KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2021, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-8577 (18730000400) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtui

§ 345

lg 1 järgi üldmenetluses Jürgen Hüva Prokurör Süüdistatav Kaitsja ALEKSANDR POPKOV – isikukood 36007120317; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht: xxx; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Aleksandr Popkov KarS § 209 lg 2 p 1, 3, §

§ 345lg 1 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg 1 sätteid mõista talle KarS § 209 lg 2 p 1, 3 alusel karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Aleksandr Popkov ei pane 3- (kolme) aasta ja 6- (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tsiviilhagi Rahuldada xxx AS tsiviilhagi Aleksandr Popkovi vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõista Aleksandr Popkovilt kannatanu kasuks välja 148 670,64 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „OÜ Xxx lepingu nr 295 kahju hüvitamine“. Menetluskulud Aleksandr Popkovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 2, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel    sundraha 876 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 1955,64 eurot tunnistajale makstud kulud summas 60 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 2891,64 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 240,97 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Xxx Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD-R plaadid (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 21.06.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
4. Esitatud süüdistus 1.
5. Aleksandr Popkovi süüdistatakse selles, et tema korduvalt varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades kannatanu eksimusse viimiseks ära teist isikut s.o vahendlikult, lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tagajärjel tegi kannatanu Xxx Xxx AS varakäsutuse kokku summas 148 670,64 eurot. Aleksandr Popkov, olles OÜ Xxx juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis xxx AS-ga (alates 01.10.2017 Xxx Xxx AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, mille alusel toimus OÜ Xxx poolt OÜ-le xxx esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine Xxx Xxx AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Xxx valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korraldusi OÜ Xxx raamatupidajale V Lle väljastada OÜ-le A I 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. V L saades OÜ A I raamatupidajalt O Pilt, vastavalt ärisuhetes kujunenud tava järgi, formaalse kinnituse, et arvetes kajastatud kaup on OÜ-le A I üle antud, edastas seejärel kõnealused arved faktooringulepingu alusel faktoorimiseks Xxx Xxx ASle. 2 Aleksandr Popkov andis OÜ Xxx raamatupidajale V Lle korralduse esitada Xxx Xxx AS-le arveid koos arvete koondloeteludega, kinnitades läbi selle vastavalt faktooringulepingu p 16.6 kohaselt, et arvete esitamisega faktoorimiseks on OÜ Xxx poolt täidetud kohustused ostja ees, kaubad kohaselt üle antud ning ostjal seega OÜ Xxx ees reaalne maksekohustus tekkinud. Tegelikkuses, esitades ajavahemikul 24.10 kuni 12.12.2017 faktilistele asjaoludele mittevastavaid arveid ning arvete koondloetelusid loodi Xxx Xxx AS-le ebaõige ettekujutuse justkui OÜ Xxx on täitnud oma kohustused OÜ A I ees. Seejärel ning olles ebaõige ettekujutuse alusel veendunud, et faktooringulepingu alusel on Xxx Xxx AS-l tekkinud nõudeõigus arvetel märgitud ostja, s.o OÜ A I vastu, maksis Xxx Xxx AS kehtiva faktooringulepingu ning esitatud arvete ja arvete koondloetelude alusel OÜ-le Xxx raha kogusummas 148 670,64 eurot. Kelmusega põhjustas Aleksandr Popkov varalist kahju Xxx Xxx AS-le summas 148 670,64 eurot. Tuginedes viimati öeldule ning KarS § 121 p 2 kohaselt on tekitatud kahju käesoleval juhul suur. Eeltoodud teoga Aleksandr Popkov, seades eesmärgiks saada Xxx Xxx AS-lt alusetult faktooringulepingu nr 295 alusel rahalisi vahendeid summas 148 670,64 eurot, mida tegelikkuses ei olnud õigus nõuda, lõi OÜ Xxx raamatupidajale V Lle ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites viimasele, et OÜ Xxx tarnib ajavahemikul 24.10 kuni 12.12.2017 metallikaupa OÜ-le A I, mida tegelikkuses ei toimunud. Selliselt tekkis Aleksandr Popkovi ja V L vahel ärakasutamissuhe, mis võimaldas Aleksandr Popkovil, kui vahendlikul täideviijal, rakendada eksimusse viidud ärakasutatavat isikut V Lt kui vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. Aleksandr Popkov valitses ärakasutatavat isikut V Lt ülekaaluka teadmisega, nähes ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb – varalise kasu saamise eesmärgil Xxx Xxxu AS-i eksimusse viimine, mille tagajärjel teeb kannatanu varakäsutuse. Aleksandr Popkovi poolt antud korraldustega ja selle tagajärjel V L poolt koostatud ebaõigeid andmeid sisaldavate arvete digitaalselt allkirjastamisega ning seejärel arvete edastamisega kannatanule teostus kelmuse süüteokoosseisupärane tegu. Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 kvalifitseeriva kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud suures ulatuses ning isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti süüdistatakse Aleksandr Popkovi selles, et tema, kasutades ära teist isikut s.o vahendlikult, pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Aleksandr Popkov, olles OÜ Xxx juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis XXX AS-ga (alates 01.10.2017 Xxx Xxx AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, millise alusel toimus OÜ Xxx poolt AS-le A I esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine Xxx Xxx AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Xxx valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korralduse OÜ Xxx raamatupidajale V Lle väljastada OÜ-le A I 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Täites Aleksandr Popkovi korraldust arvete väljastamiseks, koostas OÜ Xxx raamatupidaja V L OÜ Xxx nimel erinevad arved ning arvete koondloetelud ning digitaalselt allkirjastas need ajavahemikul 24.10.2017–12.12.2017 järgnevalt: - 24.10.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1087, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 28 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 26 880 eurot; maksetähtaeg 21.02.2018; samuti 24.10.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 689; - 01.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1089, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I 3 OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 01.03.2018; samuti 01.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 692; - 03.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1090, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 03.03.2018; samuti 03.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 693; - 06.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1091, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 06.03.2018; samuti 06.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 694; - 08.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1092, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 23 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 22 245,60 eurot; maksetähtaeg 08.03.2018; samuti 08.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 695; - 22.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1095, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 22.03.2018; samuti 22.11.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 698; - 12.12.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud OÜ Xxx arve-saateleht nr 1101, millises on kajastatud müüdav kaup: Teraskiud 50*0.75 mm, EN 14889-1:2006; kogus 24 tonni; maksja: A I OÜ; tasumiseks kuuluv summa koos käibemaksuga 23 212,80 eurot; maksetähtaeg 11.04.2018; samuti 12.12.2017 dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud arvete koond nr 701; Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Samuti süüdistatakse Aleksandr Popkovi selles, et tema, kasutades ära teist isikut s.o vahendlikult, pani toime võltsitud dokumentide kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. Aleksandr Popkov, olles OÜ Xxx juhatuse liige alates 30.07.2002 kuni 13.06.2009 ning alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018, kuid reaalselt olles äriühingu tegelik juht kogu äriühingu tegevuse ajal, sõlmis XXX AS-ga (alates 01.10.2017 Xxx Xxx AS) 31.05.2013 faktooringulepingu nr 295, millise alusel toimus OÜ Xxx poolt AS-le A I esitatavate arvete faktoorimine ehk müügiarvete loovutamine Xxx Xxx AS-le. Aleksandr Popkov, teades, et OÜ Xxx valduses reaalselt puudub müüdav metallikaup, andis ajaperioodil 24.10.2017–12.12.2017 korralduse OÜ Xxx raamatupidajale V Lle väljastada OÜ-le A I 7 (seitse) arvet nr-tega 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 kogusummas 165 189,60 eurot. Olles A. Popkovi korraldusel arved ja arvete koondloetelud eelnevalt V. L poolt digitaalselt allkirjastanud, edastati arved ja arvete koondloetelud Xxx Xxx AS-le järgmiselt: - 24.10.2017 saadetud arvete koond nr 689, milles sisaldus arve nr 1087 (ostja OÜ A I) summas 26 880 eurot; - 01.11.2017 saadetud arvete koond nr 692, milles sisaldus arve nr 1089 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; - 03.11.2017 saadetud arvete koond nr 693, milles sisaldus arve nr 1090 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; - 06.11.2017 saadetud arvete koond nr 694, milles sisaldus arve nr 1091 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; - 08.11.2017 saadetud arvete koond nr 695, milles sisaldus arve nr 1092 (ostja OÜ A I) summas 22 245,60 eurot; - 22.11.2017 saadetud arvete koond nr 698, milles sisaldus arve nr 1095 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; 4 - 12.12.2017 saadetud arvete koond nr 701, milles sisaldus arve nr 1101 (ostja OÜ A I) summas 23 212,80 eurot; Sellega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 345 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. 1.
6. Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Popkov tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi end ei tunnista. Esitatud tsiviilhagi samuti ei tunnista. Aleksandr Popkovi kaitsja nõustus süüdistatava seisukohaga ning leiab, et süü ei ole tõendatud. Kaitsja ei näe, et A. Popkov oleks tahtlikult selle kuriteo toime pannud, sh arvete võltsimise ja võltsitud arvete esitamise. A. Popkovi osalus selles oli minimaalne, kui üldse oli. Kaitsja leiab, et Aleksandr Popkov ei omanud kontrolli või juhtivat rolli nende isikute üle, kes neid tehinguid võisid teha. Tsiviilhagi osas leidis kaitsja, et see tuleb jätta rahuldamata.
7. Kohtu seisukoht 2.
8. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Aleksandr Popkovi süüdistatakse KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Selleks, et kohus saaks tuvastada, et kannatanut on petetud, talle on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus loodud, mille tagajärjel ta on eksimusse sattunud, tuleb esmalt tuvastada, milline oli petmistoiming ning kas tegemist oli väära väitega. Tuleb silmas pidada, et eksimusse sattumine kelmuse puhul peab oleme toimunud süüdistatava pettusliku tegevuse läbi. Kui kannatanu on eksimuses süüdistatava tegevusega mitte seotud põhjustel ja seetõttu kannatas kahju, ei ole tegemist kelmusega. 2.
9. Süüdistatavale ette heidetud episoodides puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas, mis on kohtule esitatud tõenditega tõendatud. 2.2.
10. Äriühingu Xxx OÜ asutajaks oli A. Popkov, kes oli samuti juhatuse liige 30.07.2002 kuni 16.03.2009 ja osanik 30.07.2002 kuni 12.03.2009 ning uuesti juhatuse liige alates 25.11.2017 kuni 19.06.2018 ja osanik 23.11.2017 kuni 21.06.
11. D T oli äriühingu osanik alates 12.03.2009 kuni 23.11.2017 ja juhatuse liige alates 16.03.2009 kuni 25.11.
12. Äriühingu tegevusalaks oli metallide ja metallimaakide hulgimüük. Ka nähtub äriregistri väljatrükist, et äriühingu juriidiline aadress on xxx (2 kd, lk 166-169). Samuti oli A. Popkov seotud xxx OÜ-ga. xxx OÜ äriregistri väljatrükk tõendab, et äriühingu asutajateks olid A. Popkov ja R. R. Mõlemad olid äriühingu osanikud alates 13.01.2006 kuni 29.03.2018 ning alates 29.03.2018 on osanikena sisse kantud A. Popkov ja I P. Äriühingu juhatuse liikmeks oli alates 13.01.2006 A. Popkov. N T põhitegevusalaks on märgitud metallide ja metallimaakide hulgimüük (2 kd, lk 174-177). Nimetatud asjaolusid on kinnitanud süüdistatav ka kohtus antud ütlustes (3 kd, lk 50). 2.2.
13. Vaidlust ei ole, et Xxx OÜ ja Xxx Xxx AS (endise nimega xxx AS) vahel on 31.05.2013 sõlmitud faktooringleping nr 295 ning nimetatud lepingu alusel toimus Xxx OÜ poolt A I OÜ-le esitatavate arvete faktoorimine. Nimetatud asjaolu on kinnitanud nii süüdistatav, tunnistajad D. T, V. L, R. S ning need ütlused on kooskõlas ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Xxx Xxx AS ja Xxx OÜ, keda esindas juhatuse liige D. T, vahel on sõlmitud faktooringleping, mille alusel toimus Xxx OÜ esitatud arvete faktoorimine. Lepingu kohaselt oli faktooringuavanss 90%. Xxx OÜ poolt on lepingu digitaalselt allkirjastanud juhatuse liige D. T 30.05.
