Obsah (7)

§ 179§ 182§ 120§ 178§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4459 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Va

§ 179

lg 11 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 182

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega ja

§ 178

lg 11 järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Metslale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka K.

Metsla eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise aja alguseks K. Metsla kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.03.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 03.09.
3. Tartu Maakohtu 03.02.2022 määrusega jäeti K. Metsla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
4. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud – süüdimõistetu on ära kandnud nõutud ulatuse karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks ja tal on garanteeritud elukoht. 2.
5. Kinnipeetav on varasemalt vabaduses töötanud, kuid vahetas tihti töökohti, sest ei jõudnud pärast joominguid tööle. Vabanemise korral on isikul olemas ametlik töökoht OÜ-s Tarkleon üldehitajana. Samuti on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähedased – ema ja õde. Küll aga ei ole elu- ja töökoha olemasolu ning head suhted lähedastega suutnud varasemalt ära hoida kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole need kaalukad argumendid, mille alusel saaks isiku ennetähtaegselt vabastada. 2.
6. K. Metslat on kriminaalkorras karistatud korduvalt, karistusregistri andmetel on kehtivaid kriminaalkaristusi kaks. Vangistust kannab K. Metsla kuuendat korda. Seega ei ole vangistus kui spetsiifiline karistusliik muutnud varasemalt süüdimõistetu käitumist seaduskuulekamaks ning isik on vabaduses jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isiku käitumine vangistus ei ole olnud normikohane. K. Metslal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et hoidis enda kambris ravimeid. Rikkumise eest määrati talle karistuseks 4 päeva kartserit, mis näitab, et tegemist on tõsise distsipliinirikkumisega. Ka on süüdimõistetu ametnike suhtes negatiivselt meelestatud ning korduvalt on fikseeritud sündmusi, kus K. Metsla on käitunud ametniku suhtes ebaviisakalt ega ole allunud korraldustele. Seega puudus maakohtul vähimgi alus eeldada, et isik suudaks ennetähtaegsel vabanemisel jätkata elamist õiguskuulekalt ning järgida käitumiskontrolli nõudeid. 2.
7. Peamiseks kuritegelikku käitumist soodustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isik tunnistab, et on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes olles. Alustas alkoholi tarvitamist 16-aastaselt, täisealiseks saades tarvitas alkoholi suurtes kogustes. Alkoholijoobes olles on käitunud vägivaldselt ning pannud toime seksuaalkuriteod. K. Metsla on Rootsis ja Soomes pöördunud narkoloogi poole ja osalenud AA-rühma töös. Sõnades väljendab isik küll motivatsiooni alkoholi kuritarvitamisest loobumiseks, kuid varasem käitumine näitab, et ta ei ole selleks suuteline olnud. Arvestades aga seda, et alkoholi kuritarvitamine on K. Metslale probleemiks olnud juba aastaid ning isik ei ole varasemate vabaduses veedetud perioodide jooksul suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda, siis ei ole tõenäoline, et K. Metsla suudaks ennetähtaegse vabanemise korral järgida kainet eluviisi. Kuigi isik on küll väitnud, et on abivõimalustest teadlik, siis konkreetse plaani puudumiseta on suur risk, et süüdimõistetu jätkab alkoholi tarvitamist ega pöördu abi saamiseks vastava ala professionaalide poole. 2.
8. XXX 2.
9. K. Metsla vabanes eelmisest vangistusest tähtaegselt 25.02.2021 ning jätkas koheselt uute kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohtu 19.08.2021 otsuse järgi on kuriteoepisoodid toime pandud alates 26.02.2021 ehk päev pärast isiku vanglast vabanemist ning juba ka eelmise vangistuse kestel avavanglas viibimise ajal, alates 03.12.
10. Kuriteo toimepanemist põhjendas kinnipeetav kohtuistungil paljude halbade asjade kokkulangemisega. Seega ei ole süüdimõistetu siiani mõistnud oma kuritegude raskust ega konkreetseid põhjuseid, mis teda kuritegusid toime panema on ajendanud. 2 2.
11. Isikust lähtuv oht panna toime uusi raskeid kuritegusid on jätkuvalt kõrge. Süüdlase varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohus ei olnud kindel, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebused
12. Tartu Maakohtu 03.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Metsla, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ja toob välja kokkuvõtlikult järgmist. 3.
13. EIK praktika kohaselt peavad liikmesriigid täitma Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust, mille kohaselt tuleb ennetähtaegne tingimisi vabastamine võimaldada kõikidele kinnipeetavatele, kes vastavad seaduskuulekate kodanike miinimumnõudele, kuigi tema puhul on täidetud palju enamat. Süüdimõistetul on elu- ja töökoht, lähedaste toetus ja materiaalne abi alguseks. XXX 3.
