← Eesti

1-21-6574/18

Obsah (8)§ 238§ 180§ 175§ 313§ 126§ 7§ 306§ 179

1-21-6574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-6574 (19278001220) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi se

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Alo Hänilane süüdi tunnistada Kar

S § 118 lg 1 p 2, 6 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Alo Hänilasele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

  1. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus Alo Hänilase suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Alo Hänilasele määratud katseaja kulgemist alates käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o
  3. märtsist
  4. a.
  5. Rahuldada kannatanu P. S. tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Alo Hänilaselt P. S. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 10 000 (kümme tuhat) eurot. Hüvitis tuleb kanda P. S. arveldusarvele nr XXX XXX AS-is. 1-21-6574
  6. Alo Hänilaselt välja mõista P. S. kasuks viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast
  7. päevast.
  8. Välja mõista Alo Hänilaselt kannatanu P. S. kasuks valitud esindajale makstud tasu summas 400 (nelisada) eurot.
  9. Välja mõista Alo Hänilaselt

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1)

§ 175

lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr XXX) tegemisega seotud kulud summas 61 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 348 eurot; 3)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.

9. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb Alo Hänilasel tasuda menetluskulud kokku 1869 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 12 osamakse katteks 155,75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700007447 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-6574“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 162 eurot ning sundraha summas 175 eurot jätta riigi kanda. 11. Asitõendid – 2 CD-plaati asitõendi vaatlusprotokollide lisadega (pakend nr HK-1 ja pakend nr V1), mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus
  3. Alo Hänilast süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 2 ja 6 järgi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, millega kaasneb 2 1-21-6574 osaline töövõime ning samuti elundi tegevuse lakkamine. A. Hänilane lõi XXX kella 01.16 paiku XXX asuva XXX pubi tantsuplatsil P. S. (S.) rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu peaga vastu kivipõrandat ja kaotas teadvuse. Sellise tegevusega põhjustas A. Hänilane kannatanule järgmised tervisekahjustused: peaajupõrutus põrutuskolletega vasakus otsmikusagaras, vasakpoolne ämblikuvõrkkestaalune verevalum ning kõvakestaalune verevalum, kuklaluu joonmurd paremal pool murrujoone jätkumisega vasakusse oimuluu püramiidi ja sisekõrva kuulmis-tasakaaluorgani kahjustusega. Ründe tagajärjel tekkinud vigastuse tüsistusena tekkis kannatanul P. S. vasakpoolne neurosensoorne kurtus, tinnitus ja tasakaaluhäired. Kannatanu kehavigastused ei ole eluohtlikud, kuid põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt 4 kuud, kannatanul on tuvastatud XXX ning ei ole tõenäoline, et kannatanu kuulmine vasakust kõrvast taastuks. Kohtuotsuse põhjendused
  4. Esmalt tuvastab kohus, kas teo pani toime süüdistatav (I), teeb kindlaks kannatanule tekitatud vigastused ning kvalifitseerib teo (II). Edasi mõistab kohus karistuse (III), lahendab tsiviilhagi (IV) ning seejärel menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (V). (I)