14. Sealjuures ei ole vaidlust ka selles, et faktooringulepingu alusel toimus Xxx OÜ poolt A I OÜ-le esitatavate arvete 5 faktoorimine Xxx Xxx AS-ile. Faktooringlepingu nr 295 lisa nr 1 muudatus nr 45 tõendab, et ostjate nimekirja on lisatud mh A I OÜ kehtivusajaga 01/2017 ostjalimiit 180 000 ning krediidikindlustuselimiit 200 000 eurot. Xxx OÜ poolt on muudatuse allkirjastanud 24.08.2016 juhatuse liige D. T. Faktooringlepingu nr 295 lisa nr 1 muudatus nr 46 tõendab, et ostjate nimekirjas on A I OÜ kehtivusaega pikendatud kuni 01/
15. Xxx OÜ poolt on muudatuse allkirjastanud juhatuse liige D. T 02.02.2017 (1 kd, lk 28-42). Süüdistatav A. Popkov andis kohtus ütlusi selle kohta, et Xxxi oli vaja, kuna nende poolt anti faktooring. Kiu tootmine võttis Xxxal aega, aga kõik kliendid, kes tahtsid toodangut saada, palusid makse pikendust kuni 90 päevani ja sellepärast pidid andma maksepikendust. Faktooring oli finantsinstrument töö jaoks. Faktooringuga olid seotud paljud firmad. 10-15 firmat nii Lätist, Leedust kui Eestist. A Iil oli võrreldes teistega vähetähtis roll. A I teenis ka sellelt tulu, Ri sõnul kusagil 400 eurot auto pealt. A ei olnud arvete vahendaja, vaid oli samasugune klient nagu kõik teised. A I ei müünud kaupa mitte kellelegi teisele kui ainult N Tle. Süüdistatav selgitas A kaasamist asjaoluga, et see oli majanduslikult otstarbekas, sest see oli maksepikendus ja nii oli võimalik omada ajalist ressurssi (3 kd, lk 50-58). Tunnistaja D. T andis ütlusi, et 31.05.2013 Xxx pangaga sõlmitud faktooringulepingul on juriidiliselt tema allkiri, kuid faktiliselt A. Popkovi, kuna tema oli firma juht. Otsuse lepingu sõlmimiseks võttis vastu A. Popkov ja idee oli selles, et kauba eest tasumine toimuks kiiremini. Tema pidas pangaga läbirääkimisi, kuid tingimusi arutas ta Aleksandriga. Tunnistaja selgitas, et faktiliselt läbirääkimised Xxx pangaga ei pidanud tema, aga firma, mis aitas ette valmistada kõik dokumendid, krediidikomitee ja panga krediidikomitee jaoks. Tema allkirjastas selle lepingu. Leping oli eesti keeles ning tema mäletamist mööda käis suhtlus mõlemas keeles. Xxx tarnis kaupa mitmetele äriühingutele, mis tegelesid betooni töödega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli üheks suurimaks kliendiks xxx, kellele müüdi metalli ja vastupidi ka osteti. Samuti on ta koos Aleksandriga kohtunud xxx äriühingu esindajatega. Peamine tooraine tuli Venemaalt ja Ukrainast. Kauba eest tasumine Xxxale toimus valdavalt faktooringuarvetega (3 kd, lk 6-11). Tunnistaja V L selgitas oma ütlustes, et 31.05.2013 sõlmitud leping oli vajalik, kuna tootmise alguses oli raske kohe sellist raha maksta ning Venemaale ja Ukrainasse pidi ettemaksu tasuma väga pikka aega ette. Ta ei tea, kelle idee oli lepingu sõlmimine. Lepingu allkirjastas tema arvates D. T. Xxxa ja A vahel algas koostöö 2015 või 2016, mis seisnes kauba müügis ja faktooringuarvetes. Xxx tarnis Ale traadist kiudu. Xxxa poolt esitati Ale arve ja kaup valmistati xxx-l ette. Ast öeldi, et esitage arve ja siis ta esitas arve raamatupidajale. Seejärel A raamatupidaja tegi kinnituse ja digitaalne kinnitus saadeti talle, D. Tile ja pangale. Arvete eest said raha panga käest, kuid mitte 100%, vaid osaliselt. Pank ise kontrollis A bilanssi ja nemad ei osalenud selles. Kui pank maksis Xxxale, siis pangale maksis A I. Xxxast saadud kauba müüs A I N Tle, kelle juhatuse liikmeks on A. Popkov (3 kd, lk 11-16). Tunnistaja O Pa andis ütlusi, et 2017 lõpus sai ta aru, et nad hakkavad läbi A Ii müüma metalli, võtavad vastu ja müüvad edasi. Kaupa ostsid nad Xxxa käest ja müüsid edasi N Tle, mis oli A. Popkovi äriühing. Kauba eest tasumine käis selliselt, et N T maksis A Iile ja A I maksis Xxxile. Tema esitas arve N Tle ja saatis selle V. Lle, kes oli N T raamatupidaja (3 kd, lk 16 pöördel-20). A I OÜ juhatuse liige R R andis ütlusi, et kuus aastat tagasi algas Xxxa ja A Ii koostöö, mis seisnes selles, et nemad ostavad metalli, müüvad edasi ja raha tuleb kohe panka. A I müüs kauba edasi Nile või Xxxale ehk A tegutses vahendajana. Kaup anti üle laos, neil endal ladu ei olnud. Neile teatati, et kaup on valmis ja seisab laos. Seejärel nemad teatasid Nile, et kaup on olemas ja võib ära võtta, mida ka N tegi. A Ii esindajatest ei kontrollinud keegi mitte kunagi kauba olemasolu. Alguses käis ta tootmist vaatamas, kuid hiljem mitte. Kaup liikus Xxxalt Nile, mis kuulus ka A. Popkovile. Nemad said sellelt tehingult kasu ja see rahuldas neid. Iga auto pealt said nad kusagil 400 eurot. Faktooringmaksetest, mille Xxx pank tasus Xxxa kontole, ei saanud tema isiklikult ega ka A I mingit kasu (3 kd, lk 30 pöördel-33). Faktooringu põhimõtteid selgitas kohtus Xxx panga xxx- ja faktooringtoodete müügijuht tunnistaja R S (end. N), kes andis ütlusi, et faktooring on arvete finantseerimine, kus müüja esitab Xxx pangale arve. Xxx pank omandab selle arve ja tal tekib ostja vastu nõue arve maksetähtajal sisse nõuda. Reeglina omandab pank 90% arvest ehk finantseerib müüjale mitte 100% müügisummast, vaid 90%, jättes 10% reservi. Selle vabastavad müüjale pärast seda, kui ostjalt on 6 laekunud müügisumma Xxxi pangakontole. Selline standard kehtis ka Xxxa puhul. Faktooringulepingu sõlmimisel on palju tingimusi, millele ettevõte peab vastama, peamine nõue on, et faktooring toimub sõltumatute osapoolte vahel ehk ettevõtted, ostja ja müüja ei tohi olla omavahel seotud osapooled. Omanikud ja juhtkond ei tohi olla kattuvad. Faktooringtootja puhul on väga suureks riskiks pettuse risk ja osapoolte sõltumatus annab finantseerijale, Xxx pangale, suurema kindluse, et pettust läbi ei viida. Xxx oli Xxx panga faktooringuklient ja Xxx panga klient. A I oli Xxxa ostja faktooringus. Tunnistaja selgitas, et A I OÜ raamatupidaja lisas toimunud kohtumisel, et nad olid arve vahendajad, et nad ei ole kauba lõppkasusaajad. Lõppadressaat oli Xxxaga seotud ettevõte, kes ei olnud faktooringu osapool. See võis olla N T, mille omanik oli ka A. Popkov. See on aga vastuolus faktooringu lepingutingimustega. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas selline skeem neil aastaid, nad vahendasid arvet. Tegemist oli omavahel tuttavate inimestega. Üks hetk läks midagi valesti, tõenäoliselt Xxxa maksevõime oluliselt halvenes, et see skeem enam ei toiminud. Enam ei olnud raha, millest A Iile maksta ja seda ütles ka A Ii raamatupidaja, et koguaeg nad said raha Popkovi teiselt ettevõttelt ja siis nad said ise pangale ära maksta (3 kd, lk 20-22). Tunnistajana üle kuulatud teine pangatöötaja T P selgitas samu asjaolusid, lisades, et faktooringu mõte on see, et müüja saaks kiiresti raha tootmiseks, sisseostuks ja seeläbi saab müüja pakkuda ostjale pikemat maksetähtaega (3 kd, lk 22-23). 2.2.
16. Vaidlust ei ole ka selles, et Xxx OÜ on esitanud Xxx Xxx AS-ile faktoorimiseks seitse arvet koos koondloeteludega ajavahemikul 24.10-12.12.2017 järgmiselt: 24.10.2017 arve nr 1087 summas 26 880 eurot (koondloetelu nr 689); 01.11.2017 arve nr 1089 summas 23 212,80 eurot (koondloetelu nr 692); 03.11.2017 arve nr 1090 summas 23 212,80 eurot (koondloetelu nr 693); 06.11.2017 arve nr 1091 summas 23 212,80 (koondloetelu nr 694); 08.11.2017 arve nr 1092 summas 22 245,60 eurot (koondloetelu nr 695); 22.11.2017 arve nr 1095 summas 23 212,80 eurot (koondloetelu nr 698) ning 12.12.2017 arve nr 1101 summas 23 121,80 eurot (koondloetelu nr 701). Kohtule esitatud arvete järgi müüdi A I OÜ-le teraskiudu 171 tonni. Arved ning koondloetelud on allkirjastatud digitaalselt V L poolt (1 kd, lk 43-63). 16.12.2019 Maksu- ja Tolliameti vastus nr 7.1-4/031386-1 päringule tõendab, et Xxx OÜ on esitanud perioodi 01.01.2017 kuni 16.12.2019 kohta käibedeklaratsioonid jaanuar 2017 kuni juuni 2018 kohta, sh on Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud käibedeklaratsioonidest näha, et Xxx OÜ on A I OÜ-le esitanud arved nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 ajavahemikus 24.10.2017 kuni 12.12.2017 (1 kd, lk 118-128). Arvete esitamist pangale raamatupidaja V. L poolt kinnitas ka süüdistatav A. Popkov. Tunnistaja V L ütluste kohaselt on tema kõneallolevad 7 arvet koostanud ja edastanud O Pale e-maili teel. Kui kaup on olemas ja ettevalmistatud, saatis A I arve panka ja kirjutas, et kaup on kätte saadud. Tunnistaja O Pa ütluste kohaselt käis arvete esitamine selliselt, et V tuli tema juurde ja ütles, et kõik on hästi, võite arve esitada ja ta saatis meili teel kinnituse ja tunnistaja saatis selle panka. Niimoodi käis asi kolme aasta jooksul. Tunnistaja R R kinnitas kohtus, et neile anti raamatupidamislikud andmed, Popkovi raamatupidaja andis nende raamatupidajale teada, et kaup on tulnud. Nende raamatupidaja vastavalt Valetina palvele kinnitas pangale. Nemad olid veendunud, et kõik toimib. Nende raamatupidaja andis pangale kinnituse, et ta sai arve kätte ja selle kinnitamist palus Popkovi raamatupidaja. 2.2.
17. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et Xxx Xxx AS on eelmises punktis nimetatud arvete alusel maksnud Xxx OÜ-le faktooringuavansina välja 148 670,64 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab Xxx OÜ Xxx pangas avatud pangakonto väljavõte perioodist 01.10.2017 kuni 31.12.2017, mis kinnitab, et käesoleva kohtuotsuse punktis 2.2.
18. nimetatud arvete alusel on Xxx Xxx AS teinud Xxx OÜ-le ülekandeid ajavahemikus 25.10.2017 kuni 13.12.2017 järgmistes summades: 5 944,81 eurot, 17 438,73 eurot, 3 228,12 eurot, 6 212,14 eurot, 16 880,56 eurot, 20 849,74 eurot, 5 979,55 eurot, 16 878,85 eurot, 19 981 eurot, 7 082,62 eurot, 23 340,95 eurot, 7 568,94 eurot ning 15 237,07 eurot. Raha kättesaamist on kinnitanud ka süüdistatav A. Popkov ja Xxx OÜ raamatupidaja V. L kohtus antud ütlustustes. 7 Kuivõrd Xxx OÜ arvelduskonto väljavõtetest eelnevate summade kohta nähtub, et panga poolt kantud summa ületab faktooringuavansina märgitud summat 148 670,64 eurot, siis on nimetatud summade erinevust kannatanu kajastanud kohtule esitatud tsiviilhagis. 1) Arve nr 1087 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 24 192 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 25.10.2017 summas 6072,48 eurot, millelt arvestati maha intress ja käsitlustasu kogusummas 127,67, seega kanti panka 5 944,81 eurot; , - 26.10.2017 summas 15 768 eurot, millelt arvestati maha intress 81,27 eurot. Panka kanti 17 437,73 eurot, mis hõlmab 1 752 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1053; - 27.10.2017 summas 2351,52 eurot, millelt arvati maha intress 79,56 eurot. Panka kanti 3 228, 12 eurot, mis hõlmab 956,16 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr
19. 2) Arve nr 1089 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 01.11.2017 summas 6 253,92 eurot, millelt arvati maha käsitlustasu summas 41,78 eurot, seega kanti panka 6 212,14 eurot; - 02.11.2017 summas 14 637,60 eurot, millelt arvati maha intress summas 78,32 eurot. Panka kanti 16 880,56 eurot, mis hõlmab 2 321,28 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr
20. 3) Arve nr 1090 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 03.11.2017 summas 20 891,52 eurot, millelt arvati maha käsitlustasu summas 41,78 eurot, seega kanti panka 20 849,74 eurot. 4) Arve nr 1091 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 06.11.2017 summas 6 253,92 eurot, millelt on maha arvatud intress ja käsitlustasu kogusummas 274,37 eurot, seega kanti panka 5 979,55 eurot; - 07.11.2017 summas 14 637,60 eurot, millelt arvati maha intress 80,03 eurot. Panka kanti 16 878,85 eurot, mis hõlmab varem faktooritud arvet nr
21. 5) Arve nr 1092 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 021,04 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 09.11.2017 summas 20 021,04, millelt arvati maha käsitlustasu summas 41,78 eurot, seega kanti panka 19 981 eurot. 6) Arve nr 1095 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 22.11.2017 summas 7 124,40 eurot, millelt arvati maha käsitlustasu 41,78 eurot, seega kanti panka 7 082,62 eurot; - 23.11.2017 summas 13 767,12 eurot, millelt arvati maha intress 80,17 eurot. Panka kanti 23 340,95 eurot, mis hõlmab ka 2 418 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1067 ja 2 304 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr 1065 ning teise ostja uue arve faktooringuavanssi summas 4 932 eurot. 7) Arve nr 1101 alusel finantseeriti Xxx OÜ-le 20 891,52 eurot ning väljamakseid on tehtud järgmiselt: - 12.12.2017 summas 7 944,88 eurot, millelt arvati maha intress ja käsitlustasu kogusummas 425,94 eurot, seega kanti panka 7 568,94 eurot; - 13.12.2017 summas 12 896,64 eurot, millelt arvati maha intress 77,57 eurot. Panka kanti 15 237,07 eurot, mis hõlmab 2 418 euro ulatuses varem faktooritud arvet nr
22. Seega on Xxx OÜ-le arvete nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 alusel välja makstud Xxx Xxx AS-i poolt 148 670,64 eurot. 8 2.2.