14. Riigikohus on öelnud, et mingit retsidiivsust ei saagi üldse hinnata mingite numbrite ja arvutisse sisestatud andmete põhjal. Samuti väidab K. Metsla, et tal on ainult 1 kehtiv kriminaalkaristus. 2014 vanglast vabanedes oli edasi pea 5 aastat rikkumisteta. Varasemad kriminaalhooldused on olnud edukad, millest annab süüdimõistetu ülevaate. Käesoleval ajal on kriminaalhooldus teistsugune. Kuna täitmiskava pole, siis K. Metsla lihtsalt istub kambris. 3.
15. XXX 3.
16. K. Metsla ei ole rahul, et üks ja sama kohtunik menetleb tema asju ja leiab, et kohtunik suhtub temasse negatiivselt ja olnud ülekohtune. K. Metsla toob välja, et tähtsal kohal on ka tema ema heaolu, keda ta saaks vabaduses aidata. Samuti on K. Metslal pooleli autokool, mis on tasutud ja mida ta alustas 11.01.
17. Süüdimõistetu teab, mis on teda viinud kuritegudeni. Sõltuvusravi on ainuõige tee suunata süüdimõistetut õiguskuulekale teele, elada seadusekuulekalt ja ühiskonnas kehtestatud normide järgi. Vajadusel määrata katseaeg 1 aasta. K. Metsla soovib osaleda kohtuistungil.
18. Tartu Maakohtu 03.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu K. Metsla kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada K. Metsla tingimisi ennetähtaegselt. 4.
19. K. Metsla leiab, et maakohus on alusetult teda umbusaldanud, millise eelarvamuse tekkimise põhjuseks võib olla see, et sama kohtunik on tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotlusi lahendanud ka varasemalt ja on need kõik ka varasemalt jätnud rahuldamata. 4.
20. XXX 4.
21. Elama asub ta ema juurde, kes on eakas ja vajab kõrvalist abi. Maakohus on liigselt juhindunud K. Metsla varasemast elukäigust ja rajanud oma otsuse asjaoludele, mis iseloomustasid K. Metsla varasemat ellusuhtumist. Kohtul tuleks arvestada K. Metsla esitatud tõendeid selle kohta, et tal on tõsine kavatsus hakata tegelema oma sõltuvusprobleemidega, saades selleks professionaalset abi ning lõpuks vabaneda käitumishäiretest, mis on teda siiani takistanud elamast õiguskuulekat elu. Tingimisi vabastamisel oleks võimalik seada K. Metsla üle kriminaalhooldaja järelevalve, mis kindlustaks õiguskuuleka käitumise katseaja jooksul. Katseajal tema suhtes rakendatud 3 kontrollnõuded ja lisakohustused aitaksid tal end distsiplineerida ning omandada õiguskuuleka käitumise harjumuse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebused alust maakohtu määrusega mittenõustumiseks. KrMS § 390 lg-st 3 vaadatakse määruskaebused läbi kirjalikus menetluses. Samuti ei näe ringkonnakohus iseseisvat vajadust korraldada istungit. K. Metsla esitas 24.02.2022 määruskaebuse lisa. KrMS § 387 lg 1 kohaselt ei ole see tähtaegne, mistõttu KrMS § 390, § 387 lg 1 ja § 326 lg 2 p 1 alusel ei võta kohus nende lisade osas seisukohta ja tagastab esitajale.
23. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Kuna süüdimõistetu kannab lühiajalist karistust, siis ei ole tema suhtes individuaalset täitmiskava koostatud. Seega ei ole võimalik hinnata, kas süüdimõistetu suhtumised ja arusaamad on ka reaalselt muutunud. Sellest tulenevalt on tulnud süüdimõistetul endal teha iseendaga tööd, analüüsida enda toimepandud tegusid ja leida lahendusi sellele, kuidas süütegusid enam mitte toime panna. Maakohus on põhjalikult analüüsinud süüdimõistetu isikut ning ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu sõnas väljendatu uskumiseks puudub igasugune alus. Süüdimõistetu üksnes õigustab endapoolset käitumist ja üritab näidata, et ta on pidevalt oma probleemidega tegelenud ja on olnud nendest probleemidest teadlik. Isiku puhul, kes järgmisel päeval peale vanglast vabanemist on asunud uusi kuritegusid toime panema, on raske uskuda, et ta on reaalselt tegelenud probleemidega. Seega, edaspidist õiguskuulekust ei ole võimalik hinnata individuaalse täitmiskava läbitu osas. Küll näitab süüdimõistetu käitumine vangistuses, millest määruskaebustest täielikult mööda vaadatakse, et süüdimõistetu ei saa ka range järelevalve tingimustes aru, et käitumine peab olema normikohane ja arvestada tuleb kehtestatud reegleid. Seejuures ei nähtu, et distsiplinaarkaristus oleks määratud seoses alkoholiprobleemidega või seksuaalsuunitlushäirega. Seega on süüdimõistetu puhul lihtsalt tegemist isikuga, kes ei soovi õiguskuulekalt käituda. Isiku suhtes, kes ei suuda ka range järelevalve tingimustes korda jälgida, ei ole usutav, et ta suudaks täita kriminaalhoolduse nõudeid või lisakohustusi. Nagu on ka maakohus märkinud, siis isik, kes on karistuse ärakandmiselt vabanemise järgsel päeval asunud uusi kuritegusid toime panema, ei ole võimalik asuda seisukohale, et kriminaalhooldus maandaks uusi kuritegusid. Ka nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on ametnike suhtes negatiivselt meelestatud. Seega, ainuüksi lähtudes käitumisest vangistusest ning individuaalset täitmiskava puudutavast, ei ole võimalik hinnata, et ennetähtaegsel vabanemisel oleks uute kuritegude risk maandatud. Süüdimõistetu leiab, et retsidiivsusriski ei saa hinnata mingite numbrite järgi ja seda on öelnud ka Riigikohus. Maakohus ei ole arvestanud vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo riskiprotsente, vaid on uute kuritegude toimepanemise riski tuletanud