  5. XXX tänaval asub XXX pubi. Kannatanu P. S. läks XXX õhtul kella 23 paiku sinna tantsima, võttis mõned kokteilid ja suhtles baaridaamiga. Tema viimane mälupilt on tagi selga panemisest, ta pidi koos oma sõbra M. hakkama kohe ära minema. Järgmine mälupilt on tal aga juba haiglast (lk 2-4). XXX kell 01.07 saabus Häirekeskusesse kõne, et tuldaks ruttu XXX pubisse, seal kukkus inimene kokku. Kukkumise põhjuste kohta selgitab Häirekeskuse meedikule naishääl järgmist: „Üks meesterahvas, ta läks ühe meesterahvaga kaklema, kes lõi teda. Ta kukkus jalapealt põhimõtteliselt ära niimoodi, nii kui ta lõi teda, nii ta kukkus. Tal tuleb suust verd“ (lk 51-52). Kannatanuks osutus P. S.. Tema löömises süüdistatakse A. Hänilast.
  6. A. Hänilane talle ette heidetavas teos end süüdi ei tunnista. Ta selgitab, et on XXX pubis üpris sagedane klient ja seal toimub kaklusi tihti. Ka temal on seal sõnavahetusi olnud, aga sellist sündmust ta ei mäleta. Kindlasti on ta XXX kedagi ka löönud, aga pole kindel, et just seda isikut. XXX. aasta suvel käis ta kindlasti XXX, aga kas ka XXX, ei mäleta. Ta töötab XXX ja saab hiljem järgi vaadata, kas ta sellel päeval XXX oli (lk 73). Kohtuistungil A. Hänilane end süüdi ei tunnistanud, sündmust ta ei mäletanud ja väitis, et pidi seal ajal olema XXX tööl. Samas aga möönis ta, et ühtegi paberit tal sel ajal XXX olemise kohta esitada ei ole.
  7. Sündmusele järgnenud ajal on tunnistajana üle kuulatud samal õhtul pubis viibinud R. P. (lk 47-48). Ta rääkis, kuidas tantsupõrandal oli kaks purjus meest, kes olid vist teineteisele vastu läinud ning end ümber pöörates nägi ta juba, kuidas nad kaklema hakkasid. Üks nendest meestest püüdis teist lüüa, aga lõi mööda. Selle peale lõi siis see teine mees esimest ühe korra rusikaga näkku, mille peale viimane pikali maha kukkus. See käis kõik väga kiirelt, mingi 10 sekundit kokku. Pärast lööki läks lööja kohe eemale, seisis natuke aega tunnistaja lähedal ja rääkis telefoniga. Ka turvamees oli seal lähedal, aga ta vist ei saanud aru, et tegemist on lööjaga ja lööja läks välja. Tunnistaja sõnu kinnitab turvakaamera salvestis, mida on vaadeldud asitõendina (lk 53-57). Salvestuse kellaaeg on mõned minutid hilisem, kui Häirekeskusesse tehtud kõne. Toimikusse kogutud materjalist ei viita miski sellele, et nende minutite jooksul oleks pubis toimunud veel teinegi intsident. Kuivõrd Häirekeskuses ja politseis ei ole kellaaegade vale fikseerimine tõenäoline, järeldub kellaaegade erinevusest vaid, et pubi kaamera kell ei olnud täpne. Salvestusest tehtud esimeselt kahelt fotolt on näha, kuidas kaks 3 1-21-6574 meest (neist üks heleda nokamütsiga) seisavad vastastikku ning laiutavad mõlemad käsi (lk 54). Seejärel on näha heleda nokamütsiga mehe kätt vastu teise mehe rinda (lk 55) ja käe liikumist vastu teise mehe nägu (lk 56). Viimasel fotol on näha maas lamavat meest ja tema poole vaatavaid inimesi, kelle ilmetest on võimalik välja lugeda ehmatust (lk 57). Nende tõenditega on kinnitust leidnud, et süüdistuses ette heidetud ajal toimus XXX pubis konflikt, mille käigus üks mees lõi teist ja viimane kukkus pikali maha.
  8. Kaks aastat hiljem kuulati tunnistaja üle pubi XXX J. R. (lk 142 -144). Ta mäletab, et täitis XXX väljas ukse juures pileteid kontrollides tööülesandeid ning takistas ka ebasobivate isikute sissepääsu. Kui ta sisse läks, oli üks meesterahvas põrandal pikali ja teised külastajad viitasid ühele meesterahvale, kellel oli seljas heledam särk ja peas nokamüts, see mees kõndis pubist välja. Tunnistaja sai ta ukse peal kätte ja küsis, kas tema lõi. Seda, mida mees talle vastas, tunnistaja enam ei mäletanud. Kuna ta ise löömist ei näinud, puudus alus selle mehe käsi raudu panna. Veel rääkis tunnistaja, et sel mehel oli turskem vend, kellel oli intsident mingi vene keelt kõneleva isikuga. Väljas läks kähmluseks, tunnistaja turvatöötajana lasi ohtralt gaasi ja see seltskond läks laiali. Politseipatrullile ütles ta mehe nimeks A. Hänilane seetõttu, et nii oli talle öelnud seal viibinud pubi XXX M.