KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-2337 Tsiviilasi OÜ ALTEPARK nr Ä 20043129/9 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna
- jaanuari
- a kandemäärus nr Ä 20043129/9 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ ALTEPARK määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja kandeavaldus registriasjas nende Määruskaebuse esitaja/avaldaja: OÜ ALTEPARK, rk 11569884, esindaja volikirja alusel Ingridt Allemann RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna
- jaanuari
- a kandemäärus nr Ä 20043129/9 ja saata OÜ ALTEPARK kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
- Rahuldada määruskaebus.
- Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud OÜ ALTEPARK kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- OÜ ALTEPARK (avaldaja) esitas
- jaanuaril 2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse OÜ ALTEPARK (ühendav ühing) ja NIVONE INVEST OÜ (rk 10904955, ühendatav ühing) ühinemise kandmiseks äriregistrisse vastavalt
- detsembril 2021 sõlmitud ühinemislepingule.
- Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis
- jaanuari
- a määrusega registriasjas nr Ä 20043129/9 avalduse rahuldamata äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 alusel. Määruse kohaselt ei saa kannet teha, sest kandeavaldust põhistav
- detsembri
- a ühinemisleping ei vasta seadusele. Ühinemislepingu kohaselt ei toimu ühendatava ühingu osa asendamist.
- Avaldaja esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada eitav kandemäärus ja saata registriasi tagasi uueks lahendamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vastab
- detsembri
- a sõlmitud notariaalne ühinemisleping seaduse nõuetele. Kuigi ÄS § 392 lg 1 p 11 näeb ette, et ühinemisleping peab sisaldama muuhulgas ka kokkulepet ühendatava ühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale ühingule ühendava ühingu osade üleandmise vastu, ei näe seadus siiski üheselt ette, et ühinemisel peaks ühendatava ühingu poolt üleantava vara arvel suurendama kohustuslikus korras ka ühendava ühingu osakapitali ja selle kaudu tagama ühendatava ühingu osanikele osalus ühendavas ühingus. Samuti ei tulene ÄS ühinemist reguleerivatest sätetest keeldu leppida ühinemislepingu sõlmimisel kokku jätta ühendatava ühingu osanike osalused asendamata ehk asendussuhteks on null.
- Tartu Maakohtu registriosakond edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks kohtunikule. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kohtunikuabi kandemäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
- Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kohtunikuabi keeldus kande tegemisest alusetult. Ühinemise äriregistrisse kandmiseks esitatakse avaldus koos ÄS § 400 lg-s 1 sätestatud lisadega, mh ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakirjaga. Kandeavaldusele lisatud
- detsembril
- a sõlmitud notariaalse ühinemislepingu punktis 4.1.
- olid osapooled kokku leppinud, et ühinemise tagajärjel ei muudeta ühendava ühingu osakapitali ning punktis 4.1.
- olid osapooled kokku leppinud, et ühendatava ühingu osanikule Mihail Šandali’le kuuluvat osa nimiväärtusega 2556 eurot ei asendata ühendava ühingu osaga (asendussuhe on null) ja see kaotab kehtivuse ning tulenevalt nimetatud asendussuhtest jäävad ühendava ühingu osanikule kehtima ühendavas ühingus ühinemislepingu punktis 3.
- toodud nimiväärtusega osa, mis moodustab 100 % ühendava ühingu osakapitalist ja mille omanikuks jääb Vladimir Migovk. Ühinemislepingu punktis 4.1.
- olid osapooled kokku leppinud ka selles, et ühendatava ühingu asendamata osa nimiväärtus 2556 eurot hüvitatakse (tagastatakse osa eest tehtud sissemakse) ühendatava ühingu ainuosanikule. Kohtunikuabi leidis, et äriseadustik ei näe ühinemisel ette võimalust jätta ühendatava ühingu osaniku osa asendamata ühendava ühingu osaga ja vastav kokkulepe on vastuolus seadusega. Ringkonnakohus märgib, et ühendatava ühingu osanikele osaluse tagamine ühendavas ühingus ei teeni mitte võlausaldajate, vaid ühingu osanike kaitse eesmärki. Sel põhjusel on asendussuhte määramise kokkulepped osalust omandavate osanike ja aktsionäride vahel lubatud. Tegu on kokkulepetega, millele laieneb sisuvabaduse põhimõte. Õiguskirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt ei teeni ühinemise käigus tavapäraselt toimuv kapitali suurendamine samuti 2 võlausaldajate kaitse eesmärki, sest ühinemise reeglid ei näe ette mingit kindlat aktsia- või osakapitali suurust, mis ühinemisel tuleks kindlasti saavutada. Kapitali suurendamise eesmärgiks on ühinevate ühingute osanikele või aktsionäridele hilisema osaluse tagamine. Kui see vajalik ei ole või kui lepitakse kokku teisiti, siis puudub vajadus aktsia- või osakapitali suurendada. Seega võib asendussuhe olla ka null ehk ühendatava ühingu osanike ja aktsionäride osaluse saab üldse jätta asendamata, eelkõige näiteks juhul, kui ühendava ühingu ja ühendatava ühingu osalus kuulub samadele isikutele või kui emaühing ühineb tütarühinguga. (K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt „Ühinguõigus I“, 2015, lk 448-449). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud asuda seisukohale, et ühinemislepingu sõlmimisel on ühinemisel osalevad ühingud vabad kokku leppima asendussuhte suuruses. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene äriseadustiku ühinemist reguleerivatest sätetest keeldu leppida ühinemislepingu sõlmimisel kokku jätta ühendatava ühingu osanike osalused asendamata ehk asendussuhteks on null. Ringkonnakohus leiab, et sisuvabaduse põhimõttest tulenevalt ei ole
- detsembril 2021 sõlmitud ühinemisleping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine, vaid on kooskõlas seaduse nõuetega ega takista kandeavalduse rahuldamist.
- Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus vaidlustatud kandemääruse ning saadab OÜ ALTEPARK kandeavalduse ühinemise osaühingu registrikaardile kandmiseks registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
- Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib määruskaebuse esitaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu (70 eurot) tagastamist.
- Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3