23. Vaidlust ei ole selleski, et 2017 teises pooles tekkisid Xxx OÜ-l makseraskused. Süüdistatava A. Popkovi ütluste kohaselt, kui Xxxas töötas kolm vahetust, siis aastakäive oli kuni 5 miljonit eurot, kui töö toimus kahe vahetusega, siis juba väiksem ning 2017 oli see veel väiksem.
24. a lõpus tekkisid probleemid faktooringulepingu täitmisega. Ta pakkus Tile olukorra lahenduseks, et ostab äriühingu ja tuleb tagasi juhatusse ning üritab olukorda paremaks muuta. Tema ülesanne oli olukorda päästa ja jätkata töötamist, läbi saneerimise või kuidas iganes, aga mitte tõmmates ettevõttele risti peale. Majandustegevus lõppes 2018 keskel. Tunnistaja D Ti ütluste kohaselt lahkus ta Xxxast 2017 hilissügisel ja sellest ajast alates ei olnud ta enam omanik ega juhatuse liige. Faktiliselt lahkus ta Xxxast isegi varem, kui registrikaardile on märgitud, kuna nägi, et majanduslik olukord muutus halvemaks, aga elama ja raha teenima peab. Majanduslik olukord halvenes Xxxal 2017 keskpaigas. Oli ka võlgnevusi ja töötajate arvu vähendati. Tunnistaja V L ütluste kohaselt lahkus ta Xxxast märtsis 2018, siis oli äriühingu finantsidega väga raske, võlgnevused olid suured. 2017 lõpus oli äriühingus töötajaid juba vähem kui varem, kaupa praktiliselt enam ei olnud, võib-olla mingid jäägid. Samasid asjaolusid kinnitas ka tunnistaja R P, kes töötas Xxxas kuni 27.12.2017, kuna tööd jäi üha vähemaks. Varem töötas kuus inimest kolmes vahetuses, lõpuks jäi tema koos S. Tootmismahud olid esialgu suured, tunnistaja ütluste kohaselt 100 tonni kuus, kuid need hakkasid juba enne lõppu oluliselt vähenema. Tootmine hakkas vähenema tunnistaja ütluste kohaselt
25. a. Kaks inimest suutsid 8-tunnise vahetuse jooksul toota umbes 10 tonni.
26. a oktoobris-detsembris suudeti toota kord või kaks 10 tonni toodangut, kuid tootmine oli märgatavalt vähenenud. Detsembris võttis ta seadme lahti ja laadis auto peale, kuna öeldi, et firma läheb kinni ja tegevus lõpeb (3 kd, lk 27-28 pöördel). Tunnistaja A C, kes töötab xxx juristina, andis ütlusi, et probleemid algasid siis, kui A. Popkovil algasid finantsraskused ja Xxx jäi nende äriühingule võlgu. Koostöö kestis ajani, mil nad väljastasid saatelehed, aga Xxx ei maksnud arveid sõlmitud lepingute kohaselt. Xxx selgitas võlgnevusi oma finantsilise poolega ja majandusliku olukorraga riigis. Xxxa pankrotimenetluses esitasid nad ajutisele pankrotihaldurile põhinõude kogusummas 236 207,36 eurot (3 kd, lk 29-30). Tunnistaja R P, kes Xxx OÜ-le rentis 2013-2017 xxx pindasid, andis ütlusi, et 2017 oli Xxxal rendimaksete osas võlgnevus, kuid konkreetset summat öelda ei oska. Võlgnevuste osas suheldi nii A. Popkovi kui ka Tiga. Nad pakkusid kuupäevi ja jupphaaval mingil määral võlga maksti. Rendileping lõpetati detsembris
27. Tunnistaja mäletamist mööda läks tootmine varem ära, kontoriruumide rent jätkus. Kui tootmine lõpetati, siis viidi ka tootmismasin ära, ladu veel jäi mingis osas alles. Pärast rendilepingu lõpetamist jäi üles ka võlgnevus ning see on tänaseni tasumata (3 kd, lk 25-27). Süüdistatava ütlusi tekkinud makseraskuste kohta kinnitab ka 22.05.2020 Harju Maakohtu määrus, millega lõpetati A. Popkovi pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sh nähtub määrusest, et võlausaldaja A I OÜ (tingimuslik) ei ole raha saanud summas 165 189,60 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks oli A. Popkovi ja tema juhtimise all olevate äriühingute majanduslikud raskused (3 kd, lk 66-69). 2.2.
28. Sisulist vaidlust ei ole ka selles, et A I OÜ ei tasunud Xxx Xxx AS-ile arveid nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja
29. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka süüdistatav A. Popkov ja Xxx OÜ raamatupidaja V. L. Tunnistaja O Pa ütluste kohaselt tekkisid probleemid ajavahemikus 24.10 kuni 12.12.2017 esitatud seitsme arvega. Algul kui arved esitati, siis mingeid probleeme ei olnud ja töö käis samamoodi, aga kui raha ei laekunud, siis sai selgeks, et kaupa ei ole. Probleem tuli esimest korda ilmsiks aasta alguses, kui pank nõudis arvete tasumist. Tunnistaja R R ütluste kohaselt ei ole siiani olukord lahenenud ning käivad pangaga kohut, kuna pank nõuab Alt seitsme arve tasumist. Tunnistaja R S ütluste kohaselt ostja A I teatas xxx ja sealhulgas oli see teavitus mõeldud Xxx pangale, et nad ei ole arve aluseid kaupasid, mida Xxx pank on finantseerinud, tegelikult kätte saanud. Faktooringutoote müügijuhina sekkus ta sellesse kaasusesse ja aitas Xxx pangal välja selgitada, mis on toimunud, sh kohtus erinevate osapooltega. Probleem sai teatavaks siis, kui A I jättis 2017 või 2018 arved tasumata. 9 2.
30. Vaidlus on selles, kas Aleksandr Popkov Xxx OÜ esindajana lõi äriühingu raamatupidajale V Lle ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, mille tulemusena viidi kannatanu Xxx Xxx AS varalise kasu saamise eesmärgil eksimusse ning selle tagajärjel tegi kannatanu varakäsutuse. 2.3.
31. Vastupidiselt süüdistuses toodule on süüdistatav A. Popkov eitanud kategooriliselt, et ta on olnud kogu Xxx OÜ eksisteerimise ajal äriühingu tegelik juht. Süüdistatav A. Popkov andis ütlusi, et
32. a lõpus omandas ta Xxxa ja sai juhatuse liikmeks, enne seda oli ta seal kommertsdirektor ja tegeles tooraine tarnete küsimustega. Samuti oli ta Xxxa asutamisel selle omanikuks ja juhatuse liikmeks. Lisaks oli ta sellel perioodil N T omanik ja juhatuse liige. Oli ka seotud Niga ja xxx. 2009 taandus ta Xxxa juhatusest, kuna ta oli N T omanik ja T, tegeledes vahetult tootmisega, rääkis, et tal on perekond ja ta tahab rohkem teenida. Pärast seda ütles süüdistatav, et tema keskendub N Tle ja T teenib rohkem Xxxa omaniku ja juhatuse liikmena. Seda, kui palju T äriühingu osaluse eest maksis, süüdistatav ei mäleta, kuid selle kohta sõlmiti notariaalne leping. Kui T oli juhatuse liige, siis tema enam olukorda ei kontrollinud ning Ti üle tal ei olnud võimu. Xxxa tootmine asus xxx, kuid kontor asub xxx, kus asus ka N T ja A I. Kontoris oli tema ja raamatupidamine. Xxxa tootmise eest vastutas T, tema tegeles toorainega. Tooraine saadi Venemaa ja Ukraina tehastest. Kui oli puudujääk, siis N Steel Lätis ka müüs toorainet. Tema tegeles tarneküsimustega ning müügiga ei tegelenud, sest kõik Eesti äriühingud rääkisid eesti keeles ja nendega ei suhelnud, kuid Läti äriühingutega A või N Steeliga suhtles vene keeles. Xxxa pangakontodele ei olnud tal juurdepääsu. Ta ei mäleta, kui palju ta Xxxast töötasu sai, kuid tema palk oli suurem kui Ti oma, sest tema vastutus oli suurem. Samuti ei oska süüdistatav selgitada, miks tehti Xxxast väljamakseid talle 69 531,54 euro ulatuses, kuid Tile 9521,15 euro ulatuses. Ta arvab, et need võisid olla lähetused, ettevõtte tegevusega seotud kulud. Tema abikaasale I P tehtud ülekanded summas 4430,30 eurot võivad olla seotud sellega, et abikaasa suhtles tehasega, kui ta ise oli lähetuses. Tema vend S. P oli esimene töötaja, kui nad liini ostsid ja vend oli ka isikuks, kes pärast koolitas teisi töötajaid. Tütar K P on saanud 50 eurot tasu, mis võis seisneda ühekordse konsultatsiooni andmises finantsküsimustes. Kauba müügi korral andis dokumentide koostamiseks korraldused T. Suhtlus toimus kas suuliselt või meili teel. Tiga on nad jutu käigus asju arutanud, kuid korraldusi tema ei ole andnud. Ka vaidlusaluse seitsme arve puhul ei ole tema arvete koostamiseks korraldusi andnud. Vastupidiselt A. Popkovile, on D. T kohtus kinnitanud, et korraldused tulid A. Popkovilt ning temaga arutati majanduslikud küsimused läbi. Tunnistaja D. T selgitas, et Xxx OÜ-s töötas ta kuni
33. a lõpuni, olles äriühingus mingi aeg omanik ja juhatuse liige. Tema oli äriühingus juhatuse liige ja omanik A. Popkovi palvel, kuna sel ajal olid veel ühel Aleksandri äriühingul N OÜ-l probleemid maksuametiga. Selleks, et Xxx ei oleks omaniku isiku kaudu seotud, lepiti kokku, et teatud ajaks saab tema omanikuks ja juhatuse liikmeks. Xxxa registreeritud aadress oli xxx, tootmine oli lõpus xxx, mis kuulus R TP firmale – R ja T P olid esindajad. Xxxa raamatupidaja oli V L, kes käis tootmist vaatamas ühel või kahel korral. Xxxa arveid väljastas raamatupidaja. Kõik andmed kauba koguse kohta, mis oli ära läinud, andis tunnistaja Lle edasi ja samuti ka A. Popkovile. L esitas arved ja käivitas faktooringu protsessi. Tema arvete laekumist ei kontrollinud. Kui oli vaja tasuda mingeid arveid tööriistade ostmise eest, siis on öelnud raamatupidajale, et see arve on vaja tasuda. Kõik korraldused andis A. Popkov ja kui ta palus Vl mingi arve tasumist, siis eelnevalt arutas seda ka Aleksandriga. Tunnistaja ütluste kohaselt tema majandustegevusega ei tegelenud ja ei süvenenud sellesse. Rahaliste vahendite kasutamise üle otsustas Aleksandr ning pangakaardid olid Aleksandri ja V valduses. Kasu tunnistaja Xxxast ega N S ei saanud. Arveldusarvele ei tulnud mitte palk, vaid hüvitis või kompensatsioon selle eest, et ta on juhatuse liige. Kohtul ei ole alust pidada A. Popkovi antud ütlusi Xxx OÜ juhtimise kohta tõesteks, kuna süüdistusversiooni ja D. Ti ütlusi toetavad ka kohtus üle kuulatud teiste tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja R R andis ütlusi, et A. Popkovi teab ammusest ajast ning ta on Xxxa faktiline juht. Tunnistaja R P andis samuti 10 kohtus ütlusi, et ta tunneb A. Popkovi ja Xxx OÜ-d seoses asjaoluga, et 2013-2017 rentis ta neile pindasid xxx. Juhatuse liikmena kirjutas rendilepingule alla D T, aga teab, et ka A. Popkov oli selles firmas tööl. Tunnistaja ütluste kohaselt olid Xxxa juhatuse liikmed Popkov ja T, lõpus võis olla nii, et T taandus, aga tema meelest kuni pindade rentimise lõpuni olid nad koos. Talle tundus, et T oli juhatuse liige ja A. Popkov omanik. Xxx OÜ töötaja R P andis ütlusi, et ta töötas alates 2015 Xxxas. Tema sai aru, et A. Popkov on äriühingus peremees ning D. T oli nagu direktor, kes jagas temale tööülesandeid. V. L andis ütlusi, et Xxxa juhtis nii D. T kui ka A. Popkov. Viimasel ajal tegeles D vahetult tootmisega ja A. Popkov kõigega, mis puudutab turustamist, ostmist ja müüki. Xxxa tootmine oli xxx-l ja raamatupidamine oli xxx tn-l. xxx aadressil asus ka A I ja ta viibis seal koos O Paga, R A. Tunnistaja ütluste kohaselt koostas Xxxa arved tema, arvete koostamiseks sai ta korraldused nii A. Popkovilt kui D. Tilt. Xxxale esitatud arvete eest tasumise otsustus toimus A. Popkovi poolt koos D. Tiga. Xxxa rahaliste vahendite kasutamise üle otsustasid samuti mõlemad koos. Xxxa pangakaardid pidid olema A. Popkovi käes. Arvetele kantavad andmed sai ta D. Tilt või A. Popkovilt. Arvete osas on peamiselt räägitud D. Tiga, aga rohkem A. Popkoviga, sest tema on xxx kontoris rohkem käinud, D oli rohkem xxx mnt-l. Tunnistaja A. C andis ütlusi, et Xxx OÜ-ga oli neil koostöö, mis seisnes kaupade müümises. Tunnistaja ütluste kohaselt assotsieerub Xxx A. Popkoviga. Läbirääkimisetel esindas Xxxa peamiselt A. Popkov, Dt nägi ta võib-olla ühel korral. Tunnistaja D. Ti ütluste usaldusväärsust kinnitab kohtule ka N OÜ äriregistri väljatrükk, mis tõendab, et äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks oli A. Popkov ning Harju Maakohtu 24.01.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-58103 on välja kuulutatud N OÜ pankrot (2 kd, lk 170173). Seega on usutav, et A. Popkov soovis, et tema nimi ei figureeriks Xxx OÜ juhatuse liikmete ja omanike seas, kuna see võis raskendada Xxx OÜ väljavaateid laenu saamiseks. Vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Xxx OÜ pangakontode väljavõtteid, tõendab, et 2017 Xxx OÜ pangakontodelt on teostatud kõige suuremaid makseid A. Popkovile summas 69 531,54 eurot, seejärel D. Tile summas 9 521,15 eurot ning makseid on tehtud ka A. Popkovi pereliikmetele: S P 5 922,96 eurot, I P summas 4 434,40 eurot ja K P 50 eurot (2 kd, lk 157-165). Seega nähtub, et A. Popkovile on tehtud oluliselt suuremas ulatuses väljamakseid, kui Xxx OÜ registrijärgsele juhatuse liikmele D. Tile. Selles osas on süüdistatava ütlused vastuolus, kuna kõrgemat tasu põhjendas ta suurema vastutusega ja sellega, et sinna hulka kuulusid ka lähetused ja ettevõtte tegevusega seotud kulud. Samas selgitas ta aga, et kuna ta oli N T omanik ja T, tegeledes vahetult tootmisega, rääkis, et tal on perekond ja ta tahab rohkem teenida ja siis ta ütles, et tema keskendub N Tle ja T teenib rohkem Xxxa omaniku ja juhatuse liikmena. Kohtule ei ole usutav, et isik, kes taandub ettevõtte juhtimisest, müües väidetavalt äriühingu maha, omab suuremat vastutust, kui äriühingu registrijärgne juhatuse liige. Sealjuures väärib märkimist, et A. Popkovi saadav tulu ületas D. Ti tulu üle seitsme korra ning väljamakseid on tehtud ka A. Popkovi perekonnaliimetele. Sealjuures ei ole süüdistatav oma ütluste kinnitamiseks kohtule esitanud ka tõendeid väidetavate lähetuste ja ettevõtte tegevusega seotud kulude kohta. Kohtule esitatud Xxx OÜ Xxx panga konto väljavõttest nähtub, et I P ja S P on saanud Xxx OÜ-st tööhüvitist 2017 septembri ja oktoobri eest, sealjuures on S P saanud ka novembri eest ning I P töötasu on kantud A. Popkovi arveldusarvele selgitusega „toohuvitus november (I P eest)“. Sealjuures on A. Popkovile kantud ka tasusid, mille selgitus on tööhüvitis K P eest (1 kd, lk 72-97). Süüdistatava ütlused perekonnaliikmetele tehtud väljamaksete kohta ei ole kohtule usutavad, kuna kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et A. Popkovi perekonnaliikmed oleksid Xxx OÜ-s töötanud. Sealjuures ei ole usutav seegi, et abikaasa I. P tööhüvitus oli seotud tema asendamisega ajal, kui süüdistatav oli lähetuses, kuna ka lähetuste kohta pole kohtule andmeid esitatud ning tööhüvitised, mis on tehtud ajavahemikus oktoobrist kuni detsembrini 2017, on tehtud ajal, kui äriühing oli nii süüdistatava kui ka tunnistajate ütluste kohaselt juba makseraskustes ning töötajate arvu oli vähendatud. Võttes arvesse tunnistajate ütlusi ning eelnevalt analüüsitud kirjalikke tõendeid, on kohus veendumusel, et Xxx OÜ faktiline juht oli A. Popkov ning äriühingut puudutavad olulised küsimused käisid läbi A. Popkovi, sh ka arvete koostamine ning arvete eest tasumine. 11 2.3.
