← Eesti

2-10-61784/245

Obsah (7)§ 162§ 173§ 172§ 175§ 42§ 3§ 176

2-10-61784 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Viru Maakohus Tamara Šabarova 16. september 2021, Narva kohtumaja 2-10-61784 L M kohustuses

§ 162lg 3 tähenduses.

Ajutine haldur ja kohus võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. 1.

  1. Võlgniku kõikide kohustuste näol ei olnud tegemist isiklikuks otstarbeks võetud laenukohustustega, vaid osasid võetud laene soovis võlgnik kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Võlgnikul olid kehtivad seosed äriühingutega, mis tegelesid majanduse kõrgaegadel kinnisvaraäriga, kuid majanduse langedes äriühingute tegevus lõppes. Seega on võlgniku raske majandusliku olukorra põhjustanud äriline ebaedu. 1.
  2. Võlgniku pankrot kuulutati välja, sest võlgnikul olid täitmata kohustused võlausaldajate ees. Võlgnik oli võtnud laenukohustusi erinevatelt krediidiasutustelt, mille tagatiseks oli antud nii temale endale kui ka kolmandatele isikutele kuuluvat vara. Kohustused olid peamiselt võetud kinnisvara arendusteks, kuid perioodil 2008-2012 toimunud üldise majanduslanguse perioodil tagatiseks olnud kinnisvara hinnad langesid mitmeid kordi, mistõttu pärast tagatiseks olnud vara realiseerimist jäid üles nõuded laenusaaja vastu. 1.
  3. Võlgnik on möönnud ka oma varasemalt kohtule esitatud aruannetes, et arvestades tema vanust ja väheseid kogemusi tol ajal, ei osanud ta laenulepinguid sõlmides ette näha tekkivaid majandus- ja finantskriise ning seoses sellega väga olulist kinnisvarahindade langust. Seoses
  4. aastal süvenenud majanduskriisiga ei õnnestunud võlgnikul enam jooksvaid laenukohustusi täita ning laenulepingud öeldi krediidiandjate poolt ennetähtaegselt üles. Kuna kinnisvara hinnad olid olulisel määral vähenenud, siis ei õnnestunud laenude tagatiseks olevate objektide müügist võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. 1.
  5. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli kolmandate isikute (juriidiliste isikute) ärihuvides laenajana või kaaslaenajana võetud kohustused. Maksejõuetuse tekkimist mõjutas oluliselt ka üldine majanduslangus, kuna kinnisvarahindade märgatava alanemise tõttu ei suutnud laenuraha tegelikult kasutanud isikud oma äriplaane realiseerida ning tagatiste väärtus muutus väiksemaks, kui tagatavad laenud.
  6. Võlgnik on käitunud nii pankrotimenetluse kui ka kohustustest vabastamise menetluse ajal korrektselt ja vastavalt pankrotiseaduses nõutule. 2

(20)2-10-61784 2.
  1. 2.
  2. 2.
  3. 2.
  4. 2.
  5. 2.
  6. 2.
  7. 2.
  8. 2.9.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Käesolevas asjas on kohus leidnud, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg 3 nimetatud tulust peab võlgnik üle andma võlausaldajatele 75%.

Võlgnik ei pea üle andma tulu, mill seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisiku kohustusi on kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal täitnud võlgnik ise. Võlgnik on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole ta kohustusi süüliselt rikkunud ning kohustustest vabastamine on käesoleval hetkel põhjendatud. Võlgnik kinnitab, et ei ole tuvastatud

§ 173toodud kohustuste rikkumist ega võlausaldajate huvide kahjustamist.

Esiteks, võlgnik on viivitamatult teatanud kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjanud saadud tulusid ning oma vara, samuti andnud pidevalt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Teiseks on võlgnik tegelenud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal mõislikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei olnud, siis seda otsinud. Kohtupraktikas on leidnud, et mõistlikkuse aspekti tuleb hinnata läbi iga konkreetse isiku potentsiaali leida tulutoov tegevus ning tema hetke elulise olukorra. Ühest küljest tuleb hinnata võlgniku haridustaset, väljaõpet ning eelnevat töökogemust ning teisest küljest töötamist takistavaid tegureid nagu võlgniku perekondlik elukorraldus, vanus ning tervislik seisund. Lisaks tuleb arvestada toimingud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist ja võlgniku töökohaks oleva ettevõtte majandusolukorda. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik võlgadest vabastamise menetluse jooksul püüdnud leida tööd, järginud pankrotiseadust, mitte kahjustanud võlausaldajate huve ning ei ole varjanud tulusid ning igal võimalusel püüdnud täita töö otsimise või mõistlikult tulutoova töö tegemise kohustust. Kohustustest vabastamise menetluse alguses oli võlgnik töötu ja tegeles töö otsimisega. Võlgnik alustas töö otsimist kohe peale tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 01.12.2015 registreeriti võlgnik ametlikult töötuna Eesti Töötukassas. Võlgnik täitis kõiki Eesti Töötukassa tingimusi tööotsimiskava täitmisel. Alates 01.06.2016.a. asus võlgnik Töötukassa vahendusel tööpraktikale OÜ-s X Xid, kellega on lepingulistes suhetes

