukse näol oli tegemist vana uksega, mille paigaldamine oli toimunud aastatel, kui kukkumisvastase mehhanismi paigaldamine ei olnud kohustuslik ning märgitust tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatavad garaažiuste paigaldajatena ja hooldajatena pidid ette nägema, või tajuma, et kui uksel, mille raskus on 123 kg puuduvad kukkumisvastased kaitsmed, siis see uks vedrude purunemise korral võib alla kukkuda, nemad oleksid pidanud tagama seadme ohutuse. Süüdistatavad oleksid pidanud 23.09.2015.a teostama garaažiukse hooldust hoolikamalt ja kohusetundlikumalt ehk hooldama ust selliselt, et see oleks ohutu 4 kasutamiseks, nad oleksid pidanud tuvastama, et uksel puudub kukkumisvastane seade ja oleks pidanud selle paigaldama. Kui süüdistatavad oleks seda teinud, siis 15.05.2016.a ei oleks garaažiuks lapsele peale kukkunud, vaid uksele paigaldatud nõuetekohane kaitseseadeldis oleks lukustanud mehhanismi ja peatanud ukse kukkumise. Märgitust tulenevalt leidis ringkonnaprokurör, et O tuleb süüdi tunnistada
lg 1 –
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega. Lähtuvalt
lg 1 ja 3 tuleks O suhtes kohaldatav 1 aasta pikkune vangistus jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti taotles prokuratuuri esindaja kohtult süüdi tunnistada J
lg 1 –
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ning mõista temale selle kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtudes
lg 1 ja 3 jätta Jle mõistetav karistus 1 aastapikkune vangistus tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila leidis, et käesolevas kriminaalajas esitatud hagi varalise kahju osas nii D kasuks kui ka N kasuks, on põhjendatud ja nimelt D kasuks tuleks välja mõista 2120,52.- eurot ja N kasuks tuleks välja mõista 939,20.- eurot varalise kahju nõudes ning märgitud nõuded kuuluks väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt Olt ja Jlt ning tsiviilkostjalt Q OÜ-lt. Käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid mittevaralise kahju nõudes kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila hinnangul käesolevas kriminaalasjas kannatanul tekkinud menetluskulud õigusabikulude näol on põhjendatud ja nimelt summas 7364.- eurot ning peaksid kuuluma väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt O ja J ning tsiviilkostjalt Q OÜ-lt. Ekspertiisikulud summas 250.- eurot peaksid kuuluma väljamõistmisele solidaarselt süüdistatavatelt. Samuti tuleks süüdistatavatelt välja mõista nendel kohtueelses - ja kohtulikul uurimisel õigusabiteenuse saamisega tekkinud kaitsjakulud ja nimelt Jlt summas 485.- eurot (s.o määratud kaitsja Yaroslav Radziwill poolt õigusabiteenuse osutamisega seotud kulud) kohtueelsel uurimisel ning lisaks kohtulikul uurimisel tekkinud kulud ning Olt summas 517,20.- eurot (s.o määratud kaitsja Argo Küünemäe poolt õigusabiteenuse osutamisega seotud kulud) kohtueelsel uurimisel ning lisaks kohtulikul uurimisel tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas olevad asitõendid tuleks hävitada (kd IV tl 217-224, 267-269). Kannatanute valitud esindaja Y juhtis kohtulike vaidluste käigus kohtu tähelepanu sellele, et 15. mail 2016.a hukkus B seetõttu, et talle kukkus peale nende koduks olnud W maja maaaluse garaaži tõstuks, tegemist ei olnud õnnetusjuhtumiga. Väike poiss hukkus seetõttu, et Q OÜ töötajad O ja J tegid oma tööd 8 kuud enne surmajuhtumit s.o 23.09.2015.a Tallinnas W asuvas maja garaažis tõstust hooldades halvasti, nad jätsid tõstust hooldades kontrollimata ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või, kas see on töökorras. Omades tehnilisi teadmisi ja garaažiuste paigaldamiseks ja hooldamiseks eriteadmisi, tähelepaneliku ja kohtusetundliku suhtumise korral oleks nad pidanud ette nägema, et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral või selle riknevuse korral võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada ohu inimese elule ja varale. Kannatanu esindaja hinnangul süüdistatavate süü on igati tõendamist leidnud ning seda vaatamata sellele, et nad ei ole nii kohtueelses kui ka kohtulikul uurimisel ütlusi andnud vaid keeldunud ütluste andmisest. 5 Kannatanute valitud esindaja Y palus kohtult õiglast otsust ning määrata, et osa tsiviilhagiga seonduvad kulud, kui neid peaks tasuma hukkunud lapse vanemad – jätta riigi kanda (kd IV tl 225-228, 267-269). Kannatanute esindaja vandeadvokaat Lauri Talumäe taotles kohtulike vaidluste käigus süüdistatavate süüdi mõistmist karistades neid sanktsiooni keskmises määras oleva karistusega, kuna puuduvad karistust kergendavad asjaolud ning samuti sooviks ta, et süüdistatavad vabandaksid kannatanu ees (kd IV tl 268). Kannatanu D ütles kohtulike vaidluste käigus, et kohtusaalis on nad seetõttu, et vaatamata sellele, et riik ütles, et tegemist on õnnetusega, ei andnud nad Nga alla. Nad ei leppinud sellega, et tegemist on õnnetusega. Kannatanu hinnangul garaažiuste ohtlikkus Eestis on alahinnatud s.t garaažiuste ohutuse teemaga ei tegeleta piisavalt. Samuti tõdes kannatanu, et korteriühistud ei oma mingit vastutus, vabanduse palumine või kaastunde avaldamine võttis korteriühistul aega üle aasta ja tehti seda läbi meedia. Kannatanu D märkis, et lein on nende peres kuni elu lõpuni ja nad soovivad jagada oma lugu, et ka teised leinajad saaksid aru, kuivõrd keeruline ja samas individuaalne lein on. Kannatanu D märkis, et tema kui ema jaoks on hästi oluline teada seda, et see poeg, kes neil elab, saaks vastuse, kes vastutab tema venna surma eest, et tema silme ette ei jääks vaid see, mida ta nägi (kd IV tl 268 – 268 pöördel). Süüdistatav O Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 06.10.2020.a toimunud kohtuistungil kinnitas, et talle on esitatud süüdistuse sisu arusaadav, kuid end temale esitatud süüdistuses süüdi viimane ei tunnistanud ja tema vastu esitatud tsiviilhagi õigeks ei võtnud. Süüdistatav J samal kuupäeval toimunud kohtuistungil märkis, et talle on samuti esitatud süüdistus arusaadav, end talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnitanud, tema vastu esitatud tsiviilhagi ei tunnistanud (kd III tl 48-45). Kohtuliku uurimise käigus s.o 04.12.2020.a toimunud kohtuistungil mõlemad süüdistatavad keeldusid ütluste andmisest (kd IV tl 39). Oma viimases sõnas süüdistatav J kinnitas, et tema talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ei ole, midagi lisada ta ei soovi. Süüdistatav O märkis, et tema saab aru, et lähedase inimese kaotus, eriti lapse kaotus on väga suur õnnetus, ta väljendab oma kaastunnet, kuid ta ei pea ennast süüdlaseks (kd IV tl 269). Süüdistatava J kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill kohtulike vaidluste käigus tõdes, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus surnu isikus, surma kuupäevas ja kohas, samuti ei vaidlustata kannatanul tekkinud vigastusi ning vaidluse all ei ole fakt, et J käis 2015.a septembris ust õlitamas, kuid vastu vaidleb ta sellele, et justkui J oli tähelepanematu, rikkus hoolsuskohustust või põhjustas surma ettevaatamatusest. Süüdistatava kaitsja märkis, et garaažiuste korrashoiu eest peaks vastutama korteriühistu. 