-L. R.. Viimane teadis ka Alo turske venna nime. Selle tõendi põhjalt järeldab kohus, et tunnistaja rääkis isikuga, kellele teised baarikülastajad osutasid kui kannatanu lööjale ning kelle nime teadis XXX M.-L. R..
  9. M.-L. R. kuulati samuti üle ligikaudu 2 aastat ja 2 kuud hiljem (lk 146-149). Tema mäletab, et oli sellel ööl tööl, liikus ringi ja tegeles erinevate asjadega. Ta mäletab konflikti, mille üheks pooleks oli A. Hänilane, kuid teise mehe nime ta ei tea. Tunnistaja kirjeldab tantsuplatsil nähtut, kuid ei suuda meenutada, kas ta nägi seda otse pealt või hiljem kaamerasalvestusi vaadates. Ta ei mäleta ka, kas kiirabi kutsus tema või turvamees. Küll aga on tal meeles see, et tal oli eesmärk välja minna ja proovida A. Hänilast kinni hoida nii kaua kui politsei või keegi tuleb. A. Hänilane oli parasjagu maja ees ja oli endale tellinud XXX. Äraminekuga oli tal väga kiire, tunnistaja veel hõikas talle, et kuhu sa jooksed. A. Hänilane sellele ei vastanud ning pärast seda ei olnud teda ka tükk aega pubis näha. M.-L. R. ei mäleta, kes sel ööl turvamees oli ja ega ka seda, kas ta ütles turvamehele lööja nime. Tunnistajale näidati pildilt nokamütsiga isikut, kelle käed on vastu teise mehe rinda. Tunnistaja selgitab, et pildi pealt võõras inimene ära ei tuvastaks, aga ta tema teab ja saab aru, et see on A. Hänilane, sest ta on nende püsiklient ja käib pubis pidevalt ringi just sellise nokamütsiga. Vahel on tal peas ka soni. Fotolt nähtuvad riided on samuti sellised, millega ta kogu aeg käib.
  10. Süüdistatava ja tunnistaja M.-L. R. ütlused on kokkulangevad selles, et A. Hänilane on selle pubi püsiklient. Seejuures nähtub A. Hänilase enda ütlustest, et ta on baaris kindlasti ka inimesi löönud (lk 73). See on aga käitumine, mis pälvib pubis töötavate inimeste tähelepanu ja lisab kaalu tunnistaja ütlustele, et heleda nokamütsiga kiiruga lahkunud inimene oli just süüdistatav.
  11. Kuigi tunnistaja M.-L. R. ei mäleta, kas ta ütles kellelegi, et tegemist on A. Hänilasega, on see siiski vaieldamatult kinnitust leidnud. Toimikus on sündmuse protokoll-arvestuskaart (lk 1). Juhtumi registreerimise aeg on XXX kell 1.07 ja lõpetamise aeg kell 1.
  12. Sellest nähtub mh sissekanne: Lööja A. Hänilane läks ilmselt XXX-sse, kuna turvamees oli ta vennale enne gaasi lasknud. XXX läheb kontrollib, kas saab lööja kätte. Kell 01.25 on tehtud sissekanne, et isik on käinud XXX-s, aga nüüd lahkunud. Tunnistajana kuulati üle sündmusele politseiametnikuna reageerinud M. S. (lk 49-50), kes jõudis sündmuskohale kell 01.
  13. Vestlusest XXX J. R. sai ta teada, et lööjaks oli A. Hänilane. Samuti rääkis XXX talle sellest, et pool tundi varem oli pubis olnud Alo vend R. K., kes oli turvamehe käest gaasi saanud. Tunnistajate sõnul pidi Alo minema traumapunkti oma venda R. vaatama. Patrull käis haiglas 4 1-21-6574 kontrollimas, kuid selleks ajaks oli Alo juba lahkunud. Nendest tõenditest nähtub üheselt, et tegelikult fikseeriti A. Hänilase isik juba sündmuste käigus ning välistatud on talle osundamine ainult seetõttu, et valvekaamera salvestuste põhjal meenutab ta pubi püsiklienti.
  14. A. Hänilane on jäänud seisukohale, et tema võis XXX viibida XXX, kuid ühtegi tõendit ta selle kohta ei esitatud.

