Obsah (5)

§ 173§ 162§ 168§ 165§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus Osaliselt tagaseljaotsusel põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsembe

) § 440 lg 3 alusel tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
2. Kohus märgib õigusliku põhjenduse osas järgmist. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §le 147 kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
3. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui puuduvad PärS §-s 155 sätestatud piirangud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul pärandvara jagamiseks PärS §-s 155 sätestatud piiranguid.
4. PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. 2 Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.
5. PärS § 152 lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

13.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kuna hageja pöördus kohtuväliselt kostjate poole, kuid nad vastasid, et ei ole nõus maja müümisega, siis on põhjendatud jätta menetluskulud ka nende kostjate kanda, kes on hagi õigeks võtnud. 14.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. 15. Hageja menetluskulud on 300 eurot riigilõiv hagiavalduselt. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. 16.

§ 468

lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3