34. Süüdistatav A. Popkov on kohtus andnud ütlusi, et 2013 Xxxi ja Xxxa vahel sõlmitud faktooringlepingu allkirjastas T ning tema ei osalenud kordagi läbirääkimistel Xxxis. Kui leping oli juba allkirjastatud, siis talle tutvustati lepingutingimusi. Tootmisseadme xxxuleping oli ka Ti poolt allkirjastatud. Ta ei viibinud allkirjastamise juures, kuna suhtlemine käis alati eesti keeles ja tema minemisel polnud eesmärki. Eesti keelt ta ei oska. Xxxa ja A koostöö ei alanud faktooringulepingust, aga see kestis mitu aastat. Koostööks tegi ettepaneku T, kuna tema suhtles pankadega ja teadis faktooringu olukorda. Tunnistaja D. T ei ole vastu vaielnud, et tema allkirjastas 2013 faktooriungulepingu pangaga, kuid see otsustus tehti A. Popkovi poolt. Kohtul ei ole alust D. Ti ütluste õiguses kahelda, kuna eelnevas kohtuotsuse punktis leidis kohus, et A. Popkov oli Xxx OÜ faktiline juht. Samuti on A. Popkov andnud kohtus põhjalikke ütlusi faktooringulepingu ja selle vajalikkuse kohta. Kohtu jaoks ei ole usutavad süüdistatava A. Popkovi ütlused selle kohta, et ettepanek A I OÜ-ga koostöö tegemiseks tuli D. Tilt. D. T ütluste kohaselt olid tema teada A. Popkov ja R. R sõbrad. Samuti kinnitas R. R, et A. Popkovi teab ammusest ajast. Süüdistatav kinnitas kohtus, et N T omanike ringi kuulus kunagi ka R. R. Kohtule esitatud N OÜ ja N T OÜ äriregistri väljavõtetest nähtub, et A. Popkov ja R. R on samaaegselt olnud nimetatud äriühingutes ning ning nende sidemed ulatuvad aastakümnete taha (2 kd, lk 174-177). Süüdistatava teadmist faktooringu tingimustest kinnitab kohtule ka viis, kuidas toimusid tehingud A I OÜ-ga ning kuidas kaup liikus edasi A. Popkovi teisele äriühingule – N T OÜ-le. Nimetatud asjaolud on leidnud kinnitust käesoleva kohtuotsuse p-s 2.2.
35. ning kohus ei hakka neid uuesti kordama. Kuigi süüdistatav A. Popkov on oma ütlustes väitnud, et A I OÜ oli tavaline klient, mitte aga arvete vahendaja, ei ole kohtule sellesisulised ütlused usaldusväärsed. Süüdistatav ise on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et A I ei müünud kaupa kellelegi teisele kui ainult N Tle ning A kaasamine oli majanduslikult otstarbekas, kuna see oli maksepikendus. Kauba müümist A I OÜ poolt N T OÜ-le on kohtus kinnitanud ka tunnistajad V. L, O. Pa ja R. R. Faktooringulepingu nr 295 p 16.8.
36. kohaselt on faktoril õigus keelduda nõuete omanadamisest ja/või faktooringuavansi tasumisest müüjale või alternatiivina õigus nõuda vastavatele nõuetele 100% tagatist kui: ostja ja müüja juhatusse, tegevujuhtkonda või omanikeringi kuuluvad isikud on samad või on tegemist eelnimetatud isikute lähisugulastega. Tunnistaja R. S kinnitas samuti kohtus, et A I OÜ oli arvete vahendaja, nad ei ole kauba lõppkasusaajad. Lõppadressaat oli Xxxaga seotud ettevõte, kes ei olnud faktooringu osapool. See võis olla N T, mille omanik oli ka A. Popkov ja see on vastuolus faktooringu lepingutingimustega. Seega oli kohtu hinnangul süüdistatav vägagi teadlik faktooringulepingu tingimustest, sest vastasel juhul oleks Xxx OÜ võinud otse N T OÜ-le müüa metallkiudu, mitte venitada müügiahelat. Kuna lepingutingimustega oli vastuolus, et ostja ja müüja tegevjuhtkonnas figureerivad samad isikud, siis oli A I OÜ osalus müügiahelas A. Popkovile olulise tähtsusega, kuna kasusaajaks olid temaga seotud äriühingud. Seda, et Xxx OÜ-st liikus raha pärast faktooringuavansi saamist N T OÜ-le kinnitavad kohtule ka 29.06.2020 vaatlusprotokoll (2 kd, lk 157-165) ja Xxx OÜ Xxx panga arvelduskonto väljavõte (1 kd, lk 72-97). Seega on eelnevate tõenditega ümber lükatud süüdistatava A. Popkovi väited selle kohta, et ta ei teadnud midagi faktooringu tingimuste kohta, kui ka selle kohta, et A I OÜ oli tavaline faktooringu klient, mitte arvete vahendaja. 2.3.
37. Kohus on veendumusel, et ka vaidlusaluse seitsme arve esitamiseks on korralduse andnud A. Popkov, kuigi süüdistatav on kohtus kinnitanud, et tema ei ole korraldusi andnud. Tunnistaja D. Ti ütluste kohaselt ei ole ta kõnealustest arvetest teadlik. Tunnistaja V. L selgitas, et Xxxa arved koostas tema, arvete koostamiseks sai ta korraldused nii A. Popkovilt kui D. Tilt. Andmed, mida ta arvele kandis, sai ta D. Tilt või A. Popkovilt. Samas selgitas tunnistaja, et arvete osas on peamiselt räägitud D. Tiga, aga rohkem A. Popkoviga, sest tema käis xxx kontoris rohkem, D oli rohkem xxx-l. Arvestades asjaolu, et eelnevaga on tõendamist leidnud, et Xxx OÜ-lt pidi kaup minema otse N T OÜ-le, mis on samuti A. Popkovi äriühing, ei ole kohtul alust kahelda, et korraldused ja andmed arvete esitamiseks andis süüdiststav A. Popkov. Korralduste andmist süüdistatava poolt ei ole välistanud ka Xxx OÜ raamatupidaja, vaid ta selgitas, et arvete osas on siiski rohkem räägitud A. Popkoviga. Samuti märgib kohus, et viimane arve nr 1101 on esitatud 12 12.12.2017 ehk ajal, mil D. T enam äriühingu juhatuse liikmeks ei olnud. Seega ei saanud D. T sel ajal enam korraldusi arve esitamiseks ka anda, mis süvendab kohtu veendumust, et süüdistuses nimetatud 7 arve esitamise taga on A. Popkov. 2.3.
38. Lisaks on oluline vaidlusalune küsimus, kas A I OÜ on kauba Xxx OÜ-lt kätte saanud või mitte ning kas arvetel märgitud kaup on reaalselt eksisteerinud. Kohus märgib, et käesoleva otsuse p-des 2.2.
39. ja 2.3.
40. on leidnud tuvastamist, kuidas Xxx OÜ ja A I OÜ vahel on tehingud toimunud ning ka asjaolu, et A I OÜ oli arvete vahendajaks, mitte kauba tegelikuks lõppsaajaks. Arvete vahendamist kinnitas kohtule ka tunnistaja V. L, kes selgitas oma ütlustes, et A Ii oli vahendajaks vaja seetõttu, et neil olid suured koostööplaanid firmaga xxx, kellel oli väga suur kett. Kaupa peavad neile müüma, aga pank andis neile väga väikse limiidi. Süüdistatava A. Popkovi ütluste kohaselt on reaalselt arvetel olev kaup eksisteerinud ning seda kinnitas ka raamatupidaja. Samuti müüdi kaup Nile ning Ni esindajana ta kinnitab, et on kauba kätte saanud. 171 tonni toodangut müüdi Ni poolt edasi. Saadud raha eest ostsid toorainet xxx riigihanke jaoks, sest Al oli maksepikendus. Kui pidid Ale arved tasuma, siis osutus, et raha ei ole. Sel põhjusel tehtigi kreeditarved, mitte fiktiivsete arvete kinnitus. Nil oli A makse osas pikendus 90-120 päeva. Siis, kui raha tuli, siis osteti xxx jaoks toodangut. Seda toodangut osteti siis juba miinusega. Rahakogus, mille N sai xxx, ei katnud arveid, kuna hind oli aasta alguses fikseeritud, aga 2017 tehases nende hind olid tõusnud ja nad ostsid sisse miinusega ja ei saanud raha Ale maksta. T saatis raamatupidajale andmed meiliga või suuliselt, et toodang on toodetud ja on laos. Ostjad kinnitasid pangale, et kaup on Xxxalt kätte saadud. Kui Xxx esitas arved, siis kaup on alati olemas olnud, muidu ei oleks pank saanud raha anda. Raamatupidaja ei ole reaalselt koostatud arvete vastavust tegelikkusele kontrollinud, kuna ta ei käi tehases. Xxxale kuuluva tootmisseadme lahti monteerimine ja transport toimus
41. a lõpus. Sellega tegelesid R P, S P ja T. Toormaterjali saabus Xxxale ka novembris. Peamiselt tuli seda Ailt. Pärast seadme müümist detsembris 2017, tootmist enam ei olnud. Tunnistaja V. L on selgitanud, et nad võisid mitte tarnida kaupa, kuid pärast A müüs kauba N Ts ja viimane müüs selle edasi. A Ii probleem ei olnud selles, et nad kaupa ei saanud, vaid selles, et nad ei saanud raha N Tlt. Xxx komplekteerib kauba laos, kuid kaup ei jõudnud A Iile ära minna, sest neil ei ole ladu. A arvetel on märge, et kaup on ladustatud xxx-l. Tema saatis seejärel e-kirjaga arve O Pale, D Tile. Kui pangast saadi raha kätte, siis tasusid arveid. Ka sellel korral sai N T kauba reaalselt kätte ja pidi selle eest A Iile maksma 120 päeva jooksul. A pidi 120 päeva pärast pangale raha maksma. Raha A I ei saanud, kuna N Tl ei olnud nii palju raha. N T müüs kauba maha, kuid kulutas raha ära. Arvete väljastamise hetkel oli raamatupidamise järgi kaup alati olemas, sest ta ei väljasta arvet, kui keegi seda talle ei ütle. Tunnistaja ütluste kohaselt näeb D, kas kaup on olemas. Tunnistaja D. Ti ütluste kohaselt müüdi kiudu A Iile, kelle juhatuse liikmeks oli R. R. Tunnistaja ei tea, kuidas toimus kauba üleandmine, kuna tema ülesandeks oli tootmisega tegelemine ja personali küsimused. Teab, et need tehingud toimusid, aga sellest 100% osa ei võtnud. 2017 lõpus toimus tootmine vaid siis, kui õnnestus materjali saada. Mõnikord ei toodetud ühtegi tonni päevas, teinekord toodeti nädalate kaupa. Tootmiseks oli neil olemas tootmisliin, mis müüdi tema lahkumisel Lätti. Kuivõrd kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel oli vastuolu, siis kohus rahuldas kaitsja taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused kontrollimaks tema ütluste usaldusväärsust: „Kui ma lahkusin töölt Xxxast, siis jäid tööle minu meelest veel mõned töötajad ja laoruumi jäi ka tootmisseade“. Tunnistaja selgitas, et kaitsja ei täpsustanud aega, küsis ainult, kas seadmed jäid ning tema vastas ilmselt mitte. Nii palju, kui ta teab, siis see töötab Lätis. Tema lahkumine ei seisnenud lihtsalt selles, et ta kirjutas avalduse ja päeva pealt lõpetas, vaid see oli pikem protsess
42. a sügisel. Ta ei tea, kes seadme konkreetselt transpordile laadis, kuid nägi, et seade viidi ära veoautoga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli arvetel märgitud tootmismahu osas tootmisliinil selline võimekus olemas, kuid sel ajal olid materjali tarned nii kaootilised, et ta ei oska täpselt öelda, kas märgitud 13 ajavahemikus oli selline kogus või mitte. Ta ei tea, kas kaup tegelikkuses eksisteeris. Ka tunnistaja R P kinnitas oma ütlustes, et 2017 hakkas tootmine vähenema ja 2017 oktoobrisdetsembris suudeti toota kord või kaks 10 tonni toodangut. Sama aasta oktoobris-detsembris tootmine toimus hoogudega. Detsembris võttis ta seadme lahti ja laadis auto peale, kuna öeldi, et firma läheb kinni ja tegevus lõpeb. Seadme transpordiga tegeles tema D. Ti käsul. Tunnisataja R P, kellelt Xxx OÜ üüris pindasid, andis ütlusi, et rendileping lõpetati detsembris
43. Tunnistaja mäletamist mööda läks tootmine varem ära, kuid kontoriruume veel renditi. Tootmise lõpetamisel viidi ka tootmismasin ära. Ladu veel jäi mingis osas alles. Tunnistaja O. Pa ütluste kohaselt oli kauba üle kontroll Xxxal ja N Tl. A Ii poolt ei käinud keegi reaalselt kaupa kontrollimas. Kui arvete tasumisega tekkis probleem, siis pöördus ta raamatupidaja V. L poole, et ta näitaks, mis dokumendid need on, kellele müüdi ja mida müüdi. V. L vastas, et kaupa ei ole ja ei olegi olnud. Tsiviilasjas, mis praegu käib A ja Xxxi vahel, on olemas audiosalvestised, kus V. L räägib üksikasjalt, et kaupa ei olnud, miks kaupa ei olnud ja kuidas kõik oli väljamõeldud ja kuidas see kõik juhtus. Sellel kohtumisel oli ka R. R. A. Popkovi ei olnud. Lindistuse tegi O. Pa sellepärast, et end kaitsta. V. L põhjendas kauba puudumist asjaoluga, et Xxxi käest oli vaja lihtsalt raha saada. Kõik toimus täpselt samamoodi nagu enne 7 arve esitamist. Enne seda oli neil olnud 91 autot, nende eest tuli raha ja nad maksid Xxx pangale. Kuna tehingus osales pank, siis ta kujutas ette, et pank kontrollib kaupa, nemad kaupa ei kontrollinud. Tunnistaja R Ri ütluste kohaselt kui nad nägid, et Nil olid maksud tasumata, siis ta hakkas huvi tundma, mis selles äriühingus toimub. Siis selgus, et raha ja kaup ei laeku. A. Popkovi raamatupidaja Vga rääkides selguski, et äriühing on ammu maksejõuetu ja ei saa oma kohustusi täita. Selgus, et kaupa pole tarnitud, midagi ei toodeta ja tema meelest isegi töötajaid ei olnud. Kohtumine Vga toimus tema ja tema raamatupidaja juuresolekul xxx kontoris ning seda salvestati O telefoniga. A. Popkov kohtumisel ei osalenud, ta oli sel ajal ära sõitnud. Salvestamisest oli V teadlik. V ise tunnistas, et 7 arvel märgitud kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud. V oli tunnistaja ütluste kohaselt ka Ni raamatupidaja. Kui Xxx esitas Ale arved, siis nemad ei olnud teadlikud, et kaupa ei eksisteeri. Varem ei ole probleeme olnud, oli 97 autot ja 90 nendest läksid ilma probleemideta. Ta on sellest rääkinud ka A. Popkoviga, kuid viimane kordab, et kaup on olnud. Tunnistaja R S ütluste kohaselt kohtuti esmalt A I OÜ raamatupidajaga ning kohtumisel osales ka krediidijärelevalve spetsialist T P. Seejärel kohtuti Xxxaga. Pank selgitas välja, et A I on kinnitanud enne arve finantseerimist, et nad on kaubad kätte saanud ja pretensioone kaupade suhtes ei oma. Faktooringuleping ja Xxx panga otsus sätestas, et Xxx pank on nõus finantseerima Xxxa poolt Xxx pangale loovutatud nõuded A Iile vaid juhul, kui A I kinnitab, et nad on kaubad kätte saanud ja kaupade osas pretensioone ei oma. Neil olid arved kindlustatud ka xxx poolt. Nad selgitasid välja, et kuidas sai juhtuda, et A I raamatupidaja kinnitas, et kaubad on kätte saadud, aga hiljem loobus sellest väitest ja ütles, et nad pole siiski kaupasid kätte saanud. Raamatupidaja sõnul polnud tema kaupa näinud ja ta kinnitas arve kättesaamist. Samuti lisas raamatupidaja, et nad olid arve vahendajad ja nad ei ole kauba lõppkasusaajad. Seejärel toimus kohtumine A. Popkoviga, kus osales ka A I raamatupidaja, T P ja krediidijärelevalve juht T K. Tunnistaja kuulis, et Popkov ütles kohtumisel, et A Ii vastu ei tohiks Xxx pangal nõudeid olla, et ta võtab vastutuse. A I ei ole selles juhtumis süüdi ja kõik nõuded tuleks esitada Xxxale ja et ta on nõus nõuded täitma, kuid varaliselt ei ole tal võimalik seda teha, sest tema varaline seis ei luba seda teha. Popkov ei kommenteerinud, mis kaupadest sai või kuhu nad edasi liikusid. Samuti ei öelnud ta ka kohtumisel välja, et need arved on kas fabritseeritud või fiktiivsed, aga ta ütles, et ta võtab kogu vastutuse endale. Kohtumisel lepiti kokku, et Xxx edastab neile ettevõte finantsandmed, mida ta ka tegi. Xxx panga analüütik analüüsis andmeid ja jõudis järeldusele, et ettevõte on põhimõtteliselt pankrotistunud. Seda, kas kaup oli reaalselt olemas või mis sellega juhtus, seda ta ei tea. Selle kaasusega tegeles T P, kes selgitas kohtus, et Xxxa ja A Iiga kohtus ta aprillis