2015.a septembris said süüdistatavad oma tööd tehes lähtuda üksnes nendele antud konkreetsest ülesandest. Tsiviilkostja esindaja D ütluste kohaselt oli süüdistatavate kohustuseks tol korral kõrvaldada ukse krigisemine, süüdistatavad pidid ust õlitama. J tööülesandeks ei olnud hoolduse tegemine. J ei koostanud töö üleandmise – vastuvõtmise akti, ega pannud sellele oma allkirja. Samuti leidis kaitsja, et käesolevas kaasuses puudub igasugune põhjuslik seos J käitumise ja kannatanu surma saabumise ning vahel. Kaitsja märkis, et tema hinnangul J osas ei ole täidetud kuriteo objektiivne ega subjektiivne koosseis s.t J ei ole põhjustanud teise inimese surma ettevaatamatusest ning seetõttu tuleb ta õigeks mõista ning märgitust tulenevalt ei ole ka tema vastu esitatud hagi põhjendatud (kd IV tl 233-236, 267-269). 6 Süüdistatava O kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe taotles kohtulike vaidluste käigus oma kaitsealuse õigeks mõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kaitsja asus seisukohale, et tema klient O ei ole temale etteheidetud teo toimepanemises süüdi, tegemist oli halbade asjaolude kokkusattumusega. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune uks valmistati ja paigaldati ilma kukkumisvastase kaitseta. Uks kuulus korteriühistule, kes vastutab seadme korrashoiu eest. Igasugune instruktsioon, kuidas seadet kasutada, puudus. Tehnilise Järelevalve Ameti kontroll puudus. Kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et käesolevas kriminaalasjas ei ole üldse tuvastatud, mida oleks pidanud hooldus sisaldama või milles hooldus seisnes. KÜ W juhatuse liige oli teadlik, et uks ei tööta korralikult. KÜ ei teavitanud oma liikmeid, et garaažiuks on katki ja ei palunud seda mitte kasutada. Korteriühistu ja H vahel puudus kokkulepe selle koha, mida keegi teeb (kd IV tl 267-269, 02.08.2021.a kohtuistungi helisalvestus). Tsiviilkostja Q OÜ esindajana menetlusse kaasatud ettevõtte juhatuse liige D ning tsiviilkostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver on kogu kohtuliku uurimise kestel asunud seisukohale ja kinnitanud, et tsiviilkostja tema vastu esitatud tsiviilhagi omaks ei võta (kd III tl 50-51). Kohtulike vaidluste käigus tsiviilkostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver märkis, et selles kriminaalasjas heidetakse süüdistatavatele ette ettevaatamatusest teise isiku surma põhjustamist, milline on toime pandud tegevusetusega. Riigikohtu praktika kohaselt peaksid sellise karistusõigusliku etteheite alusel objektiivse süüteokoosseisu realiseerimiseks esinema järgmised asjaolud ja nimelt: hoolsuskohustuse rikkumine, tekkinud ohu või saabunud tagajärje ettenähtavus, tegutsemiskohustuse alus ehk garandiseisund, koosseisupärase tagajärje saabumine, põhjuslik seos etteheidetava teo ja tagajärje vahel ning tagajärje objektiivne omistatavus süüdistatavatele. Käesoleval hetkel ei ole vaidluse all üksnes koosseisupärase tagajärje saabumine. Tsiviilkostja esindaja asus seisukohale, et ülejäänud loetletud objektiivse koosseisu realiseerimise tingimused pole aga antud kaasuses täidetud. Tsiviilkostja esindaja hinnangul garaažiukse hooldus seisneb selles, et hooldustöö tegija kontrollib, kas uks toimib tõrgeteta, rakendab liikuvate osadele sujuva toimimise tagamiseks regulaarselt vajalikke toiminguid nt puhastab, õlitab jms ning kohaldab ukse toimimise tõrgete (rikete) tuvastamise korral meetmeid rikke olemasolu fikseerimiseks ja kõrvaldamiseks ning seda süüdistatavad ka tegid. Ka käesoleval hetkel võib olla kasutusel tõstuksi, mis olid paigaldatud ajal, mil kukkumisvastase kaitse olemasolu polnud nõutav ning ükski norm ei ole kohustanud uste omanikke kasutuses olevaid uksi kukkumisvastase kaitsega varustama. Süüdistatavatel puudus 23.09.2015.a garaažiukse hooldustöid tehes nii kohustus, kui ka vajadus kontrollida ukse kukkumisvastase kaitse olemasolu ja toimimist s.t süüdistatavad ei rikkunud hoolsuskohustust. Tuvastatav ei ole asjaolu, et 2016.a maikuus saabunud tagajärg – lapse hukkumine – oli 23.09.2015.a süüdistatavatele ettenähtav. Samuti puudus tsiviilkostja esindaja hinnangul süüdistatavatel garandiseisund ning nad ei põhjustanud ka ohtu, süüdistatavad ei eemaldanud ukselt kukkumisvastast seadet. Garaažiukse kasutamisest tuleneva ohu ennetamise ja tõrjumise eest vastutab ukse omanik. Süüdistatavate tegevuse ja saabunud tagajärje vahel puudub põhjuslik seos
Eeltoodule tuginedes asus tsiviilkostja seisukohale, et süüdistatavad tuleks õigeks mõista, tsiviilhagid jätta läbi vaatamata (kd IV tl 229-232, 267269). Kriminaalasjas uuritud tõendid ning kohtu seisukoht tuvastatud asjaolude kohta 7 Kohus uurinud käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kannatanute, tunnistajate, asjatundja ütlused ning analüüsinud kogutud tõendites sisalduvat teavet kogumis asub seisukohale, et Ole ja Jle esitatud süüdistus
lg 1 - § 13 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteos ei ole tõendamist leidnud ning nad tuleb neile etteheidetud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. Oma seisukohta põhistab kohus järgmiselt.
lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest ning selle eest on võimalik mõista karistuseks kuni kolm aastat vangistust.
lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne külg kattub tapmise objektiivse koosseisuga. Subjektiivsest küljest iseloomustab käesolevat süüteokoosseisu ettevaatamatus.
lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.
lg 3 tulenevalt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleval hetkel on süüdistatavale etteheidetud teise isiku surma põhjustamist tegevusetusega.