§ 76lg 4 asjaolusid analüüsides.

Selline asjakohatu argumendiga koormab üksnes süüdimõistetu määruskaebust. 7. Vangistuse asendamine raviga, s.o vangistuse asendamine raviga tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusena, tuleks kõne alla siis, kui esineks reaalne võimalus, et süüdimõistetu tuleks ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus ei leia, et käesoleval ajal esineks aluseid, 4 mis tooks kaasa süüdimõistetu vabastamise, sest pole võimalik asuda seisukohale, et tema uue kuriteo risk oleks viidud miinimumini. Elu- ja töökoha olemasolu ja lähedaste toetus on asjaolud, mille osas juba maakohus märkis, et need olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust ning tegemist ei ole olnud asjaoludega, mis oleks ära hoidnud uusi kuritegusid. Seega need asjaolud on küll faktiliselt positiivsed, kuid ei mõjuta K. Metslat.

§ 76

lg 4 asjaolusid tuleb arvestada kogumis ning süüdimõistetu varasem karistatus (karistusregistri järgi 2 kehtivat kriminaalkaristust) ning elukäik kuuluvad samuti kogumis arvestamisele. Viimasel ajal on hakanud levima esitatud määruskaebustes arusaam, mille kohaselt peaks juba formaalsete eelduste täidetusel süüdimõistetud ennetähtaegselt vabastama ning ainult erandlikel asjaoludel võib jätta süüdimõistetu vabastamata. Ka selles osas ei ole kohtupraktika muutunud. Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel peab kohus esmalt kontrollima, kas isik on kandnud ära seaduses ette nähtud osa talle mõistetud karistusest. Formaalsete eelduste olemasolul tuleb

§ 76

lg 4 kohaselt kontrollida vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi. (RKKKm asjas nr 1-14-5339, p 11). Ehk vabastada saab süüdimõistetu siis, kui formaalsed ja seejärel materiaalsed eeldused korraga on täidetud. Formaalsed eeldused K. Metsla puhul on täidetud, materiaalsed eeldused aga mitte. Vabastamise küsimuse lahendamisel ei ole maakohus arvestanud põhjendatult erandlikke asjaolusid, sest selliste asjaolude arvestamine on Riigikohtu praktika kohaselt välistatud (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 19).

1. Kriminaalhooldus ja ka koos täiendavate kohustustega oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. K. Metsla on oma käitumisega näidanud vastupidist, jätkates ka vangistuses korrarikkumisi. Lisaks, seadusest ei tulene keeldu ühel kohtunikul arutada korduvalt süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimust. Ka puudub igasugune alus arvata, et kohtunik ei oleks olnud erapooletu – määrus on põhjalik, veenev ning jälgitav. Määruskaebused jäävad edutuks.
2. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 40 minutit, kaitsealusega telefoni teel suhtlemisele 15 minutit ja määruskaebuse koostamisele 75 minutit, mille eest taotleb tasu 141,60 eurot, sh käibemaks 23,60 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtu määrusega tutvumisele ning kliendiga suhtlemisele kulunud ajale. Küll ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse koostamisele kulunud ajaga. Arvestades, et määruskaebus koosneb suures osas maakohtu määruse ümberkirjutusest, sisulisi põhjendusi on vähemuses ning argumentide asjakohasust, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise ja esitamise eest on põhjendatud ajakulu 30 minutit. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 92,40 eurot, sh käibemaks 15,40 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 92,40 eurot hüvitada K. Metslal.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1,§ 387 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2022 määrus muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata. Määruskaebuse lisa jääb läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale. 5 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6