§ 7lg 2 kohaselt ei ole keegi kriminaalmenetluses kohustatud tõendama oma süütust.

Siiski ei tekita süüdistatava kaitseväide kõrvaldamata kahtluse olukorda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eitanud enese mittesüüstamise privileegi absoluutset kehtivust. Nii on leitud, et juhtudel, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 3-1-1-85-07, p 9.1).

  1. Eeltoodut kokku võttes: tunnistaja R. P. ütluste kohaselt lõi üks mees tantsupõrandal teist. Valvekaamera salvestusest nähtuvad lööja hele nokamüts ja riided, XXX J. R. sõnul osundasid pubis viibijad sellise välimusega mehele kui lööjale. Pubi XXX M.-L. R. teadis seda isikut kui pubi püsiklienti A. Hänilast. Politseiametniku M. S. ütluste ja sündmuse protokollarvestuskaardi kohaselt tuvastati lööjana A. Hänilane juba enne tema pubist lahkumist. Seega viitavad tõendid üheselt sellele, et XXX lõi XXX pubis P. S. just A. Hänilane.
  2. KarS § 118 on käsitatav kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) esimese koosseisualternatiivi, s.o tervise kahjustamise enamohtliku koosseisuna (RKKKo 1-17-105/35 p 11). Tervisekahjustuse tekitamine peab KarS § 118 kohaldamiseks olema tahtlik. Tervisekahjustuse mõiste määratlemisel on Riigikohus lähtunud Vabariigi Valitsuse
  3. augusti
  4. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg-st 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel (RKKKo 1-18-7833/63 p 22). A. Hänilane lõi kannatanut rusikaga pea piirkonda. Sellise tegevuse puhul ei ulatu tahtlus vaid valu tekitamiseni. Pea on õrn piirkond, kuhu löömise korral on tervisekahjustuse tekkimine ettenähtav igale keskmisele inimesele. Samuti on tõenäoline tasakaalu kaotamine ja kukkumine. Kohus on seisukohal, et A. Hänilane tegutses KarS § 16 lg 4 tähenduses vähemalt kaudse tahtlusega, pidades võimalikuks ja mööndes sooritatud löögi tagajärjel tervisekahjustuse tekkimist. (II)
  5. Politsei- ja Piirivalveameti isiku läbivaatuse protokolliga (lk 14-15) tuvastasid politseiametnik ja arst XXX kella 04.02 ajal P. S. kuriteojälgedena subduraalse traumaatilise hemorraagia, kuklaluu murru, vasaku näopoole pehmete kudede turse ja verejooksu suust. Samad andmed on kajastatud ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumist saadetud ravidokumentides (lk 18-38). P. S. saabus närvikliinikusse XXX kell 01.35 ja lahkus sealt XXX. Haiglast välja kirjutamisel oli tema üldseisund statsionaarsel ravil rahuldav, kuid haiguse kulu osas märgiti järgmist: traumaatilised muutused püsinud süvenemiseta, esinenud mõõdukat peavalu ja kerget iiveldustunnet, vasakus kõrvas kuulmislangus püsib.
  6. EKEI ekspertiisiakti XXX (lk 59-64) kohaselt esinesid P. S. peaajupõrutus põrutuskolletega vasakpoolses oimusagaras, vasakpoolne ämblikuvõrkkestaalune verevalum ning kõvakelmealune verevalum, kuklaluu joonmurd paremal pool murrujoone jätkumisega 5 1-21-6574 vasakusse oimuluu püramiidi ja sisekõrva kuulmis-tasakaaluorgani kahjustusega. Vigastuste tüsistusena tekkis vasakpoolne neurosensoorne kurtus, tinnitus ja tasakaaluhäired. Kehavigastused ei olnud eluohtlikud. Kehavigastused põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt 4 kuud. Suure tõenäosusega ei ole kuulmine vasakust kõrvast taastuv.
  7. KarS § 118 lg 1 p 2 sätestab raske tervisekahjustuse tekitamisena tervisekahjustuse, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Eesti Töötukassa otsuse (lk 39-46) kohaselt on P. S. määratud perioodil XXX – XXX osaline töövõime. Otsuse kohaselt on kannatanul mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, käelise tegevuse ja suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrva- ja kõrgvererõhkhaigused ning peavigastus. Järelikult on tõendatud, et P. S. tekkis KarS § 118 lg 1 p-le 2 vastav raske tervisekahjustus.
  8. KarS § 118 lg 1 p 2 sätestab raske tervisekahjustuse tekitamisena tervisekahjustuse, millega on põhjustatud elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine. Elund on inimese organismi osa, millel on kindel kuju, asend, raku ja koe areng ning talitus. Kuulmiselundina on käsitatav kuulmissüsteem tervikuna. Osa elundeid on inimesel kaks ning terviklikuna toimimiseks on nad mõlemad vajalikud. Seega ei oma KarS § 118 lg 1 p 6 kvalifikatsiooni tähenduses tähtsust, et ühest kõrvast kuulmine on kannatanul säilinud. Järelikult on tõendatud, et P. S. tekkis KarS § 118 lg 1 p-le 6 vastav raske tervisekahjustus.
  9. Raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid KarS §-s 121 sätestatu enamohtlik koosseis. Seetõttu tuleb lähtuda KarS §-st 19, mille kohaselt isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul on A. Hänilane kannatanu tervisekahjustuse põhjustanud vähemalt ettevaatamatusest. Teist isikut näkku lüües pidas ta võimalikuks tervisekahjustuse tekkimist. Kas ta lootis sellist tagajärge vältida, möönis või soovis seda, ei oma kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust.
  10. Eeltooduga on tuvastatud, et A. Hänilase poolt toime pandud tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 2 ja 6 sätestatud kuriteo objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule.
  11. Kohus ei tuvastanud A. Hänilase tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A. Hänilane on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III)
  12. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
  13. KarS § 118 lg 1 p 2, 6 näeb ainsa karistusliigina ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. 6 1-21-6574
  14. Kohus loeb isiku teosüü keskmisest väiksemaks. Ta sooritas vaid ühe löögi ning teo tagajärje subjektiivse külje osas on (kindalt) tuvastatav ettevaatamatus. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (lk 76-79) on ta käsitatav varem karistamata isikuna, mistõttu puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Kohus arvestab sedagi, et teo toimepanemisest on möödunud arvestatavalt pikk aeg. A. Hänilane on selle aja kestel püsinud õiguskuulekas (vähemalt puuduvad toimikus andmed vastupidisest). Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi.
  15. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus A. Hänilase süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 ja 6 järgi ja mõistab talle karistuseks 5 aastat vangistust.
  16. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses.