lg 1 kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatavate O ja J näol oli tegemist isikutega, kellel 23.septembril 2015.a W korteriühistu garaažiust hooldades lasus kohustus tegutseda s.t, kas nende võimuses oli hoida ära süüdistuses märgitud tagajärg – garaažiukse alla kukkumine 15.05.2016.a kella 14:08 ajal, mis põhjustas väikse poisi B surma. Kohtul tuleb tuvastada ka seda, kas süüdistatavad O ja J olid garandiseisundis, s.t kas isikutel oli kohustus tegutseda selle eest, et ei oleks saabunud 15.05.2016.a tagajärg. Oluline on välja selgitada, kas nad tegutsesid garaažiust hooldades hooletult, jättes kontrollimata ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või, kas see oli töökorras ning kas nad tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema seda, et garaažiukse mehhanismil kukkumisvastase kaitse puudumise korral või selle rikki minemise korral võib 123 kg raskusega garaažiuks alla kukkuda ning põhjustada ohu inimese elule ja varale. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus keeldusid mõlemad süüdistatavad ütluste andmisest (kd IV tl 39). KrMS § 294 p 1 kohaselt kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi, kui: süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila on kinnitanud, et ka kohtueelsel uurimisel isikud kahtlustatavana ütlusi ei andnud (kd IV tl 39). Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 15.05.2016.a kella 14:08 ajal aadressil W, Tallinn oleva garaažiukse kukkumise tagajärjel hukkus B. See on tõendatud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri nooremuurija A. Selge 17.05.2016.a koostatud vaatlusprotokollis sisalduva teabega, millest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldud mitmeid helifaile (helifailid lisatud vaatlusprotokolli juurde) ja koostatud stenogrammid kõnedest. Salvestatud kõnede kohaselt helistas L 15.05.2016.a kella 13:34 ajal Häirekeskusesse ning teavitas häirekeskust sellest, et W, Tallinn kukkus lapsele peale rikkis garaažiuks. Helistaja märkis kõnes Häirekeskusesse, et garaažiuks kukkus lapsele rindkere peale, laps teadvusel ei ole ning isa teeb lapsele kunstlikku hingamist (kd I tl 1-7). Tunnistaja L on kohtus 07.10.2020.a kinnitanud, et tema oli tõepoolsest selleks isikuks, kes kutsus 15.05.2016.a pühapäevasel päeval välja kiirabi, kuna W, Tallinn rikkis garaažiukse alla jäi laps. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et tema saabus W, Tallinn 15.05.2016.a päeval, sõitis 8 autoga sisse avatud garaažiuksest. Umbes paari tunni pärast läks ta keldriboksi, nägi paari last, korraga kuulis, et garaažiuks kukkus alla. Ta läks vaatama ja nägi, et garaažiuks on kinni ja ukse alt paistsid lapse jalad ning alakeha. Kohal oli ka üks meesterahvas – lapse isa ja veel üks poiss. Koos meesterahvaga üritasid nad ust tõsta, aga see ei õnnestunud. Tunnistaja läks abi kutsuma, helistama (kd III tl 80-84). Tunnistaja L ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka kannatanu N poolt antud selgitused selle kohta, et 15.05.2016.a hukkus tema poeg B. Kannatanu kinnitas kohtus, et sel päeval oli ta minemas oma poegade B ja Cga koju, W, Tallinn. Majja sisenemiseks oli kaks võimalust garaažiukse ja maja peasissepääsu kaudu. Kuna auto pargiti maja juurde, siis otsustas kannatanu N minna garaažiukse kaudu, mis oli avatud. Kuna uks oli avatud, tekkis kannatanul mõte see sulgeda, ta vajutas garaažis sees olevat lülitit, aga uks ei sulgunud. Kui C oli garaažis ja B oli väljas, siis tõmbas ta manuaallülitit ja uks kukkus alla, B jooksis samal hetkel ukse alla ning laps suri. N kinnitas kohtus, et ta üritas last ühe naisterahvaga ukse alt kätte saada, üritades avada ust seest, kuid see ei liikunud, siis läks ta väljas poole ja sai ust liigutada nii palju, et sai B garaaži sisse lükata (kd III tl 64-75). Kohtu hinnangul on tunnistaja L ja N poolt kohus antud ütlused usaldusväärsed ning omavahel haakuvad ning kohtul puudub alus kahelda nende ütluste tõepärasuses. Mõlemad ülekuulatud isikud kirjeldavad 15.05.2016.a W maja garaažis toimunut sarnaselt, nende poolt ütlustes märgitud asjaolud on kokkulangevad eelpool viidatud vaatlusprotokollis kajastatuga. Kohtu hinnangul tõendab kannatanu B hukkumist kannatanu N ja tunnistaja L kirjeldatud viisil ka 15.05.2016.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja vaatlusprotokolli juures olevates fototabelites fikseeritu. Nimelt nähtub sellest tõendist, et 15.05.2016.a kella 14:25 ajal on vaadeldud W maja maa-alust garaaži, kannatanu Ble peale kukkunud garaažiust, katkist garaažiukse vedru, ukse mootortõstuki automaatikat, fikseeritud on sündmuskohal lapse surnukeha asukoht ning fotografeeritud on garaažiukse tootjaandmeid (kd I tl 8-34). Kohtul on sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt võimalik tuvastada, et garaažiukse vasakpoolsel vedrul on näha murdumiskohta (vt fotod 13-16). Kohus on uurinud kiirabikaarti, millest nähtub, et 15.05.2016.a sai kiirabi kella 13:37 ajal väljakutse W, Tallinn seoses sellega, et 4-aastasele lapsele Ble kukkus peale garaažiuks. Kohus märgib, et kiirabikaardis on kannatanu nimes eksitud, sest käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud fakt, et garaažiuks kukkus peale Ble. Vaatamata sellele loeb kohus antud tõendi muus osas usaldusväärseks, kuna selles fikseeritud asjaolud on kokkulangevad teiste tõenditega. Kiirabikaardilt nähtub, et sündmuskohale saabudes oli laps elutu, tema rindkere ja näo piirkonnas olid muljumisjäljed, hematoomid, suu oli oksemassi täis. Lapse elustamist sündmuskohal jätkati 27 minuti, kuid tulemusteta, laps suri (kd I tl 35-38). 14.09.2016.a surnu ekspertiisiaktis nr 16E-PõS0026/264 antud ekspertarvamuse kohaselt oli B surma põhjuseks rindkere tömp trauma südame rebendiga, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Lapse surm saabus 15.05.2016.a. B surm saabus mõne minuti jooksul peale südamerebendi tekitamist. Ekspertarvamuse kohaselt olid B tervisekahjustused tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega näo – pea paremale poolele, millega kaasus kukkumine kõvale tömbile pinnale kukla vasaku poole löögiga vastu pinda ja järgnes löök kõva tömbi piiratud pinnaga esemega lamava kannatanu rindkere eespinnale nt 123 kg garaažiukse isiku peale kukkumisest. Kõik B surnukehal tuvastatud tervisekahjustused olid elupuhused (kd I tl 39-43). Kohtuliku uurimise käigus on kannatanuna üle kuulatud ka D - B ema, kes samuti andnud väga detailseid ütlusi selle kohta, kuidas tema sai teada oma poja surmast. Nii on kannatanu kohtus kinnitanud, et 15.05.2016.a, kui ta viibis Viljandis, helistati talle tundmatult numbrilt ja anti teada, et ta pojaga on juhtunud õnnetus. Kui ta sündmuskohale jõudis, siis ta nägi garaaži põrandal oma nooremat poega Bt 9 lamamas, samuti kuulis ta oma teist poega Ct kiljumas, laps oli segaduses. Ka käesoleval hetkel vajab C psühholoogilist ravi. Kannatanu D selgitas, et vahetult peale juhtunut oli ta ise 4 kuud haiguslehel, samuti käis psühhiaatri juures ning peab end ravima antidepressantidega. Kannatanu D kinnitas kohtus, et temale ei olnud teada, et W, Tallinnas asuvas majas garaažiuks ei tööta, keegi nende peret sellest ei teavitanud (kd III tl 75-78). Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud kannatanu B surma aeg, koht ja põhjused. Kohtu hinnangul on tõendatud, et B hukkus 15.05.2016.a kella 14:08 paiku aadressil W, Tallinn asuva maja garaažis peale seda, kui garaažiuks oli talle peale kukkunud. Kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et W, Tallinn elamu ehitus lõppes 2008.a ning selleks hetkeks oli paigaldatud ka garaaži tõstuks, hoonele oli väljastatud nii ehitus - kui ka kasutusluba (kd I tl 74-75). Vaidlus puudub ka selles, et O ja J olid 23.septembril 2015.a Q OÜ lepingulised töötajad. See fakt on tõendamist leidnud Q OÜ ja süüdistatavate vahel sõlmitud töölepingutega. Nii on kohtule teada, et 01.05.2013.a asus J tööle Q OÜ-sse (tööleping nr T-5/2013) ning alates 31.12.2012.a oli O Q OÜ töötaja (tööleping nr T-4/2012) (kd I tl 95-103, kd II tl 79). Töölepingute kohaselt nii O, kui ka J asusid tööle meistri ametikohale, nende tööülesanneteks oli avatäidete transport, paigaldus ja remont. Seda, et süüdistatavad olid 23.09.2015.a töösuhtes just Q OÜ-ga on kohtus 19.11.2020.a kinnitanud ka tunnistajana üle kuulatud G ja LL. Nimelt on nad tunnistajatena andnud sarnaseid ütlusi selle kohta, et, et J ja O on nende kaastöötajad Q OÜ-s, samuti on tsiviilkostja Q OÜ juhatuse liige D kinnitanud 30.11.2020.a kohtus, et süüdistatavad olid 2015.a septembris Q OÜ töötajad (kd III tl 163, 176, kd IV tl 67). Seega kinnitavad need tõendid kogumis süüdistatavate ja Q OÜ töösuhet. Ole ja Jle esitatud süüdistuses märgitakse, et tegemist on isikutega, kes omavad tehnilisi teadmisi, sh eriteadmisi garaažiuste paigaldamise ja hooldamise alal. Kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole. Nii ei ole kohtule ka teada, millise hariduse ja erialase ettevalmistusega on O ja J. Süüdistusakti isikute ankeetandmetesse on märgitud, et isikud omavad keskeriharidust, kuid mis erialal, sellekohane info kohtul puudub. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistajad LL, G ja ka tsiviilkostja esindaja DD ülekuulamisel kinnitanud, et nende ettevõttes käibki uste paigaldamise õppimine töö käigus, eraldi väljaõpet ei ole, kuid kohus ei pea tunnistajate ütlustest saadud infot piisavaks väitmaks tõsikindlalt, et süüdistatavatel olid põhjalikud tehnilised eriteadmised just garaažiuste paigaldamise ja hooldamise osas. Isegi, kui kohus möönaks, et pärast pikki aastaid töötamist meistrina Q OÜ-s oleksid süüdistatavad võinud selliseid teadmisi omada, ei ole selline väide muud, kui oletus, kuna konkreetseid tõendeid süüdistatavate erialaste teadmiste kohta kohtule esitatud ei ole. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et just süüdistatavad O ja J olid nendeks isikuteks, kes 23.09.2015.a Q OÜ lepinguliste töötajatena saadeti tegema W, Tallinn asuva garaaži tõstukse hooldust. Vaatamata sellele, et tunnistaja Z ei mäletanud kohtus ülekuulamisel selle hoolduse kohta üksikasju, näiteks seda, kes täpselt käisid märgitud aadressil garaažiuksele hooldust tegemas, mida täpselt tehti ning mida isikud, kes uksele hooldust tegid, rääkisid – hindab kohus tema ütlused usaldusväärseteks, kuna need haakuvad teiste uuritud tõenditega. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatavatele etteheidetud teo toimepanemise ajast on möödas pea 6 aastat, siis võib pidada eluliselt usutavaks, et tunnistaja ei pruugi enam mäletada 23.09.2015.a toimunu üksikasju. Tunnistaja Z poolt kohtus antud ütlustes selgub, et tema igapäevasteks tööülesanneteks H AS-is oligi korraldada erinevate korteriühistute sh W, Tallinn majade haldust. Nii on tunnistaja märkinud, et tema peamisteks 10 tööülesanneteks oli remonditööde organiseerimine, koristuste korraldamine, tehnohoolduste korraldamine, arvete koostamine, samuti korteriomanikega suhtlemine, elanike meilidele ja kõnedele vastamine, kohtumine (kd III tl 115). Z oli isikuks, kes eelpool märgitud kuupäeval läks H AS esindajana aadressile W Tallinn, Q OÜ töötajatelt W KÜ-le tellitud garaažiuste hooldustööd vastu võtma. Kohtule esitatud, kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud Q OÜ üleandmise – vastuvõtmise akti koopiast nähtub, et W, Tallinn töö tellijaks ja töö vastuvõtjaks on olnud Z ning hooldustööde teostajateks J ning O, kellest viimane on omakäelise allkirjaga 23.09.2015.a kinnitanud, et hooldust on teostatud 3800x2450 seadmele. Märgitud üleandmise – vastuvõtmise aktist ei tule üheselt välja, mida seadme hoolduse käigus tehti, kas või, missuguseid varuosasid kasutati (kd I tl 107). Vaatamata sellele, et antud akti ei ole allkirjastanud süüdistatav J, loeb kohus antud üleandmise – vastuvõtmise aktiga tõendatuks ka fakti, et viimane eelpool märgitud kuupäeval W, Tallinn viibis, sest kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline võiks seada kahtluse alla, et aktis märgitud andmed tegelikkusele ei vasta. Tunnistaja Z on kinnitanud, et tema ei oleks akti allkirjastanud, kui ta oleks näinud, et midagi on valesti (kd III tl 118). Ka tsiviilkostja Q OÜ seaduslik esindaja DD kinnitas kohtus seda, et just J ja O olid nendeks isikuteks, kes läksid 23.09.2015.a W garaažiuksele hooldustöid tegema. Kohtul puudub igasugune alus kahelda DD poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuses. Kohus tõdeb, et Riigikohtu praktika kohaselt küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta (vt Riigikohtu lahend nr RKKKo 3-1-1-131-13, p-d 11–12). (p 17)). Kohtu hinnangul tsiviilkostja Q OÜ seadusliku esindaja Di ütlused haakuvad teiste kogutud tõenditega, neis ei esine vastuolusid, mis võiks seada kahtluse alla tema poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust tekkinud ka selles, et W, Tallinn maja garaažiuks, milline kannatanu Ble peale kukkus oli 15.05.2016.a rikkis ning et garaažiukse mehhanismil puudus kukkumisvastane seade. Kohtu hinnangul fakt, et uksel puudus kukkumisvastane seade on tõendatud asjatundja T poolt