44. Kohtumisel osales Xxxa poolt A. Popkov ja A Ii poolt raamatupidaja O Pa. Probleem oli selles, et nad ei saanud raha tagasi, mis oli arvete vastu välja antud. Tekkis kahtlus, et tegemist võib olla kas pettusega või on kliendil tekkinud maksejõuetuse probleemid. Kohtumisel ütles A. Popkov, et nende ettevõte on kauba tarninud, ta 14 ei saa aru, milles on probleem. Kui aga A Ii esindaja O Pa väidab, et nad pole kaupa saanud, siis on Xxx nõus pangale hüvitama olemasoleva võlgnevuse ja selleks ta esitab taotluse, et nad väljastaksid laenu 18 kuuks. O. Pa kinnitas omalt poolt, et tema raamatupidajana ei kontrolli, kas kaup on lattu saabunud, sellega tegelevad D ja V. Tema saadab lihtsalt e-kirja teel kinnituse, kui ta on saanud D ja V käest kinnituse, et kaup on olemas. Tema saadab panka teate, et kaup on laekunud, aga tema n-ö tegelikku laekumist ei kontrolli. Raamatupidamisdokumente tunnistaja enda valdusesse ei saanud, vaid sai kliendihaldur, kes esitas krediidikomiteesse taotluse, et kas oleks võimalik väljastada laen selles summas, mis Xxx oli pangale võlgu. Laenu Xxxale ei väljastatud, kuna finantstulemused on väga nõrgad. Tunnistaja mäletamist mööda, tegutsesid Xxx, A I ja N T kõik ühel aadressil ja nad arvasid, et tegemist võibki olla omavahelise pettusega ja et isikud ja ettevõtted on omavahel seotud. Kuigi Xxx tegelikult oli faktooringuklient varem, siis varasemalt polnud sellist probleemi esinenud. Süüdistuskõnes on prokurör viidanud, et kauba puudumist kinnitavad EMTA impordideklaratsioonid ja xxx arved, millest nähtub, et Läti äriühing pole 2017 novembris mitte ühtegi tonni Xxx OÜ-le tarninud. 02.05.2019 Maksu- ja Tolliameti vastus nr 14-2/13286-1 nõudekirjale tõendab, et Xxx OÜ on vormistanud ajavahemikul 01.01.2017 kuni 02.05.2019 seitse impordideklaratsiooni. Peale 27.06.2017 pole ühtegi importi vormistatud. Vastuse lisadena on esitatud 7 impordideklaratsiooni, millest viimane on kuupäevaga 11.05.2017, millega imporditi Venemaalt traati (1 kd, lk 100-115). 25.09.2017 arve nr AM-009 koos CMR-iga tõendab, et xxx müüs Xxx OÜ-le terastraati 19814 kg, mis saabus 26.09.2017 Xxx OÜ aadressile. 26.10.2017 arve AM-012 koos CMR-iga tõendavad, et xxx müüs Xxx OÜ-le terastraati 11075 kg, kauba on vastu võtnud D. T (2 kd, lk 1-8). Samas aga nähtub kohtule esitatud xxx arvetest koos vastavate CMRidega ajavahemikust 13.01.2017 kuni 08.01.2018, et süüdistuses märgitud ajavahemikul (24.1012.12.2017) on Läti äriühing tarninud Xxx OÜ-le kaupa neljal korral (arved 24.10, 27.10, 27.10 ja 27.10.2017), 96 tonni teraskiudu. Teraskiudu on tarnitud ka süüdistusele eelneval ajal, s.o igakuiselt mitmeid kordi alates jaanuarist
45. Teraskiudu pole Xxx OÜ-le tarnitud
46. a novembris. Järgmine arve on kuupäevaga 15.12.2017 ning pärast seda 08.01.2018, mis on ühtlasi ka viimane arve. Kohtule esitatud arvete nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 kohaselt müüs Xxx OÜ A I OÜ-le teraskiudu süüdistuses märgitud ajavahemikul 171 tonni, mis ületab samal ajavahemikul xxx saadud teraskiu kogumassi. Kuigi A. Popkov on kohtus kinnitanud, et kaup on reaalselt eksisteerinud, ei pea kohus seda usutavaks. Süüdistatava ütluste kohaselt müüdi 171 tonni toodangut N Tle edasi ja viimane müüs kauba edasi ja selle eest ostsid toorainet xxx riigihanke jaoks. Kui raha tuli, siis osteti xxxx jaoks toodangut. Seda toodangut osteti siis juba miinusega. Rahakogus, mille xxx sai xxx, ei olnud piisav Ale kauba eest maksmiseks. Nimetatud asjaolude tõendamiseks pole A. Popkov kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit, mille põhjal oleks taolisi väiteid võimalik kontrollida. Usutavaks ei pea ka kohus V. L ütlusi kauba eksisteerimise kohta, kuna ta ise reaalselt kaupa kohapeal ei kontrollinud ning lähtus ainult raamatupidamises olevatest andmetest. Tunnistajad D. T ja R. P kinnitasid kohtus, et 2017 lõpus tootmine vähenes. Seejuures on olulised tunnistaja R. Pi ütlused, kes vahetult tegeles tootmisega. Tema väitel suudeti 2017 oktoobris-detsembris toota kord või kaks 10 tonni toodangut, tootmine oli märgatavalt vähenenud, tootmine toimus hoogudega. D. Ti ütluste kohaselt muutus traadi tarne olukord halvemaks, mida kinnitas kohtule ka xxx arved koos vastavate CMR-idega, millest nähtub, et novembris 2017 ei tarnitud Xxx OÜ-le üldse teraskiudu. Seega on A. Popkovi ütlused selle kohta, et toormaterjali saabus Xxxale ka novembris ja peamiselt tuli seda Ailt, ümber lükatud. Samas peab kohus usutavaks O. Pa ja R. Ri ütlusi selle kohta, et arvel märgitud kaupa reaalsuses ei eksisteerinud. Mõlemad tunnistajad kinnitasid oma ütlustes, et kohtumisel Xxx OÜ raamatupidaja V. Lga, kinnitas viimane, et arvetel olevat kaupa ei eksisteerinud. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtule ka seda, et kohtumist salvestati. 01.04.2021 toimunud kohtuistungil võttis kohus nimetatud vestluse CD-plaadil vastu ning lisas asja materjalide juurde (3 kd, lk 65). Samas märgib kohus, et jätab tõendikogumist esitatud helisalvestised ja stenogrammid välja, kuna sellelt ei ole võimalik tuvastada, millal kohumine 15 toimus, kes kohtumisel osalesid ning samuti ei ole helisalvestisel ega nende stenogrammidel konkreetseid viiteid, millisest kaubast ja arvetest on jutt. Eelnevalt nimetatud tõendi välja jätmine ei väära aga kohtu veendumust sellest, et arvetel märgitud kaupa reaalsuses ei eksisteerinud, kuna see on leidnud kinnitust teiste kohtule esitatud usaldusväärsete tõenditega. Tunnistaja O. Pa ütluste kohaselt toimus 2018 aprillis kohtumine Xxx pangas, kus olid lisaks temale ka panga juristid ja A. Popkov. Xxx pakkus neile võimalust osta nõudmised Xxxa vastu. Aleksandr Popkovi rääkis kohtumisel, et kaup oli olemas. Tunnistaja küsis A. Popkovilt, miks ta allkirjastas siis paberi, et kaupa ei olnud ning viimane vastas, et see oli tema vaba voli. Tegemist oli krediitarvetega. Prokurör esitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel tunnistaja ütluste seostamiseks A I OÜ avalduse tarnelepingust taganemisest. Tunnistaja ütluste kohaselt koostas selle dokumendi tema, kuna oli vaja end kuidagi kaitsta kelmuse eest, kaupa polnud. See avaldus saadeti V. Lle, kes võttis A. Popkovi käest kaardi ja allkirjastas avalduse. A. Popkov oli sellest teadlik, ta oli kontoris. Nad viibisid kõik tema kabinetis ja Popkov oli nõus sellega. Akt nr 1 nõuete tasaarvelduse kohta
47. märts 2018, on samuti tema koostatud, kuna sinna oli sisse mässitud ka käibemaks ja tal oli vaja deklaratsioon kiiresti parandada. Selle esitas ta A. Popkovile, kes palus mitte parandada maksuametis deklaratsiooni. Akti allkirjastas A. Popkov vabatahtlikult. Samuti koostas ta 11.04.2018 võlatunnistuse, mis esitati A. Popkovile ja viimane allkirjastas selle. Võlatunnistus koostati, kuna dokumentatsioon peab olema korras. A. Popkov ei pakkunud reaalselt mingit lahendust, kuidas tekkinud olukorda lahendada. Tunnistaja ütluste kohaselt oli fantaasia, et A. Popkov küsib Xxxi käest krediiti ja maksab Ale ja A maksab Xxxile. Tunnisataja R. R selgitas 10.04.2018 kuupäevaga avalduse kohta tarnest taganemiseks, et lisaks tema allkirjale on sellel ka A. Popkovi digitaalne allkiri ning Popkovil ei olnud selle panemisele vastuväiteid. Tunnistajate P. Pa ja R. Ri ütlusi kinnitavad kohtule esitatud kirjalikud dokumendid, mis on allkirjastatud süüdistatava A. Popkovi poolt. A I OÜ 10.04.2018 avaldus kauba tarne taganemiseks, mis on 11.04.2018 digitaalselt allkirjastatud juhatuse liikme R Ri poolt, tõendab, et äriühing taganeb tarnelepingust Xxx OÜ poolt olulise rikkumise tõttu ning loobub ostuhinna ja esitatud arvete tasumisest. Avalduse kohaselt kohustus Xxx OÜ tarnima A I OÜ-le vähemalt 171 tonni teraskiudu ja andma selle kauba üle Ale xxx laos või poolte kokkulepitud muus kohas. Xxx OÜ loovutas ostuhinna nõude Xxx Xxx AS-ile ning ajavahemikus 26.10.2017 kuni 14.12.2017 väljastas Ale kokku 7 arvet üldsummas 166 189,60 eurot selliselt, et A maksaks ostuhinna otse Xxx Xxx AS-ile. A kaupa pole saanud. Nimetatud avaldus on allkirjastatud 11.04.2018 digitaalselt ka A. Popkovi poolt (1 kd, lk 64-65). A I OÜ ja Xxx OÜ vahel 01.03.2018 sõlmitud akt nr 1 nõuete tasaarvelduse kohta tõendab poolte vastastikuste nõuete tasaarveldamist kogusummas 165 189,60 eurot. Akt on digitaalselt allkirjastatud 11.04.2018 R. Ri ja A. Popkovi poolt (1 kd, lk 66-67). 11.04.2018 võlatunnistusest (koos tõlkega) nähtub, et Xxx OÜ juhatuse liige A. Popkov on digitaalselt allkirjastanud võlatunnistuse, milles kinnitab, et Xxx on jätnud Ale kauba tarnimata ning A ütles tarnelepingu üles. Sealjuures on võlgnikud kohustatud teatama Xxxile, et A ei ole kohustatud maksma kauba eest, sh järgmitse arvete alusel: 24.10.2017 nr 1087, 01.11.2017 nr 1089, 03.11.2017 nr 1090, 06.11.2017 nr 1091, 08.11.2017 nr 1092, 22.11.2017 nr 1095, 12.12.2017 nr 1101 kogusummas 166 189,60 eurot (1 kd, lk 68-71). Seega on kohtule esitatud kirjalikud tõendid selle kohta, et kaupa tegelikkuses ei ole tarnitud ning vastavasisulised dokumendid on allkirjastatud süüdistatava poolt. Kuigi süüdistatav A. Popkov on kohtus selgitanud, et tema ei ole aprillis dokumente digitaalselt allkirjastanud, võib-olla oli ID-kaart ka aprillis ära antud, siis tunnistaja V. L ütluste kohaselt lahkus ta Xxx OÜ-st 2018 märtsis. Sama kinnitas ka süüdistatav A. Popkov ning lisas, et lahkumisel tagastas V. L ID-kaardi. Kohus ei pea A. Popkovi ütlusi aprillis digitaalselt allkirjastatud dokumentide kohta usaldusväärseks, kuna tema enda ütlustega on leidnud kinnitust, et ID-kaardi sai ta tagasi märtsis. Lisaks ei ole A. Popkov kohtus antud ütlustes ka avaldanud, et tema ID-kaarti oleks kuritarvitatud. Seetõttu on kohtule usaldusväärsed tunnistajate P. Pa ja R. Ri ütlused selle kohta, et A. Popkov on vabatahtlikult digitaalselt allkirjastanud dokumendid, mis tõendavad, et kaupa ei ole. 16 Kohtu veendumust selle kohta kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav soovis A I OÜ eest tasuda Xxx Xxx AS-ile võlgnevuse. Süüdistatava A. Popkovi ütluste kohaselt aprillis 2018 toimunud kohtumisel Xxx pangas, kus oli palju töötajaid ja ka A raamatupidaja, esitas ta avalduse laenu väljastamiseks, kuid selle peale pank soovis bilanssi, jooksvaid dokumente, kuid pärast pank keeldus laenu väljastamisest, kuna finantsriskid on suured. Tunnistaja R. S kinnitas samuti, et A. Popkov soovis laenu saada, lisades, et A. Popkov ütles neile kohtumisel, et A Ii vastu ei tohiks Xxx pangal nõudeid olla, et ta võtab vastutuse ja et A I ei ole selles juhtumis süüdi ja kõik nõuded tuleks esitada Xxxale. Popkov ei kommenteerinud seda, mis nendest kaupadest sai või kuhu nad edasi liikusid. Samuti ei öelnud ta ka kohtumisel välja, et need arved on kas fabritseeritud või fiktiivsed, aga ta ütles, et ta võtab kogu vastutuse endale. Sama asjaolu kinnitas kohtus ka tunnistaja T. P, et Xxx on nõus pangale hüvitama A I võlgnevuse. Asjaolu, et A. Popkov soovis A I OÜ eest võlgnevust tasuda kinnitab ka 01.04.2020 Xxx Bank AS vastus nr 1-11.2/1582-3 päringule, mis tõendab, et Xxx OÜ, N T OÜ ega A. Popkov ei ole alates 12.12.2017 esitanud Xxx Bank AS-ile nõuetele vastavat taotlust uue finantseerimise saamiseks, milles laenu kasutamise eesmärgiks oleks olnud Xxx OÜ võlgnevuste tasumine pangale. Xxx Bank AS poolt esitatud lisadest nähtub, et 03.05.2018 on e-posti aadressilt xxx edastatud pangale N T OÜ 01.01.201731.12.2017 kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss seisuga 31.12.