§ 238lg 2 kohaselt tuleb sel juhul mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra.

Kandmisele kuulub seega 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

  1. Prokurör taotles süüdistatava allutamist kriminaalhooldusele. Kohus möönab, et A. Hänilase puhul esineb aspekte, mis räägivad tugevalt selle lahenduskäigu kasuks. Teo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on tal probleeme enesejuhtimisega. Vaatamata sellele peab kohus aga küllaldaseks karistuse kohaldamata jätmist KarS § 73 sätteid järgides. Esiteks on A. Hänilane püsinud piisavalt pikka aega õiguskuulekas, mis annab alust järeldada, et ta suudab ka edaspidi iseseisvalt õiguskuulekal teel püsida. Teiseks on A. Hänilase töökoht XXX ning kriminaalhooldusele allutamine muudaks taolise teises riigis tööl käimise võimatuks või vähemalt raskendaks seda oluliselt. See aga omakorda halvendaks kannatanu võimalusi talle välja mõistetav hüvitis (vt otsuse p IV) reaalselt kätte saada. (IV)
  2. Täpsustatud hagiavalduse (lk 100-102) kohaselt nõuab hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Tekkinud mittevaralise kahju suuruseks hindab kannatanu 12 000 eurot. Varaline kahju seisneb õigusabikuludes summas 400 eurot ning arsti visiitidel käimiseks tehtud kulutustest kütusele kogusummas 400 eurot. Samuti on tsiviilhagis esitatud viivisenõue: määrata, et A. Hänilasel tuleb väljamõistetud kahju hüvitada kohtulahendi jõustumisest alates seitsme kalendripäeva jooksul ning maksega hilinemisel tuleb tal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt kuni kogu kahjuhüvitise tasumiseni.
  3. Esmalt märgib kohus puutuvalt kannatanu õigusabikuludega järgmist:

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohus lahendab menetluskulude, sh kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu jaotuse otsuse viiendas osas.