kohtus antud selgitusega selle kohta, et temale näidatud piltidelt ei saa ta foto põhjal kindlalt väita, kas on vedrukaitse või mitte. Asjatundja tõdes, et olemas on küll sellekohane markeering, aga kuna ta ise ei ole seda käes hoidnud või asja juures olnud, siis ta ei saa seda väita (kd III tl 195). Tehnilise Järelevalve Ameti 16.05.2016.a ametniku R koostatud menetlustoimingu protokolli nr 14-2/16-0841-001 koopiast nähtub, et kell 13:00 W läbi viidud menetlustoimingu käigus tuvastati (sh menetlustoimingu käiku fotografeeriti), et ukse tasakaaluvedrudest vasakpoolne vedru oli purunenud ning toruvõllil puudusid vedrude purunemisevastased kaitseseadeldised (kd I tl 45-50). Märgitud puudus kõrvaldati pärast sündmust, seda kinnitab Tehnilise Järelevalve Ameti 14.07.2016.a sellekohane järelevalveakt (kd I tl 52) ning Põhja prefektuuri kriminaalbüroo uurija Denis Petrov 21.06.2016.a koostatud ettekanne ning ettekande juurde lisatud fototabelis sisalduv teave (kd tl 63-72). Samuti nähtub 18.11.2016.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist sh, protokolli lisaks fototabelis olevatelt piltidelt (võrdle pilte kd I tl 5611 59, 65-71), et sündmuskohalt 15.05.2016.a kaasa võetud uksedetailide hulgas ei olnud vedrude purunemisvastast kaitseseadelist. Seega tõendavad need tõendid kogumis, et vahetult pärast juhtunut, 16.05.2016.a tuvastati, et W maja garaažiuksel puudus ukse vedrude purunemisvastane kaitseseadeldis. Ajatundja T ütluste pinnalt, et ta märkab piltidelt vedrukaitse markeeringut, tõusetub kohtul kahtlus, kas vedrude purunemisvastane kaitse on vaidlusalusel uksel kunagi olnud ja on mingil põhjusel eemaldatud, või pole seda kunagi olnud ja lihtsalt on kleebitud sellekohane markeering. Seda pole kogutud tõendite pinnalt aga võimalik enam kontrollida. Tsiviilkostja esindaja Q OÜ juhatuse esimees D kinnitas kohtus, et ettevõttes jagab töökäske tema. 2015.a mindi W garaažiuksele hooldus tegema seetõttu, et uks krigises ja kolises, töökäsk täideti ja tema hinnangul kukkumiskaitse puudust saanuks näha ainult lisavalgustusega (kd III tl 28). Kohtu hinnangul seda, et töökäsk täideti toetab veel teadmine, et Q OÜ esitas H AS-le 30.09.2015.a arve nr 150241 W, Tallinn teostatud ukse hoolduse eest ja H AS väljastas samal päeval W korteriühistule ukse hoolduse eest tasumiseks H AS-le 54,00.- euro suuruse arve (kd I tl 77-78). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, missugustes tingimustes süüdistatavad garaažiukse hooldust läbi viisid, märgitust tulenevalt ei ole kohtul võimalik teha järeldust selle kohta, kas süüdistatavad 23.09.2015.a garaažiust hooldades kasutasid lisavalgustust ja võisid seetõttu näha, et hooldataval uksel kukkumisvastane kaitse puudub. Samuti on asjatundja T ütluste pinnalt tõusetunud kahtlus, et mingil perioodil kukkumisvastane kaitse sellel uksel võis olla, kuid millisel perioodil, seda pole tõendatud. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on kannatanu N kinnitanud, et kui tema 15.05.2016.a soovis avatud garaažiust sulgeda, siis garaažis sees olnud nupule vajutades uks ei sulgunud, vaid ta pidi tõmbama manuaallülitit (kd III tl 66). Tunnistaja L kinnitas kohtus, et kui tema enne õnnetust W tuli, siis oli garaažiuks avatud asendis, üleval ning oma elukaaslase E jutu järgi oli ta aru saanud, et garaažiuksega on mingi probleem (kd III tl 8082). Tunnistaja E on kohtus 07.10.2020.a kinnitanud, et tema käis majas päev enne õnnetust kuskil kella 4-5 paiku ning avastas siis, et garaažiuks, mille kaudu autod sõidavad, on lahti, seepärast helistas ta H AS-le infotelefonile. Infotelefonis juhendas teda üks poiss, kes uuris, kas nupust saab selle ukse käima panna, see ei toiminud, seejärel pidi ta mingist trossist tõmbama, kui ta seda tegi, läks uks kiirelt kinni. Hiljem ta veel avastas, et mootorijuhe oli vooluvõrku ühendamata, kuid ka peale vooluvõrku ühendamist uks korralikult tööle ei hakanud. Kui tunnistaja lahkus garaažist, siis jäi uks kinnisesse asendisse (kd III tl 84-99). Samuti kinnitas tunnistaja E, et kui ta õigesti mäletab, siis mõned nädalat enne märgitud juhtumit helistas üks majaelanik ja väitis, et see uks on samamoodi ning siis ta teavitas sellest samuti Ht. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud H AS juhatuse liige A, kes on samuti kinnitanud, et tõenäoliselt W KÜ teavitas 2016.a mais H AS-i, et garaažiuks ei tööta, tehes seda telefoni teel, kuid tunnistaja tõdes, et vaatamata sellele, et H osutab W KÜ haldusteenust, ei kuulu nende kohustuste hulka garaažiuste hooldamine. Kohus märgib, et käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus menetlusosalised esitasid kohtus tunnistajatena üle kuulatud W KÜ juhatuse liikmetele hulgaliselt küsimusi selle kohta, kuidas toimis ja toimus korteriühistu igapäevane juhtimine, kuidas oli juhatuse liikmete omavaheline töökorraldus reguleeritud. Vaidlus ei ole tekkinud selles, et W KÜ juhatuse liikmeteks oli E, S ja U. Kinnitavad märgitut kõik isikud ise (kd III tl 84, kd IV tl 64, 177). Kohtu hinnangul nähtub KÜ juhatuse liikmete ütlustest nähtub üheselt, et korteriühistu tegevus oli suhteliselt passiivne, ühistu juhatuse 12 liikmete rollid ei olnud väga selged, või üritati neid kohtule sellisena näidata. Nii on korteriühistu W juhatuse liige S kohtus kinnitanud, et tegelikkuses tema ei ela märgitud aadressil juba 7-8 aastat. Seda, kas garaažiuksel oli mingi rike, ta ei tea, kas temani jõudsid mingid rikkega seotud teated, ning talle ei olnud ka teada, kuidas juhatuses üldse töö korraldatud oli ning tema juhatuse tööga üldse ei tegelenud (kd IV tl 177-178). Korteriühistu W juhatuse liige U on kohtus kinnitanud, et tema hinnangul olid ühistu juhatuse liikmete vahel nagu rollid ära jagatud, kuna tema tehnilise poole pealt pädev ei olnud, siis tema asi oli koristamise asjad üle vaadata ning tuletõrje signalisatsiooni jälgida, kui see peaks tööle hakkama. Seda, et garaažiuksega oleks probleemi olnud, temani see info ei jõudnud, tema seda ei näinud, et garaažiuks ei oleks töötanud ning samuti tunnistaja ei mäletanud seda, et korteriühistu koosolekutel oleks arutatud garaažiukse tehnilise olukorra üle, tunnistaja ei teadnud, kes juhatuse liikmetest garaažiukse probleemidega tegeles või, kes oleks pidanud tegelema (kd IV tl 64-65). Ka tunnistaja E korteriühistu W juhatuse liikmena on kohtus kinnitanud, et tema hinnangul oleks pidanud kõikide riketega sh ka garaažiukse rikkega tegelema H AS, sest Hga oli sõlmitud haldusleping ning korteriühistu ei ole professionaalne majahaldur (kd IV tl 