1-19-3381/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-3381 Ingeri Tamm, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Ander Sagadi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ander Sagadi (isikukood 36510250309) kaitsja jurist Silvi Erro määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Ander Sagadi kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Ringkonnakohus karistas 02.10.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3381 Ander Sagadit KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendas Harju Maakohtu 03.11.
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 4 kuu 8 päeva vangistuse, võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 02.10.
9. Kohtuotsus jõustus 08.01.
10. 1.
11. Viru Maakohtu 18.05.
12. a määrusega jäeti Ander Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14.06.
13. a määrusega 03.07.
14. 1
15. Viru Vangla esitas 30.12.2021 Viru Maakohtule materjalid Ander Sagadi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
16. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Ander Sagadi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
17. Viru Maakohus jättis 03.02.
18. a määrusega Ander Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
19. Esmalt tuvastas maakohus, et Ander Sagadi puhul on formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Positiivseks luges maakohus nii elu- ja töökoha kui ka hariduse olemasolu, samuti rahaliste kohustuste puudumise ja selle, et tal on vabanemisfondis 1752 eurot. Ta on vanglas läbinud vestlused teemal väärtushinnangud ja käitumismustrid, kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust isiku käitumisele ja esile kerivate probleemide lahendamisest ning teistega arvestamisest. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, kus osales aktiivselt. Maakohus asus seisukohale, et Ander Sagadi on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enesearendamise huvides. Samuti on tal toetavad lähedased ning tal puuduvad sõltuvusprobleemid. 3.
20. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles õigusrikkumisi vangistuse kandmise ajal ning tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Negatiivne on see, et kinnipeetavaga alustati sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist 04.03.2021, kuid 24.03.2021 see katkestati, kuna Ander Sagadi ei tunnista kuriteo toimepanekut. Ander Sagadi tunnistati süüdi kuriteo toimepanemises vanglas (KarS § 121 lg 1 järgi), kui ta ründas kaaskinnipeetavat. Samuti tuvastas maakohus, et Ander Sagadil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (ebaviisakas käitumine ja tööst keeldumine), mis näitavad tema ükskõikset suhtumist kehtivatesse reeglitesse ning suutmatust ühiskonnas kehtivaid reegleid järgida ja normidest kinni pidada. Distsiplinaarkaristusi ei ole tunnistatud kehtetuks ega esialgse õiguskaitse korras peatatud. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis tegi maakohus järelduse, et Ander Sagadi karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Maakohus leidis, et Ander Sagadi puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3- 1-1-12-17, p 20). 3.
21. Ander Sagadit iseloomustab asjaolu, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust – teda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja kehalise väärkohtlemise eest. Maakohtu hinnangul viitab korduvkaristatus sellele, et Ander Sagadi näol ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Kinnipeetav ei ole lõpuni aru saanud oma tegude keelatusest ning ohtlikkusest, kuna ta ei ole tunnistanud paljusid enda toimepandud kuritegusid ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) Ander Sagadi puhul veel saavutatud. Kinnipeetaval on küll olemas seadusekuulekad lühi- ja pikaajalised eesmärgid, kuid uute kuritegude toimepanemise oht pärsib nende saavutamist. Sellisele järeldusele viitab asjaolu, et Ander Sagadi on vanglas läbinud ajavahemikul 15.01.2015 – 16.03.2015 sotsiaalprogrammi "Agressiivsuse asendamise treening", kuid peale programmi läbimist on ta sooritanud vägivaldse kuriteo vanglas, mille eest on saanud kriminaalkorras karistada. Seega ei oska/taha kinnipeetav õpitut elus rakendada. 2 3.
22. Maakohus leidis, et isiku vabanemisjärgsed tingimused ja toetus lähedaste näol ei kaalu üle negatiivseid asjaolusid, s.o varasem karistatus, distsiplinaarkaristused vanglas, samuti tema hoiakud ja mõtlemine. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, ei ole võimalik teda ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Määruskaebus
23. Viru Maakohtu 03.02.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Ander Sagadi kaitsja jurist Silvi Erro, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Ander Sagadi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
25. Kaitsja leiab, et kohtulahend peab tuginema tõenditele ning selleks on antud juhul kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus ning nendes kajastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks tuli kohtul tugineda kaalukatele argumentidele või tõenditele, mitte paljasõnalistele väidetele ja isiku varasemale karistatusele. Kohtumääruse põhjal pole arusaadav, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Karistuse kandmise ajal on tema käitumine olnud hea, mis annab tunnistust seaduskuulekast käitumisest vanglas. Ta on viibinud vangistuses üle 11 aasta 4 kuu ja puudub alus väita, et selle aja jooksul ei ole tema käitumine muutunud. 4.
26. Ander Sagadi soovib olla hea isa ja olla toeks ka oma eakale isale. Tal ei ole alkoholiega narkosõltuvust. Jääb arusaamatuks, milliste andmete alusel teeb inspektor-kontaktisik järelduse, et oht seisneb narkootiliste ainete levitamises. Samuti jääb arusaamatuks, milliste andmete alusel teeb inspektor-kontaktisik järelduse, et lisaks suureneb ohtlikkus kui isik kuritarvitab alkoholi? Kaitsja arvates on need inspektor-kontaktisiku väited alusetud. Inspektor-kontaktisiku väide, et oht seisneb selles, kui isik ei oska oma probleeme sihipäraselt ning õiguskuulekalt lahendada, on vastuolus inspektori poolt varem, leheküljel neli, välja öeldus järeldustega, kus inspektor märgib, et kinnipeetava suhtlemisoskused on head ning pigem on ta jutukas. Ka karistas Tartu Ringkonnakohus Ander Sagadit vaid ühe teo toimepanemise eest KarS § 121 lg 1 järgi. 4.
27. Lisaks ei iseloomusta distsiplinaarkaristused (kaks) teda negatiivsest küljest, sest isik ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Ka on Ander Sagadi keeldumine tööst seotud tema tervisliku seisundiga, mitte soovimatusega neid töid teha. Kohus on keskendunud liigselt kuritegude korduvusele ja nende raskusele, jättes arvesse võtmata tema käitumise vangistuse ajal ja vabanemisjärgsed tingimused. Kuna ta on kaotanud vanglas olles tervise, ei ole alust karta, et ta võib toime panna uue kuriteo. Varasemalt on ta suutnud läbida kontrollnõuded ja kohustused. Individuaalse täitmiskava on täielikult täitnud. 4.
28. Ander Sagadil on kõrgharidus ning ta soovib vabanedes ettevõtlusega jätkata, samuti ennast täiendada. Majanduslikult on ta kindlustatud. Ka on tal mitmeid häid isikuomadusi, väärtustab kristlike eluvaateid, pere ja lähedaste toetus. Ander Sagadi eeskujulik käitumine vanglas pika aja jooksul, tehtu sügav ja siiras kahetsus, süüdimõistetu vanus, soov reaalselt oma lapsi näha ning osaleda laste kasvatamises ja ülalpidamises, soov ja võimalus elada edaspidi seaduskuulekat elu, töötada ja resotsialiseeruda ühiskonda, vaatamata vähese tähtsusega kehtivale distsiplinaarkaristusele, annavad alust eeldada, et Ander Sagadi on teinud enda jaoks karistusest vastavad järeldused ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Otstarbekas on vabastada Ander Sagadi, kohaldades katseaega, sel juhul säilib kontroll tema üle. See distsiplineerib süüdimõistetut. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Ander Sagadi kaitsja määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
30. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli
32. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
33. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (allkirjastatud digitaalselt) 4