  1. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Hageja nõuab arsti juures käimisega tekitatud kulude hüvitamist. 7 1-21-6574
  2. Nimelt on hageja teinud hagiavalduse kohaselt (lk 10) arsti juures käimiseks kulutusi 363,2 kilomeetri läbimiseks kokku 400 euro ulatuses (iga kord abiline, kütus ja ajakulu, hind võrreldud taksoteenusega). Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ega ka tõendatud. Esiteks tuleb märkida, et kütusekulu on selgelt üle paisutatud. Arvestades keskmiseks kütusekuluks 10 liitrit 100 km kohta, saab põhjendatud kuluks lugeda 36,3 liitri kütuse ostu. Hagis väidetakse, et hinda on võrreldud taksoteenusega. Selliseks konstruktsiooniks puudub õiguslik alus. Hageja ei ole kasutanud taksot. Teiseks ei ole tõendatud, et kulud on teinud hageja. Esitatud kviitungitest nähtub, et makstud on nii XXX, XXX, XXX deebetkaardiga XXX kui ka XXX krediitkaardiga. Sedavõrd mitmete erinevate pangakaartide igapäevakulutusteks kasutamine ühe isiku poolt on väga raskesti usutav. Samuti tekitab kahtlusi see, et kütust on ostetud väga sageli (nt XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) ja suurtes kogustes (21-42 liitrit).
  3. Hageja taolise nõude näol on tegemist tsiviilõigusliku nõudega, mille lahendamisel on kaks olemuslikku tunnust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 20 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõuab arsti juures käimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ja see nõue on kohtu hinnangul jäänud tõendamata.
  4. Kohus nõustub asja eelnevalt menetlenud kohtukoosseisu poolt 18.03.2021 kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse põhjendustega selles, et üldjuhul toob hagi puudulik tõendatus kaasa kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise. Selline praktika on kujunenud vajadusest tagada kannatanu nõusolekust mittesõltuvas lühimenetluses õigus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning tõhusale õiguskaitsele. Käesolevas asjas on aga see õigus olnud tagatud. Kannatanul on kutseline esindaja, tsiviilhagi täpsustamise vajadust on märkinud prokuratuur (lk 131-134) ning selle tõendamise vajadusele on juhtinud tähelepanu kohus (lk 128-130).
  5. Lisaks kannatanu eelnimetatud õigustele on süüdistataval õigus kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Sealhulgas on süüdistataval õigus lühimenetlusele, mida ei saa ära võtta ainuüksi seetõttu, et korduvatele võimaluste andmisele vaatamata ei suuda kutselist esindajat omav kannatanu oma nõuet tõendada. Eeltoodu tõttu jätab kohus kannatanu hagi transpordikulude hüvitamise nõudes lihtsalt rahuldamata.
  6. Hageja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju suurusjärku 12 000 eurot, mis koosneb moraalsest kahjust, sh rünnakust ja sellele järgnenud üleelamistest ning tema elukorralduse täielikust hävimisest – senise töö tegemise võimatus, sissetulekute äärmine piiratus ja kohustuste täitmiseks vahendite puudumine. Lisaks tuleb tal teha kulutusi sisekõrva närvide kahjustuse kompenseerimiseks kuulmisaparaadi siirdamisele. Kõrvaarsti poolt on hinnatud hagejale sobivaks implantaadi abil ühendatavaks kuulmise- ja tasakaalu abiaparaadi hinnaks on XXX eurot, millest patsiendi omaosalus Haigekassa toetuse korral on XXX eurot (lk 10).
  7. Kohtuotsuses on eelnevalt käsitletud tervisekahjustusega seonduvaid asjaolusid ning seda, mida saadud löök kannatanu jaoks tagajärjena kaasa tõi. Kohus on leidnud, et A. Hänilase poolt P. S. tekitatud tervisekahjustus on tõendatud.
  8. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lõike 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja 8 1-21-6574 suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kostja vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 järgi, siis tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi alati kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (RKTKo 3-2-1-127-16 p 19 koos edasiste viidetega).
  9. VÕS § 127 lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohus on korduvalt märkinud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 3-2-1-18-13 p 22).