84-85). Tõepoolest on kohtule esitatud tõenditega tuvastatud, et KÜ W ja H Haldus AS vahel oli sõlmitud alates 01.07.2008.a hooldusleping nr 20080701 (lepingule kirjutasid alla H AS juhatuse esimees A ja KÜ W esindajana juhatuse liige S) (kd I tl 118-123). Kohtus tunnistajatena üle kuulatud A ja S on ka kinnitanud, et H AS on selleks ettevõtteks, kes on juba aastaid KÜ W haldusteenust osutanud. Käesoleva kohtumenetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud A, kes H AS juhatuse liikmena on kohtus kinnitanud, et nende ettevõte on pidanud W osutama küll raamatupidamisteenuseid, haldusteenuseid ja ka kütte , vee ning elektritehnosüsteemide hoolduse teenust, kuid nende ettevõttel ei ole pädevust pakkuda teenusena garaažiuste hooldust (kd III tl 106). Kohus peab tunnistaja sellekohaseid ütlusi asjakohasteks ja usaldusväärseteks ning haakuvateks kohtus uuritud dokumentaalses tõendis ja nimelt korteriühistu W ja H AS vahel sõlmitud hoolduslepingus välja tooduga ja nimelt märgitud hoolduslepingust ei tule välja seda, et H AS’il tulnuks hooldada või remontida W korteriühistu garaažiust. Korteriühistu W põhikirja koopiast p.p 7.4.8 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja hooldamine või selle korraldamine (kd III tl 54-59). Ka tunnistajad Z ja BB on kohtus kinnitanud, et korteriühistu W H AS-ga garaažiukse hoolduslepingut sõlmitud ei olnud ning nende firma garaaži tõstustega ei tegele (kd III tl 120, 158), märgitust anti korteriühistu juhatuse liikmetele H AS poolt e-kirja teel teada ka 18.08.2015.a (kd tl 109-114). Kohtuliku uurimise käigus kuulati asjatundjana 19.11.2020.a üle T, kelle hinnangul peab tõstukse kasutamise ohutuse tagama kas hoone omanik või hoone omaniku esindaja. Kohtus on veendumusel asjatundja sellekohane väide on kooskõlas ka ajaperioodil 23.09.2015.a kuni 15.05.2016.a ning ka käesoleval hetkel kehtiva Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 15 lg 1, 4 sätestatuga. Nimelt märgitud seaduse § 15 lg 1 kohaselt avaliku korra eest vastutav isik on isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui tegemist on asjaga, siis asja puhul selle viimase omaniku ülesanne. Asjatundja T on kohtule selgitanud, et alates 2008.a on Eestis kohustuslikud uued nõuded, mis siis nõuavad kukkumisseadme olemasolu tõstustel ning 2015.a tõstuste hoolduse tegemisel normatiivakte järgida ei tulnud, ka remondi kohta ei olnud mingeid normatiivakte ning Eestis ei olnud mingit standardit, mis oleks seda reguleerinud. Asjatundja oli veendumusel, et 23.09.2015.a garaažiukse hooldusel pidid isikud tegema hooldus lähtuvalt tööülesandest, kui tegemist oli rikkepõhise väljakutsega, siis kõrvaldama riket, kui ukse 13 hooldust ja tasakaalustust, siis oleks pidanud mootori lahti ühendama ja vaatama, kuidas uks käsitsi töötab (kd III tl 188, 192). R, kes töötab Tehnilise Järelevalve Ametis tehnikaosakonna peaspetsialistina 28.01.2021.a andis videosilla ütlusi selle kohta, et tema oli selleks isikuks, kes käis 16.05.2016.a sündmuskohal garaažiust vaatlemas ja fotografeerimas. Teostatud menetlustoimingu käigus pani ta tähele, et garaažiuks oli avatud asendis, tõstukse mootor oli ukse küljest lahti ühendatud. Garaažiukse vaatluse teostamise käigus ei näinud ta vedru purunemise kaitseseadeldist ja ukse võlliplaat oli deformeerunud. Tunnistaja kinnitas kohtus, et 2015.a suvel jõustus SeOS, mis nõuab ohu ennetamist ja standardi TN12604 kohaselt oleks pidanud uksel olema kaitseseadeldis, mis oleks vältinud ukse alla poole kukkumist, ootamatut kukkumist. Tunnistaja märkis, et juhul, kui vedru on katki ja kukkumisvastane seade on rakendunud ja eraldada mootor uksest, siis ei juhtuks midagi, sest uks on lukustatud, ukse liikumine on lukustatud. Kui üks vedru on katki ja teine terve ja kukkumisvastast kaitset ei ole, siis on uks võimeline liikuma ka peale seda, kui see on mootorist eemaldatud. Tunnistaja juhtis tähelepanu sellele, et tema hinnangul seadusest tulenevaid nõudeid peab täitma omanik, kui omanik seda ei teinud, siis ukse valdaja (kd IV tl 125-131). Kohtu hinnangul saab tunnistaja sellekohaseid ütlusi lugeda asjakohasteks ja usaldusväärseteks, sest viimane on andnud kohtus ütlus selle kohta, mida ta vahetult peale õnnetust garaažiukse sulgemissüsteemi vaatlusel tuvastas ning tunnistaja sellekohased ütlused haakuvad detailselt tema poolt ca 5 aastat tagasi kirjalikult koostatud, kohtus uuritud 16.05.2016.a menetlustoimingu protokollis fikseeritu, k.a fototabelis fotodel kajastatuga (kd I tl 45-50). Õige ja õiglase kohtuotsuse tegemiseks on oluline välja selgitada, kas süüdistatavate O ja J näol oli 23.09.2015.a tegemist isikutega, kelledel W korteriühistu garaažiukse hooldamisel lasus kohustus tegutseda s.t, kas see oli nende võimuses, et hoida ära antud süüdistuses märgitud tagajärg – garaažiukse alla kukkumine, milline tõi kaasa 15.05.2016.a kella 14:08 ajal väikse poisi B surma. Kohtu hinnangul Ol ja Jl 23.05.2015.a garaažiukse hooldamisel ei olnud nende võimuses ära hoida 15.05.2016.a toimunu tagajärge. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et O ja J läksid nendele süüdistuses etteheidetud ajal tegema W, Tallinn garaažiuksele hooldust. Kriminaalasja menetluse raames ei ole täpselt tuvastamist leidnud, missuguseid hooldustöid oleks pidanud isikud garaažiuksele tegema s.t ühest vastust sellele küsimusele kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei saadudki. Tunnistaja Z andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema oli W, Tallinn oleva maja majahaldur H AS-s. Tunnistaja kinnitas, et W KÜ palvel tellis tema 23. septembriks 2015.a Q Oü-lt garaažiukse hoolduse. Seda, kas ta ka hoolduse juures viibis või mitte ta ei mäleta, kuid kinnitab, et ta allkirjastas akti, seda, kas hooldajad talle midagi ka rääkisid või mitte, ta ei mäleta (kd III tl 115-118). Korteriühistu nõusolekut, et hooldust teostaks Q, toetab kohtu hinnangul ka korteriühistu liikme E H AS – le e-kirja teel saadetud sellekohane kinnitus (kd I tl 124-129). Nii on tunnistaja Z H AS, korteriühistu W majahaldur kohtus kinnitanud, et temale teadaolevalt 2015.a septembris, kui garaažiuksele ta hooldust tellis, siis ei olnud teenuste nimekirja kokku lepitud, et mida töömehed peavad tegema, tellitud oli lihtsalt hooldus. Seda, et oleks hooldajad pidanud vahetama vedrusid ta ei mäleta. Kuna tegemist oli mehhanismiga, siis tunnistaja hinnangul oleks pidanud süsteemi üle vaatama, reguleerima ja määrima. Tunnistaja oli veendunud selles, et remonditakse katkiseid asju ja hooldatakse asju, mis 14 