48. Samuti on samalt eposti aadressilt edastatud pangale 21.05.2018 N T OÜ taotlus, milles äriühing soovib krediiti summas 165 000 eurot, et tasuda võlgnevus A I OÜ-le, aluseks on nõude loovutamise leping 12022018/12.02.2018 alusel (1 kd, lk 131-137). Seega on A. Popkov N T OÜ esindajana soovinud laenu, et tasuda pangale faktooringulepingust tulenev võlgnevus. Seega on kohtu hinnangul leidnud üheselt tõendamist, et tegelikkuses arvetel nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095 ja 1101 nimetatud kaupa ei eksisteerinud. 2.3.
49. Võltsimine on nii dokumendi tegemine isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, s.t seaduslik alus, samuti sellise dokumendi koostamine, milles olevad andmed ei ole oma sisult õiged. Seega KarS § 344 koosseis sisaldab nii materiaalset kui intellektuaalset võltsimist, kuid nende eristamine ei ole vajalik (RKKK 3-1-1-94-06 p 9). KarS § 344 lg 1 sätestatud dokumendi võltsimise objektiivne koosseis seisneb sellise dokumendi võltsimises, mis peab olema õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks kohane. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Antud seitsme arve puhul on tegemist dokumentidega KarS § 344 lg 1 mõttes, kuna arvetelt nähtub õigus saada arvel märgitud tasu osutatud teenuse eest, s.t tõendab juriidilise tähtsusega asjaolusid. Nimetatud arved näitavad arve esitaja õigust saada Xxx Xxx AS-ilt faktooringuavansssi ning ostja A I OÜ kohustust nende arvete alusel tasuda tähtaja saabumisel Xxx Xxx AS-ile. Seega lõid arved lõppkokkuvõttes Xxx Xxx AS-il kohustuse teha varakäsutus, mida kannatanu ka tegi. Arved on taasesitatavad kirjalikul kujul ja nendel on märgitud nende väljaandja Xxx OÜ. Eelnevaga on kohtus leidnud kinnitust, et vaidlusalused 7 arvet on koostatud V. L poolt. Samuti leidis tõendamist seegi, et A. Popkov oli Xxx OÜ faktiline juht, kelle korraldusel toimus arvete koos koondloeteluga esitamine Xxx Xxx AS-ile. Kohtu hinnangul on kinnitust leidnud seegi, et arvetel märgitud kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud ning seda kajastas kohus kohtuotsuse p-s 2.3.
50. Seega oli tegemist fiktiivsete arvetega. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil) ( 3-11-64-05). Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (3-1-1-24-06). Süüdistatav A. Popkov valitses ärakasutatud isikut raamatupidaja V. Lt ülekaaluka teadmisega, kuna raamatupidaja ei olnud tegelikkuses teadlik, et arvetel märgitud kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud, kuna raamatupidamine asus tootmisest eraldi, s.o teisel 17 aadressil, siis puudus V. Ll võimalus kontrollida A. Popkovilt saadud info õigsust ja puudus ka alus selles kahelda, kuna raamatupidamise järgi olid dokumendid korras. Seega on tõendamist leidnud, et A. Popkov esitas vahendlikult ajavahemikul 24.10-12.12.2017 arvetes nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 ja nende arvete koondloetelus valeandmeid, kasutades selleks vahendina raamatupidaja V. Lt. Subjektiivsest küljest pani A. Popkov KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritud teo kavatsetult, kuna süüdistatav oli teadlik, et arvete sisu oli ebaõige, mistõttu sai ta aru, et selliselt võltsib ta vahendlikult arveid, millega võib omandada õigusi. Seega ta teadis ja seadis eesmärgiks süüteokooseisule vastavate asjaolude teostamise ning eesmärk sai ka saavutatud. Seega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 344 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. 2.3.
51. Seejärel esitas raamatupidaja digitaalselt allkirjastatuna süüdistuses nimetatud arved ja nende koondloetelud Xxx Xxx AS-ile faktoorimiseks järgmiselt: 24.10.2017 arve nr 1087, 01.11.2017 arve nr 1089, 03.11.2017 arve nr 1090, 06.11.2017 arve nr 1091, 08.11.2017 arve nr 1092, 22.11.2017 arve nr 1095 ning 12.12.2017 arve nr
52. Nimetatud arvete esitamise tagajärjel on Xxx Xxx AS faktooringuavansina maksnud Xxx OÜ-le välja 148 670,64 eurot, mis leidis tõendamist kohtuotsuse p-s 2.2.
53. Antud juhul tagajärg, et Xxx OÜ sai faktooringuavansina 148 670,64 eurot, ei oma tähtsust, kuna kuriteo koosseis on realiseeritud juba võltsitud dokumendi esitamisega. KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu teiseks tunnuseks on eesmärk, millega võltsitud dokumenti kasutatakse ja see peab olema tehtud õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärgil. Võltsitud arvete esitamine V. L poolt Xxx Xxx AS-ile oli eesmärgiga omandada õigusi ehk saada kannatanult esitatud arvete alusel faktooringuavanssi, nimetatud eesmärk ka saavutati. Eelnevas kohtuotsuse punktis leidis tõendamist, et A. Popkov esitas vahendlikult ajavahemikul 24.10-12.12.2017 arvetes nr 1087, 1089, 1090, 1091, 1092, 1095, 1101 ja nende arvete koondloetelus valeandmeid, kasutades selleks vahendina raamatupidaja V. Lt. Ka võltsidtud dokumendi, s.o 7 arve kasutamine on A. Popkovi poolt toime pandud vahendlikult, kuna raamatupidaja esitas Xxx Xxx AS-ile vaidlusalused 7 arvet süüdistatava korraldusel ja teadmisel ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et raamatupidaja V. L oleks olnud teadlik sellest, et tema poolt esitatud arved sisaldavad valeandmeid. Süüdistatav A. Popkov valitses ärakasutatud isikut raamatupidaja V. Lt ülekaaluka teadmisega. Antud kuriteokoosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust. A. Popkov teadis, et tegemist on võltsitud arvetega, kuna tema andis korralduse need arved koostada. Samuti on võltsitud arveid kasutatud eesmärgiga omandada õigusi – saada Xxx Xxx AS-ilt faktooringuavanssi ehk tegutses kavatsetult. Seega pani Aleksandr Popkov toime KarS § 345 lg 1 järgi sätestatud kuriteo, s.o dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi. 2.3.
54. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ja saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Eelnevaga leidis tuvastamist, et süüdistatav A. Popkov andis Xxx OÜ raamatupidaja V. Lle korralduse esitada Xxx Xxx AS-ile arved koos arvete koondloeteludega. Kohus nõustub süüdistusversiooniga, et süüdistatava poolt on kelmuse süüteokoosseis täidetud vahendlikult KarS § 21 lg 1 mõttes, kuna süüdistatav A. Popkov valitses ärakasutatud isikut raamatupidaja V. Lt ülekaaluka teadmisega, kuna raamatupidaja ei olnud tegelikkuses teadlik, et arvetel märgitud kaupa faktiliselt ei eksisteerinud ning ajavahemikul 24.10-12.12.2017 arvetel märgitud kaupa A I OÜ-le ei tarnita. Kohus on veendumusel, et süüdistatava A. Popkovi eesmärgiks oli läbi faktoorimiseks esitatud arvete varalise kasu saamine. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et tegemist oli fiktiivsete 18 arvetega, millega kinnitati Xxx Xxx AS-ile, et Xxx OÜ poolt on täidetud faktooringulepingu nr 295 p-s 16.
55. sätestatud tingumused, sh arve aluseks olevate kaupade müük või teenuse osutamine on toimunud vastavalt müügilepingus kokkulepitud tingimustel ning müüja ja ostja on arvel sätestatud tasumisele kuuluva summa omavahel kooskõlastanud ning ostjal puuduvad pretensioonid arve summa, selle aluse ja maksetähtpäeva kohta (1 kd, lk 30). Tegelikkuses oli faktoorimiseks esitatud 7 arve puhul tegemist arvetega, mis on esitatud kauba eest, mida ei ole A I OÜ-le üle antud. Kuigi A I OÜ oli tuvastatu kohaselt arvete vahendaja, mitte kauba lõppsaaja, siis kohtus uuritud tõenditega leidis kinnitust seegi, et Xxx OÜ ei saanud arvetel märgitud kaupa üle anda ka seetõttu, et arvetel näidatud kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud. Seega tegelikkuses ostu-müügi tehinguid ei toimunud ega saanudki toimuda kauba puudumise tõttu ja kaupa A I OÜle üle ei antud. Samas on A I OÜ kinnitanud Xxx Xxx AS-ile, et arvetes kajastatud kaup on kättesaadud, mis näitas faktooringuandjale, et tal on tekkinud nõudeõigus arvetel märgitud ostja A I OÜ vastu. Tegelikkuses aga arvete tasumist ei toimunud ning alus arvete tasumiseks puudus, sest kaupa ostjal tegelikkuses ei olnud ja seda üle ei antud. Sellest teeb kohus järelduse, et faktoorimiseks esitati arved olematute kaupade kohta, millega Xxx OÜ lõi krediidiasutusele teadvalt ebaõige ettekujutuse kaupade müügi kohta. Taolise faktooringuandjale teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise tulemusena sattus faktooringuandja tegelikest asjaoludest eksitusse ja tegi varakäsutuse, makstes Xxx OÜ-le faktooringuavanssi 90% ulatuses esitatud arvetest, s.o 148 670,64 eurot, saades selles ulatuses varalist kahju ja Xxx OÜ sai selles summas varalist kasu, ostja A I OÜ aga jättis arved Xxx Xxx AS-ile tasumata. Kuivõrd käesolevalt on leidnud tuvastamist 7 fiktiivse arve esitamine 24.10.2017, 01.11.2017, 03.11.2017, 06.11.2017, 08.11.2017, 22.11.2017 ning 12.12.2017 ning nende alusel on kannatanu teinud väljamakseid Xxx OÜ-le käesoleva kohtuotsuse p-s 2.2.
56. märgitud ajal ja summades, siis on kohtu hinnangul tegemist kuriteo faktilise korduvusega ning taoline käitumine sisaldab KarS § 209 lg 2 p 1 tunnuseid. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega vastab süüdistatava tegevus KarS § 209 lg 2 p 3 tunnustele, kuna A. Popkovile ette heidetud kuriteoga on kannatanule tekitatud kahju 148 670,64 eurot. 2.3.
57. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritav tegu vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega vähemalt otsese tahtlusega. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, s.t soostub selle saabumisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A. Popkovi eesmärk saada Xxx Xxx AS-ilt faktooringuavanssi Xxx OÜ-le. Püstitatud eesmärgi täitmiseks tuli koostada 7 fiktiivset arvet, esitades arve aluseks olevate asjaolude kohta nii Xxx OÜ raamatupidajale kui ka kannatanule valeandmeid. Süüdistataval oli igasugune alus eeldada, et faktoorimiseks esitatud arvete alusel kannatanu sellise varakäsutuse teeb või vähemalt pidada seda võimalikuks, kuna tema poolt oli kõik võimalik kannatanu eksimusse viimiseks tehtud. Nimetatu viitab üheselt, et A. Popkovi tahtlus ulatus lõpuleviidud teoni, ta seadis eesmärgiks selle saavutamise ja tegi kõik, et saavutada teo lõpule viimine ning tagada seeläbi varalise kasu saamine, mis ka realiseerus. 2.3.
58. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Aleksandr Popkovi poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Aleksandr Popkov tuleb süüdi tunnistada.
59. Tsiviilhagi 3.
60. Kohtueelses menetluses on kannatanu Xxx Xxx AS esitanud tsiviilhagi summas 148 670,64 eurot. Tsiviilhagi kohaselt on perioodil 23.10–12.12.2017 Xxx OÜ esitanud kannatanule faktoorimisele 7 arvet, millel oli maksjaks märgitud A I OÜ. Nimetatud 7 arve alusel maksis kannatanu faktooringuavansina välja 148 670,64 eurot. Tegelikkuses kaupu A I OÜ-le üle antud ei ole, mistõttu ei eksisteerinud ka nõudeõigust ostja vastu, mille olemasolu Xxx OÜ ja A I OÜ kinnitasid ja mille eest kannatanu arvete faktoorimise käigus raha välja maksis. Kannatanu on 19 teinud tegelikest asjaoludest teadvalt eksitusse viimise tagajärjel varakäsutuse, s.o maksnud välja faktooringuavansi tsiviilhagis märgitud ulatuses. 3.
61. 08.12.2020 määrusega võttis kohus esitatud tsiviilhagi menetlusse. 3.
62. KrMS § 310 lõike 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul ei kohaldu VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestatu, vaid VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul saaks öelda, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormiks peetakse ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu. Samuti ei ole välistatud ka kõnealuse käitumiste lugemine õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-42-15 tehtud otsuse punktis 89 selgitanud, et äriühingu võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 punktil
63. Deliktiõiguslike kaitsenormidena VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saab käsitleda ka karistusõiguslikke norme, mis sisaldavad üldisi käitumiskohustusi ja norme (Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne lk 651). Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende nö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla tahtlik heade kommete vastane käitumine (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitatud kahju on põhjustanud süüdistatav oma tegevusega, s.o kannatanul tekkinud kahju on põhjuslikus seoses ja kui kannatanu ei oleks pettuse tõttu tehinguid teinud, ei oleks tal varalist kahju tekkinud. Süüdistatav on kahjustanud kannatanut tahtlikult ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 3.
64. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul on kannatanul tekkinud kuriteost tulenevalt otsene varaline kahju. 3.
65. Kohtulikul tõendite uurimisel on A. Popkovi süü talle inkrimineeritud kuritegudes KarS § 209 lg 2 p 1, 3, §