  10. Kuigi hageja on lõppkokkuvõttes palunud mittevaralise kahju hüvitise välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel, on ta ise selle kahju suuruseks hinnanud 12 000 eurot. Riigikohus on hinnanud olulisimaks mittevaralise kahju hüvitamise juhtumiks tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise. [---] Muudel juhtudel näeb VÕS § 134 ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse täiendavaid kriteeriumeid arvestades. Selline õigushüvede „gradatsioon" väljendab mh erinevate õigushüvede erinevat hindamist ka rahalises mõttes, st juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on ette nähtud piiranguteta (st isikukahju tekitamise juhud), peaks ka väljamõistetavad hüvitised olema üldjuhul suuremad kui juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on piiratud. Küll tuleb VÕS § 130 lg 2 puhul hüvitise kui valuraha suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (RKTKo 3-2-1-19-08 p 14).
  11. P. S. on XXX XXX pubis saadud löögi tulemusena vasakust kõrvast täielikult kurt. See on üheselt tuvastatud kriminaalasja materjalide hulgas olevate haiguslugude (eelkõige lk 35-36) ja kohtuarstliku ekspertiisiga (lk 59-63). Tegemist on tagajärjega, millega toimetulek on eeldatavasti raske, kuivõrd osaline kurtus võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda vaid piiratult. P. S. ise on avaldanud, et see on talle põhjustanud lisaks pidevale väsimusele ja tasakaaluhäiretele ka muid terviseprobleeme nagu südame rütmihäired ja kõrgenenud vererõhk.
  12. Lisaks eeltoodud tervisehädadele ja üldisele elukvaliteedi langusele ei saa P. S. enam jätkata oma varasemat tööd XXX ning peab leppima üksnes XXX. Eesti Töötukassa otsusega (lk 39-46) on tal tuvastatud ka XXX perioodiks XXX – XXX. Töövõime vähenemise põhjenduste kohaselt on P. S. vasaku kõrva kurtuse, koormustaluvuse vähenemise ja hootise tasakaaluhäire tõttu raskendatud pikkade vahemaade ning eri tasapindade käimine, väljaspool kodu ja ohutu ringiliikumine. Püsiva treemori tõttu on raskendatud esemete käsitsemine, haaramine ja ülesvõtmine, täppisliigutuste sooritamine. Vasakpoolse kuulmislanguse tõttu on raskendatud kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine, kõne kuulamine ja kõnest arusaamine keskkonnas, kus on segavaid helisid ja müra, samuti helilevikut takistavas keskkonnas või juhul kui vestluspartnereid on mitu. Tervisekahjustuste iseloomu arvestades on XXX aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt üheselt selge, et P. S. tuvastatud tervisekahjustust on jätkuvalt raske taluda ning seab mitmed piirangud nii tema töö- kui eraelule. 9 1-21-6574
  13. Eeltoodud põhjendusi ja ühiskonna üldist heaolu taset arvestades peab kohus kohaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks käesoleval juhul 10 000 eurot.
  14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kannatanu on hagiavalduses palunud määrata kahjuhüvitiselt viivis selliselt, et anda A. Hänilasele võimalus tasuda kahjuhüvitis 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ning tasumisega viivitamise korral rakendada põhinõudelt viivist kuni selle täieliku täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. (V) 42.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Kannatanu P. S. esindaja XXX M. A. on tsiviilhagis taotlenud õigusabikulude summas 400 eurot väljamõistmist kannatanu kasuks (lk 100). Hagi kohaselt koosnevad need õigusabikulud konsultatsioonist (50 min), tsiviilhagi koostamisest ja kannatanu esindamisest menetluses. XXX OÜ XXX. a arve nr XXX kohaselt on P. S. osutatud kokku õigusabiteenust 4 tundi summas 100 eurot/tund (lk 12). Riigikohus on aktsepteerinud mõistliku suurusega tasuna tunnihinnana maksimaalselt 140 eurot + käibemaks (vt nt RKKKo 1-17-2359/122 p 70, RKKKo 1-19-2585/57 p 10). Kohus hindab kogu menetluse raames tekkinud 400 eurost kannatanu õigusabikulu põhjendatuks ning mõistab selle summa süüdistatavalt kannatanu kasuks välja.
  2. Kriminaalasjas on läbi viidud isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr XXX) maksumusega 61 eurot (lk 64).
  3. A. Hänilase kaitsjale vandeadvokaat Marina Valgele on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu kogusummas 162 eurot (lk 74-75, 89-90, 94-95). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja tasutaotlus ja mõisteti see välja 186 euro ulatuses. Seega on A. Hänilase kaitsjale makstud tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 348 eurot. Prokurör selgitas istungil, et A. Hänilase kaitsja esitas käesolevas kriminaalasjas 18.03.2021 teise kohtukoosseisuga toimunud eelistungi raames tasutaotluse, mis rahuldati. Toimikusse ei jõudnud see prokuratuuripoolse probleemi tõttu, kuid kuna tegemist on üksnes tehnilise veaga ja tõenduslikku väärtust sel dokumendil ei ole, palus prokurör selle tasutaotluse summas 162 eurot võtta asja juurde ning jätta riigi kanda. 46.