kuluvad, kuid ei ole veel katki vaid, millised võivad katki minna (kd III tl 115-127). Kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle ka Ü, kes andis ütlusi selle kohta, et tema hinnangul on hooldusega tegemist siis, kui tehnik tuleb kohale, kontrollib üle kõik kinnitused seinte küljes, lagede küljes ja vaatab, et kas kõik osad on ukse küljes (kd III tl 131-132). Kohus on tuvastanud, et vaatamata perioodilisele hooldusele, oli W garaažiuksega siiski pidevalt esinevate rikete tõttu probleeme. Selles, et korteriühistu W garaažiust mingitel ajahetkedel hooldati, vaidlust ei ole. Kinnitab märgitud teadmist ka Q OÜ selle kohane tööde üleandmise – vastuvõtmise akti koopia 12.12.2008.a., mil teostati tõstvärava ajami reguleerimist (kd I tl 76). Kohtule on esitatud Ö OÜ 29.10.2010.a H AS-le suunatud arve nr 21011349, millise osas H AS omakorda on esitanud arve W KÜ-le seetõttu, et W on vahetatud garaažiuksel vedru muhve ja paigaldatud on trummel (kd I tl 80-81). Samuti on Ö OÜ teostanud tõstuste vedrude vahetust 03.12.2010.a, esitades H AS-le selle kohase tööde teostamise akti nr 58985 (kd I tl 82) ning tõstust on käidud Ö OÜ poolt remontimas 22.12.2010.a (kd I tl 83-84) ning Q AS poolt 2009.a veebruaris. (kd I tl 85-86). 20.10.2016.a on Ö OÜ ka kinnitanud eelpool tehtud tööde s.t teostatud tõstukse hoolduse teostamist (kd I tl 130-138) Kohtu hinnangul H AS-le ja korterühistule esitaud arved garaažiuksele tehtud hoolduste, remontööde eest näitavad ilmekalt seda, et garaažuksega oli juba enne 23.09.2015.a pidevaid tehnilisi probleeme, kuid vaatamata sellele korteriühistu liikmed jätkasid ukse kasutamist, vajadusel seda vooluvõrgust lahti ühendades, manuaalselt üles tõstes ja sulgedes. Tunnistaja Õ 04.12.2020.a kinnitas kohtus, et tema oli selleks isikuks, kes 2010.a detsembris Ö OÜ töötajana vahetas W KÜ garaažiuksel vedrusid, kas olid ka uksel kaitseelemendid, seda tunnistaja ei mäletanud. Vedrudel kaitseelemente kaasas ei olnud. Kas ta kedagi sellest ka teavitas, et kaitsmed puudusid, ta ei mäleta. Vaatamata sellele, et tunnistaja kohtus ei mäletanud igat fakti detailselt, ei sea kohus viimase poolt antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kohus peab eluliselt usutavaks, et isik, kelle igapäevaste töökohustuse hulka kuulub erinevatel tööobjektidel seadmetele hoolduse tegemine, seadmete detailide vahetamine, ei pruugi aastaid hiljem täpselt mäletada, kas konkreetsel objektil üle 10 aasta tagasi ühe või teise seadme komplektis oli mingi ese või mitte. Kohus peab tunnistaja Õ poolt kohtus ütlusi usaldusväärseteks, sest tunnistaja ütlused oma sisult kattuvad Ö OÜ poolt H AS-le edastatud arvetes kajastatud infoga. Kohus märgib, et pärast 2010.a detsembrit kuni 2016.a maini puuduvad andmed, et KÜ W garaaži tõstukse vedrusid oleks veelkordselt vahetatud. Samas on tõendatud, et 2016.a mai algusest on garaažiuksega pidevalt probleeme. Nii on tunnistaja E kohtus kinnitanud, et enne 2016.a maid, mõned nädalad enne juhtunut helistas talle üks majaelanik ja ütles, et uks on samamoodi avatud. Tema helistas Hsse ja sai paar päeva hiljem tagasisidet, et uks toimib (kd III tl 88 -89). Samuti teadis tunnistaja öelda, et tema teada käidi uksega tegelemas ka 14.05.2016.a (kd III tl 93). Kohtus üle kuulatud tunnistaja F on andnud ütlusi selle koha, et tema sai 15.05.2016.a hommiku kell kaheksa teada, et W on probleem garaažiuksega, ütles seda talle BB (kd III tl 128-129). Tunnistaja F ütluste usaldusväärsust kinnitavad kohtu hinnangul tunnistajana ülekuulatud BB poolt kohus antud ütlused selle kohta, et temale helistas päev enne õnnetuse juhtumist E, kes teatas, et W garaažitõstuks on lahtises asendis ja kinni ei lähe ning sellest teavitati ka Q (kd III tl 157). Kohtu hinnangul tunnistajate eelpool märgitud väidet toetab 15 veel H AS juhatuse liikme A poolt kriminaalasja menetlejale edastatud vastuskirjas sisalduv teave, millisest nähtub, et W korteriühistu esimehega garaažiukse rikke teemal vestles BB. Kõne ukse rikkest E poolt H AS-le saabus 14.05.2016.a kell 16:39, märgitud probleemist teavitati Q, kohale lubati minna õhtul. Samuti nähtub H AS väljastatud tõendist, et ka 15.05.2016.a kella 12:39 ajal, teavitas F Q ukseprobleemist ning talle lubati et minnakse remontima (kd I tl 89-92). Kohtuliku uurimise käigus on 11.12.2020.a üle kuulatud tunnistajana W, Tallinn majaelanik M, kes kinnitas, et tema mäletab seda, et 15.05, kui tema vajutas garaažiukse nupule, siis garaažiuks oli kinnises asendis ja lahti ei läinud ning ta pidi väljuma väikse ukse kaudu. Kuna uks ei tulnud lahti, siis ta sai aru, et see on katki, kuid mingit silti, et garaažiust kasutada ei tohiks ei olnud (kd IV tl 61). Kohus asub seisukohale, et tunnistaja M kohtus antud ütlused on usaldusväärsed ning haakuvad eelpool välja toodud tunnistaja E samataoliste ütlustega selle kohta, et garaažiuks oli vähemalt päev enne õnnetust rikkis ning tunnistaja MM 28.01.2021.a kohtus antud kinnitusega selle kohta, et kui tema patrullpolitseinikuna 15.05.2015.a sündmuskohale jõudis, siis majaelanik M kinnitas talle, et garaažiuksega olid mured juba paar nädalat ning eelmisel päeval s.o 14.05 õhtul kella 20:00 paiku oli garaažiuks alla lastud asendis (kd IV tl 122). Kõike eelpool öeldut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et 23.09.2015.a J ja O tehes W korteriühistule kuuluva garaažiukse hooldust, jättes tähelepanuta, et uksel puudub kukkumisvastane kaitse, ei saanud pidada võimalikuks (kergemeelsus) B surma saabumist, kuna sellisele võimalusele ei osundanud ükski faktiline asjaolu. Samuti ei pidanud süüdistatavad ette nägema (s.o hooletus) tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral B surma saabumist. Kohus asub seisukohale, et J ja O tegevusetus ei saanud põhjustada ja ei põhjustanud B surma ning süüdistatavad ei oleks kuidagi saanud tagajärge ära hoida. Kannatanute esindaja Y 11.12.2020.a toimunud kohtuistungil märkis, et kui sündmuse päeval ei oleks olnud ust üleval, siis poleks ka õnnetust juhtunud (kd IV tl 76). Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei ole leidnud tuvastamist fakt, kes tõstis 15.05.2016.a W korteriühistu garaažiukse üles. Kohus on küll üritanud selles asjas süüdistusakti piiridest väljumata täiendavaid tõendeid koguda, kuid, seda fakti pole õnnestunud tuvastada. Kriminaalasjas on aga tuvastamist leidnud fakt, et ülestõstetud garaažiukse kannatanu Ble peale kukkumise tulemusel saabus tema surm, seega ei esine kohtu hinnangul põhjuslikkust seost süüdistatavatele etteheidetud hoolsuskohustuse täitmata jätmise ja saabunud tagajärje vahel. Süüdistatavatele ei olnud teada, et rohkem kuid pool aastat pärast nende poolt 23.09.2015.a tehtud hooldust läheb W maja garaaži tõstuksel katki vedru, mida ei remondita õigeaegselt, et katkist garaažiust ei märgistata, et välistada selle kasutamist ajal, mil uks ei tööta nõuetekohaselt, vaid et majaelanikud sõidukitega garaažist väljasõitmiseks võtavad pistiku vooluvõrgust välja ja tõstavad ukse füüsilist jõudu rakendades üles, jättes ukse avatud asendisse, mis selle mehhaanilisel sulgemisel kukub alla, ning on eluohtlik parasjagu garaažis viibivale alaealisele kannatanule, kes jääb allakukkuva ukse alla ja selle tagajärjel hukkub. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate tegevusetuse ja kannatanu surma vahel puudub õigusvastasusseos s.t süüdistatavad ei olnud võimelised saabunud tagajärge ette nägema või seda vältima. Kohus asub seisukohale, et üldist hoolsuskohustuse rikkumist ei saa süüdistatavatele ette heita, sest see on ebamäärane ja subjektiivne. Sellisel juhul peaks B surma põhjustamise eest ettevaatamatusest vastutama kõik korteriühistu W ühistu liikmed või kortermaja elanikud, ka viimased garaažiukse hoolduse tegijad, kes said aru või pidid aru saama, et garaažiuks ei tööta korrapäraselt, on rikkis, kuid kes vaatamata märgitud teadmisele jätkasid või 16 võimaldasid teadlikult rikkis garaažiukse kasutamist ega ei võtnud ette midagi selleks, et rike kõrvaldada. Samuti ei pidanud süüdistatavad J ja O 23.09.2015.a ette nägema seda, et garaažuksest, millisest on mõeldud eelkõige sõidukite sisenemine – väljumine võiks siseneda inimesed, seda veel olukorras, kus jalakäijatele hoonesse sisenemiseks -väljumiseks on mõeldud teised uksed. Kohtu hinnangul sellise tagajärje ettenägemine võiks tulla kõne alla üksnes siis, kui garaažiuksest sisenemine või sealt väljumine oleks ainus võimalus majja sisse ja välja pääsemiseks. Kohtu hinnangul J ja O ei olnud 23.09.2015.a garaažiust W, Tallinn hooldades hooletud. Kohus tõdeb, et karistusõiguse põhimõtete kohaselt võib hoolsuskohustust põhistada, kas toimepanija tegevusalal kehtivad õigusnormid või ka konkreetses valdkonnas välja kujunenud tegutsemistavad. Juba eelnevalt märgitud 19.11.2020.a asjatundjana üle kuulatud T kinnitas kohtus, et vaatamata sellele, et alates 2008.a kehtisid ka Eestis kohustusliku uued nõuded, mis nõuavad, et tõstustel oleksid kukkumiskaitse seadmed, puudus tegelikkuses igasugune riiklik järelevalve ja kontroll, et tõstuksed vastaksid nõuetele ning seda, et uksed vastaksid nõuetele oleks pidanud korteriühistu samuti teada saama üldistest normidest ja seadusandlusest. Samuti täpsustas asjatundja, et 2015.a mingeid normatiivakte, millised pidanuks reguleerima uste hooldust või remonti ei olnud. Märgitust tulenevalt ei ole põhjust ka Jle ja Ole ette heita seda, et nemad 2015.a 23. septembril jätsid kontrollimata ja märkamata, kas garaažiukse mehhanismil on kukkumisvastane kaitse paigaldatud või mitte või kas see on töökorras. Samuti ei ole käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendite pinnalt üheselt selge, mida pidid 23.09.2015.a Q OÜ töömehed J ja O hoolduse käigus tegema. Kohtule on teada, et W korteriühistu garaažiuksele sooviti hooldust seetõttu, et garaažiuks „krigises ja kägises juba pikemat aega s.t kisendas hoolduse (määrimise järele) ühistu hinnangul pikemat aega“, kirjeldatud olukorra tõttu pöördus E 13.08.2015.a e-kirja teel H AS poole (kd I kd 108). Kuna täpselt ei ole tuvastatud süüdistatavate konkreetne töökäsk sel päeval, siis ei saa kohus süüdistatavate poolt hoolduskohustuse täitmata jätmist sisustada ka n-ö konkreetses valdkonnas välja kujunenud tegutsemistavade rikkumise kaudu. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas Jle ja Ole etteheidetud süüdistusest ei tule välja ka see, et isegi, kui isikud oleksid hoolduse käigus märganud, et korteriühistu W garaažiukse mehhanismil puudub kukkumisvastane kaitse, siis mida oleksid pidanud isikud tegema. - kellele märgitud puudusest teada andma, kas oma tööandjale, töö tellijale, korteriühistule. Kohtu hinnangul süüdistus märgitud osas on konkretiseerimata. Käesoleva kriminaalasja menetluse raames on tuvastamist leidnud fakt, et korteriühistu liikmetel ja elanikel, kes 2016.a maikuus kasutasid garaažiust, seda kas siis sõidukitega hoonesse sisenemiseks või väljumiseks või ilma sõidukita hoonesse sisenemiseks – väljumiseks pidi endal olema arusaam, et kui uks on pidevalt tavapäratus (avatud) asendis, võib tegemist olla rikkis uksega ning selle kasutamine tulnuks koheselt tõkestada, teavitades sellest teisi majaelanikke või juhuslikke hoonesse sisenejaid vajaliku teabega, nt. teadete jätmisega hoone üldkasutatavatele ustele, koridori infoseinale või elanikele postkasti. Sellist teavitust kohtule teadaolevalt majas ei olnud. Kohtule on käesolevas kriminaalasjas uurimiseks esitatud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu poolt koos Tööinspektsiooniga 2013.a välja töötatud üldine avatäidete juhend AT 32013 EETL AT 2-2013 kasutusjuhend tõstustele (kd I tl 114-117). Märgitud dokumendist nähtub, et tegemist on informatiivse juhendiga, suunatud esmaseks informatsiooniks masinkasutusega tõstuste tellijatele ja kasutajatele. Kohtu hinnangul märgitud tõend ei oma käesolevas asjas tõendi väärtust, kuna ei ole tuvastatud, et süüdistatavad 23.09.2015.a garaažiustele hooldust tehes oleks pidanud märgitud juhisest juhinduma ning antud tõendi 17 sisust nähtub, et see on suunatud masinkasutusega tõstukse tellijatele ja kasutajatel, kuid süüdistatavad 23.09.2015.a garaažiuksele hooldust tehes ei olnud kumbki sihtgrupp, seega jätab kohus märgitud tõendi tõendikogumist välja.
lg 1 järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema ehk ta oli garant. Kõnealune norm annab võimaluse võtta vastutusele isiku, kes paneb süüteo toime seeläbi, et ta jätab tegemata mingi teo, mille ta pidi tegema. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 tähenduses on normatiivne mõiste, mille olemasolust saab kohtupraktika kohaselt kõneleda kahel juhul: kaitsegarant peab tagama, et tema kaitse all olevat õigushüve ei kahjustataks, valvegarant peab ära hoidma mõne õigushüve kahjustamise tema valve all oleva ohuallika poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 - § 13 lg 1 alusel inkrimineerivata süüteo koosseisule vastavaid tunnuseid ning seetõttu tuleb nii J Romanov kui ka O nendele esitatud süüdistuses õigeks mõista. Tsiviilhagi:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.