) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
180 lg 3 alusel jätta Cäroly Kolbergi sundrahast 481 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Cäroly Kolbergilt menetluskuluna riigituludesse: sundraha 500 eurot; kaitsjatasu 97,20 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Cäroly Kolbergil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 597,20 (viissada üheksakümmend seitse eurot kakskümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 49,77 eurot ja viimasel 12. kuul tasuda 49,73 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700003603 ning selgituse “Cäroly Kolberg, otsus nr 1-22-330, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Cäroly Kolbergi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes pole kunagi omandanud mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mille eest karistati teda 24.09.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-7539 KarS § 4231 järgi (mootorsõiduki juhtimised ilma 2 juhtimisõiguseta 22.09.2019, 08.09.2019 ja 13.06.2016) 3-kuulise vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi katseajaga üks aasta ning milline karistus on kehtiv, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt - XXX kella 13.07 paiku XXX tänaval mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - XXX kella 02.21 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus Cäroly Kolberg kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Cäroly Kolberg toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppe sisu KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Cäroly Kolbergile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada Cäroly Kolbergile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 97.20 eurot ja
lg 1 p 9 ning
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, alates XXX. a detsembrist on ta XXX ning töötutoetus on XXX eurot kuus, tema ülalpidamisel on XXX ja tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse XXX mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.
lg 1 alusel mõista Cäroly Kolbergilt menetluskuluna välja sundraha summas 500 eurot ja kaitsjatasu summas 97.20 eurot, s.o kokku 597.20 eurot.
lg 3 alusel jätta ülejäänud osa teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 481 eurot riigi kanda.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 597.20 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 3 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Cäroly Kolberg aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Cäroly Kolberg süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Cäroly Kolbergi menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,20 eurot ja
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Cäroly Kolberg avaldas, et tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, alates XXX. a detsembrist oli ta XXX kuni veebruari kuuni XXX, hetkel ta töötab XXX ning tema töötasu on XXX eurot kuus, tema ülalpidamisel on XXX ja tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb Cäroly Kolberg väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude täies ulatuses ning korraga tasumine käib Cäroly Kolbergile, arvestades asjaolu, et tal puuduvad säästud, ta töötab XXX ja tal on ülalpidamisel XXX ning tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Cäroly Kolbergi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha 481 euro võrra ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. 4
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Cäroly Kolbergilt sundraha 500 eurot ja kaitsjatasu 97,20 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 597,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.