§ 175lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. Kar

S § 118 lg 1 p 2, 6 järgi kvalifitseeritud kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 2 10 1-21-6574 esimese astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

  1. jaanuarist
  2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on seega 2,5 x 654, s.o 1635 eurot.
  3. Riigile hüvitatavad menetluskulud kokku on 2206 (61 + 348 + 162 + 1635) eurot. 48.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus jätab riigi kanda kohtuotsuse kuulutamise ajal ja asja arutamise ajal kehtinud sundraha vahe. Nimelt oli kohtuliku arutamise ajal sundraha suurus Vabariigi Valitsuse 19.12.

  1. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-st 1 tulenevalt 1460 eurot (s.o palga alammäär 584 eurot x 2,5), kuid alates
  2. jaanuarist
  3. a on see tõusnud 1635 euroni (s.o palga alamäär 654 x 2,5). Kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat õigust. Arvestades asjaolu, et kohtuistung toimus 17.12.2021, kohtuotsuse kuulutamine aga 07.03.2022 kohtu töökorraldusest tulenevatel põhjustel, on põhjendatud ja õiglane jätta sundraha summas 175 eurot riigi kanda.
  4. Kaitsja taotles menetluskulude ajatamist üheks aastaks. Prokurör sellele taotlusele vastu ei vaielnud. Kuigi A. Hänilane töötab enda sõnade kohaselt käesoleval ajal XXX, puudub kohtul igasugune teadmine tema sissetulekutest ja väljaminekutest ning neid asjaolusid ei selgitanud täiendavalt kohtuistungil ka süüdistatav ega tema kaitsja. Kriminaalasja toimikust nähtub, et XXX. aastal oli A. Hänilase päevasissetulek XXX eurot (lk 80) ning vähemalt XXX seisuga oli tal ka töötamise registri kohaselt kehtiv tööleping (lk 96). Kohtu hinnangul on menetluskulude ajatamise taotlus mõistlik, kuivõrd eelkõige tuleb oluliseks pidada seda, et süüdistataval oleksid paremad võimalused hüvitada kannatanule tervisekahju tekitamisega kaasnenud kahjud. Menetluskulude ajatamine vähendab kohe tekkivate rahaliste kohustuste suurust ja loob suurema tõenäosuse, et need saavad täitemenetluseta tasutud.

§ 180lg 3 alusel annab kohus A.

Hänilasele võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Nagu kohus eelnevalt juba sedastas, jääb sundraha summas 175 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 162 eurot riigi kanda. 50. Kriminaalasja juures olevad 2 CD-plaati asitõendi vaatlusprotokollide lisadega (pakend nr HK-1 ja pakend nr V1), millel on talletatud informatsioon käesolevas kriminaalasjas menetletud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, jätab kohus

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.