§ 345lg 1 järgi tõendamist leidnud.

Süüdistatav end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei tunnista ta ka tsiviilhagi. Kohtule esitatud tõenditega on aga tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule Xxx Xxx AS-ile varaline kahju summas 148 670,64 eurot, mida kohus kajastas kohtuotsuse p-s 2.2.

1. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesoleval juhul saaks öelda, et kahju on tekitatud KarS § 209 sätestatud kelmuse keelu rikkumise tulemusena ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormiks peetakse ka KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu. Samuti ei ole välistatud 20 ka kõnealuse käitumiste lugemine õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kohtu hinnangul on tõendatud põhjuslik seos süüdistava tegude ja kannatanul tekkinud varalise kahju vahel. Xxx Xxx AS-ile tekkis kahju süüdistatava poolt toimepandud kuriteo tagajärjel. Seega leiab kohus, et KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju suurus on tuvastatud ja vastab oma suuruselt tegelikkusele ega ole ülepaisutatud. 3.
2. Antud asjas tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks või rahuldamata jätmiseks alused puuduvad. Sealjuures peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et A. Popkovi pankrot temalt tsiviilhagi väljamõistmist ei mõjuta, kuna Harju Maakohtu 22.05.2020 kohtumäärusega nr 2-18-10670 on pankrotimenetlus lõpetatud pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu (3 kd, lk 66-69). PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Kuna pankrotimenetlus on A. Popkovi osas seoses raugemisega 22.05.2020 lõpetatud, siis ka PankrS § 43 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt on hagi menetlemine lubatud. Samuti on kohtu hinnangul kannatanu nõude faktilised asjaolud konkreetselt määratletud. 3.
3. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Xxx Xxx AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 148 670,64 eurot on põhjendatud, kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning varaline kahju tuleb kannatanule hüvitada süüdistatavale kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista A. Popkovilt kannatanu kasuks.
4. Karistus 4.
5. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale A. Popkovile KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 5 aastat, KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ning KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatavale A. Popkovile karistuse määra valikul KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi lähtub kohus tema süü suurusest, s.o inkrimineeritud kuritegude arvust ja tekitatud varalise kahju suurusest. Kohus leiab, et süüdistatava süü on suur. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et A. Popkovi süüdistatakse 7 tegelikkusele mittevastava arve esitamises, mille alusel väljastas kannatanu faktooringuavansi ja süüdistatav oma tegevusega tekitas sellega kannatanule märkimisväärse varalise kahju. Lisaks eelnevale on A. Popkovi tegevuses sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Samuti võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse, et A. Popkovi poolt pandi kuritegu toime kasutades ära teise isiku (raamatupidaja) usaldust tema, kui äriühingu faktilise juhi vastu. Hinnates süüdistatava süüd KarS § 344 lg 1 järgi, leiab kohus, et see on üle keskmise, kuna toime pandi 7 dokumendi võltsimine, mis võimaldas kelmuste toimepanemist ja seeläbi varalise kasu 21 saamist. Seejuures võtab kohus süü suuruse hindamisel arvesse, et A. Popkovi poolt pandi kuritegu toime kasutades ära teise isiku (raamatupidaja) usaldust tema, kui äriühingu faktilise juhi vastu. A. Popkovi süü KarS § 345 lg 1 järgi on kohtu hinnangul samuti üle keskmise. Kohus võtab arvesse A. Popkovi eesmärki kuriteo toimepanemisel ja selle teo tagajärge, mille kohaselt 7 võltsitud dokumendi esitamisega tekkis märkimisväärne varaline kahju kannatanule. Ka selle inkrimineeritud kuriteo puhul kasutas A. Popkov ära teise isiku usaldust tema, kui äriühingu faktilise juhi vastu, mida kohus süü suuruse hindamisel arvestab. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. A. Popkov end üheski kuriteoepisoodis süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid. Eripreventiivses mõttes on A. Popkov süüteo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata isik, mida kohus samuti arvesse võtab. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele, s.o karistus, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et KarS §

