Obsah (4)

§ 67§ 68§ 75§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-

) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 67lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus, Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

§ 68

lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 68

lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.

§ 75

lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. 38. Kuigi pooled vaidlevad, kas TV Online OÜ avaldusest võib nähtuda tahteavaldus tasaarvestada vastastikused nõuded summas 1076,76 eurot või oli see vaid ettepanek tasaarvestuseks, siis ei ole vaidlust selle üle, et TV Online OÜ on peale tasaarvestuse avalduse tegemist esitanud kostjale ka saldokinnituse, kus kostja võlgnevus TV Online OÜ ees on 1076,76 euro võrra väiksem, kui see oleks temale esitatud arvete alusel (tl 63, 53). 39.

§ 68

lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu

1. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650, p 11 ja
2. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu
3. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-11650, p 11 ja
4. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115, p 12).
5. Kolleegium leiab, et TV Online OÜ on väljendanud oma kaudset tahteavaldust arve nr 171018 tasaarvestamiseks summas 1076,76 eurot (tl 63, 53, 58). Kolleegium leiab, et tasaarvestuse avaldusega, mida TV Online OÜ nimetab ka tasaarvelduskokkuleppe edastamiseks, milles on avaldanud soovi tasaarveldamiseks, et tasaarvestada konkreetsed hageja nõuded, sh arve nr 171018 summas 1076,76 kostja nõuetega ja palunud kontrollida saldo õigsust (tl 63), on TV Online OÜ avaldanud eelkõige tahet tasaarvestuseks, et vastastikused nõuded väheneksid ühe ja sama summa võrra. Teatest on mõistlikul inimesel võimalik järeldada, et TV Online OÜ sooviks on olnud tasaarvestada vastastikku nõudeid tasaarvestuses märgitud ulatuses. Asjaolu, et TV Online OÜ on palunud kostjalt tasaarvestusele, kui edastatud tasaarvestuskokkuleppele kostja vastust, ei luba arvata, et TV Online OÜ oleks ise seadnud tasaarvestuse kehtivuse sõltuvaks kostja vastusest sellele. TV Online OÜ on selgesõnaliselt andnud kostjale teada, et juhul kui kostja ei vasta, siis loetakse saldo aktsepteerituks. Seda ei ole kolleegiumi arvates võimalik aga mõista teistmoodi, kui et TV Online OÜ on soovinud teostada tasaarvestuse, sh arvest nr 171018 1076,76 euro ulatuses, kuid TV Online OÜ on palunud seetõttu ka kontrollida tasumisele kuuluvaid summasid raamatupidamisandmetele tuginedes. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik TV Online OÜ tasaarvestuseavaldust kui TV Online OÜ tahteavaldust, kus teatatakse kostjale, et juhul kui kostja saldot
6. detsembriks 2018 7 2-20-17299 ei kinnita, siis loetakse saldo aktsepteerituks, mõista teisiti, kui et TV Online OÜ on soovinud sellega teostada just tasaarvestust. Vaidlust ei ole, et kostja ei vastanud TV Online OÜ tasaarvestusele
7. detsembriks 2018 nagu oli palutud, kuid sellest hoolimata nähtub TV Online OÜ
8. veebruari 2018 saldoteatisest kostjale, et kostja võlgnevus arve nr 171018 alusel on 901,44 eurot, so 1076,76 eurot väiksem, kui TV Online OÜ ei oleks teinud tasaarvestust (tl 53). Seega on TV Online OÜ saldoteatises samuti kinnitanud oma varasemat tahteavaldust tasaarvestada vastastikuseid nõudeid ja arvest nr 171018 alusel 1076,76 euro tasumise kohustus, sest saldoteatise kohaselt võlgneb kostja TV Online OÜ-le 901,44 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja mõistis temale tehtud tahteavaldust selliselt, et TV Online OÜ teostas tasaarvestuse.
9. Tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et TV Online OÜ-l oli sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ja kostjal oli sissenõutavaks muutunud nõue TV Online OÜ vastu. Seega on tuvastatud, et TV Online OÜ-l oli õigus oma nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestada. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse toimumine ja tasaarvestuse võimalikkus üksnes tasaarvestavast poolest. Tasaarvestuse õigus on tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigus. Tasaarvestuse avaldus on teisele poolele suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis

§ 69

lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teiselt poolt ja teise poole nõusolekut tasaarvestuseks ei olegi vaja. Kuna tasaarvestust ei pea tegema poolte kokkuleppel, vaid seda saab teha avalduse esitamisega teisele poolele, mida TV Online OÜ on teinud, siis ei ole vaja tasaarvestuse tegemiseks vastaspoole nõusolekut, sh vaikimisega nõusolekut. Seega ei ole maakohus VÕS § 20 lg 2 õigesti kohaldanud, kuna kostja nõusolekut tasaarvestuse tegemiseks ei olnud maakohtul vaja tuvastada.

1. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et TV Online OÜ oli tasaarvestanud tasaarvestuse avalduses märgitud nõuded ning tasaarvestanud oma kohustuse tasuda kostjale 1076,76 eurot kostja kohustusega tasuda arvest nr 171018 1076,76 eurot. Kuna arve nr 171018 alusel pidi kostja TV Online OÜ-le tasuma 1978,20 eurot, millest 1076,76 euro tasumise kohustus on tasaarvestusega lõppenud, siis võlgneb kostja arve nr 171018 alusel 901,44 eurot, s.o 1076,76 eurot vähem, kui maakohus kostjalt hageja kasuks arve nr 171018 alusel välja mõistis.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et VÕS § 113 lg 1 ja müügilepingu p 6.2 kohaselt tuleb kostjal rahaliste kohustuste viivitamise tõttu tasuda viivist 0,15% tasumata summalt päevas (tl 6-7). Pooled ei vaidle viivise arvestuse ega selle üle, et kostja peab tasuma hagejale viivise põhinõude ulatuses. Kuna kolleegium eespool tuvastas, et hageja põhinõue on 1076,76 eurot väiksem, siis on põhjendatud kostja väide, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud viivised peavad olema 1076,76 euro võrra väiksemad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
4. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerivast TsMS § 163 lg-st
5. Kuna hagi menetlusse võtmisel hagihinda 9596 eurot arvestades rahuldatakse hagi 78% ulatuses (7442,48 eurot), siis on põhjendatud jätta maakohtus hageja menetluskuludest 78% kostja kanda ja kuna hagi jääb rahuldamata 22% ulatuses, siis on põhjendatud jätta kostja menetluskuludest 22% hageja kanda. 8 2-20-17299
6. Kolleegiumi hinnangul on ka ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel põhjendatud lähtuda TsMS § 163 lg 1 ja 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud nõude rahuldamise ulatusest. Kuna apellatsioonkaebuse hinda 4820,12 eurot arvestades apellatsioonkaebus rahuldatakse 45% ulatuses (2153,52 eurot), siis on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kostja menetluskuludest 45% hageja kanda ja kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata 55% ulatuses, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda.
7. Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata maakohtul pärast tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Riigikohus on
8. aprilli 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 selgitanud, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada selliselt, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja selle tulemusena peab kõrgema astme kohus esmakordselt diskretsiooni kasutades kindlaks määrama teise menetlusosalise maakohtus kantud menetluskulud, mida maakohus vaidlustatud otsuses ei ole määranud, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja jaotanud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, mis tingiks ka esmakordselt kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise. Kostjat esindas maakohtu menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat, mistõttu on vajalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel. Eeltoodu tõttu tuleb hüvitatavate menetluskulude suurus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtul. (allkirjastatud digitaalselt) 9