§ 345lg 1 kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli Kar

S § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo hõlbustamine ning KarS §

§ 345lg 1 ettenähtud kuriteod olid ka Kar

S § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo eelteoks, olles sisuliselt ka KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava süüteo osateoks. A. Popkovi poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemine oli võimalik vaid KarS §

§ 345lg 1 ettenähtud kuritegusid toime pannes. Seega on tegemist ühtse tahtlusega toime pandud teoga, mistõttu tuleb Kar

S § 209 lg 2 p 1, 3, §

§ 345lg 1 ettenähtud kuritegude eest karistust mõistes kohaldada Kar

S § 63 lg 1 sätteid, kuna tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule ning sellises situatsioonis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb kohaldamisele säte, milline näeb ette raskeima karistuse, s.o KarS § 209 lg 2. Võttes arvesse A. Popkovi süü suurust, karistab kohus A. Popkovi KarS § 209 lg 2 p 1, 3, §

§ 345lg 1 järgi kohaldades Kar

S § 63 lg 1 sätteid vangistusega 3 aastat. Kohus leiab, et selline karistus vastab nii A. Popkovi süü suurusele, samas lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süütegude toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et A. Popkovile on võimalik mõista vangistus, mis jäetakse täielikult tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades, tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. A. Popkovi käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Kohus arvestab vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et süüdistataval on töökoht ning käesolevast kriminaalasjast tulenevad tal nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks.

1. Menetluskulud 5.
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 järgi juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 22 5.
3. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Aleksandr Popkovi menetluskuludeks kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, tunnistaja sõidukulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 5.
4. A. Popkovi kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 327,24 eurot (2 kd, tlk 180-183) ning kohtumenetluses 1628,40 eurot (1 kd, tlk 15-16;3 kd tlk 88-89). Seega kokku 1955,64 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine A. Popkovi kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. 5.
5. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanule ja tunnistajatele makstavad summad. Käesolevas kriminaalasjas on kohus hüvitanud 12.04.2021 määrusega (3 kd, tlk 72-73) tunnistajale R Sõnitsarile seoses 19.03.2021 kohtusse ilmumisega tekkinud sõidukulud summas 60 eurot. Nimetatud kulud tuleb süüdistatavalt A. Popkovilt välja mõista. 5.
6. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. 5.
7. Seega mõistab kohus Aleksandr Popkovilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot, tunnistajale hüvitatud sõidukulu 60 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 1955,64 eurot. Seega tuleb A. Popkovilt mõista välja menetluskulud kogusummas 2891,64 eurot. 5.
8. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Kuigi A. Popkov töötab, on ilmne, et menetluskulude kohene täies mahus hüvitamine A. Popkovi poolt käib talle üle jõu, võttes arvesse ka kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Tulenevalt eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, st määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Seega peab süüdistatav tasuma riigituludesse ühes kuus 240,97 eurot.
9. Asitõendid 6.
10. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1). 6.
11. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD-R plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Aulike Salo kohtunik 23