  1. aasta aprillini. Võlgnik töötas kuni eriolukorra kehtestamiseni
  2. aastal korraga kolme tööandja juures: 1) X OÜ, kinnisvaraarenduste projektijuht (töövõtuleping) – võlgnik tegeles äriühingu erinevate kinnisvaraarendusprojektide elluviimisega, läbirääkimiste pidamistega alltöövõtjate ja partneritega, lepingute koostamisega; 2) X Xid OÜ, projektijuht (tööleping, 25% koormusega) – võlgniku tööülesanneteks oli ettevõtte kirjade ja lepingute koostamine; 3) X X OÜ, projektijuht (töövõtuleping). Seoses eriolukorra kehtestamise ja sellest tingitud majandusseisakuga on võlgnik registreeritud töötuna alates 21.04.
  3. Võlgnik on edastanud 22.04.2020 kohtule vastavasisulise Töötukassa otsuse nr xxx. Võlgnik on veendunud, et 90% tõenäosusega on võimalik kõik 3 töösuhet uuesti taastada majandusolukorra leevenedes. Seega ei ole võlgnik jätnud täitmata oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning on kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodil elanud ja töötanud Eesti Vabariigis. Võlgnik ei ole varjanud oma sissetulekuid ja informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku sissetulekud on aasta aastalt pidevalt 3

(20)2-10-61784 2.
  1. 2.
  2. 2.
  3. 2.
  4. 2.
  5. 2.
  6. 2.
  7. kasvanud. Võlgniku kogutulu
  8. aastal oli 20 636,46 eurot,
  9. aastal 18 168,64 eurot,
  10. aastal 9483,04 eurot ja
  11. aastal 2516,62 eurot (vt võlgniku tuludeklaratsioonid lisades 1 kuni 5).
  12. aastal otsis võlgnik tööd Töötukassa vahendusel ning osales tööpraktikal. Ajavahemikul 01.12.2015-07.07.2016 sai võlgnik Töötukassalt töötukindlustushüvitist kokku summas 836,09 eurot. Tööandjad on katnud vajadusel ka võlgniku transpordi- ja majutuskulud. Tegemist on kuludega, mida tööandjad on tasunud otse, mitte rahaliselt võlgniku pangakontole. Võlgnik töötas kuni eriolukorra kehtestamiseni käesoleval aastal kokku kolme äriühingu heaks ning ei pidanud vajalikuks veel täiendavalt tööd otsida, kuna kolme ühingu heaks töötamisel ületas võlgniku töökoormus tavapärast täistööaega (40 töötundi nädalas). Võlgniku sissetulek on tema elukoha (Pärnu linn) tingimustes mõistlik. Võlgniku sissetuleku suurust ei saa pidada võlgniku elukohta, haridustaset ja muid Eesti tööturu näitajad käesoleval hetkel arvesse võttes ebamõistlikuks. Võlgniku tööpanuse väärtus on õiglane ning võlgnik ei paku oma tööjõudu ettevõtte kasutusse odavamalt, kui seda võiks töö sisu ja üldist turuolukorda arvesse võttes eeldada. Võlgnikul ei ole võimalik asuda elama mujale, kuna Pärnus on tal võimalus kasutada elamispinda. Muudes linnades peaks võlgnik üürima elamispinna, mis muudab tema majanduslikku olukorda veel keerulisemaks. Võlgnik omab keskharidust (kõrghariduse omandamine jäi pooleli) ning varasemaid kogemusi väikeettevõtjana kinnisvarasektoris, seega tegeleb võlgnik tööalaselt enda kogemustele ja teadmistele vastava tegevusega. Võlgnik aitab igapäevaselt kolme äriühingut oma varasema töökogemuse pinnalt pakutavate teenustega. Täiendava töökoormuse võtmine võlgniku poolt oleks ebamõistlik. Muul elualal tööle asumine ei ole mõeldav, kuna võlgnikul puuduvad vastavad kogemused ja haridus. Kolmandaks, võlgnik on töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust 75% üle andnud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üks kord aastas hiljemalt
  13. juuliks. Oma kohustuste täitmise kohta on võlgnik esitanud kohtule nõuetekohaselt aruanded hiljemalt iga aasta
  14. juuliks (2016., 2017., 2018.,
  15. ja
  16. aastal,). Võlgnik ei ole pidanud võlausaldajatele üle andma tulu, mill seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Tsiviilasjas nr 2-10-8258 on ringkonnakohus märkinud, et võlgniku kohustuse rikkumiseks ei saa pidada olukorda, kus võlgniku teenitav summa ei ületa mittearestitavat määra ning kogu teenitud raha jääb võlgnikule. Võlgnik rikub kohustust, kui tema sissetulek ületab sissetuleku alammäära ning ta ei teavita sellest kohut. Neljandaks, pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma. Võlgnik kinnitab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole ta saanud vara pärimise teel. Viiendaks, kõik kohtu poolt nõuded aruanded, maksed ja vastused on võlgniku poolt kohtule alati esitatud tähtaegselt. 4
(20)2-10-61784 2.17. 2.18. 2.19. 2.20. 2.21. 3. 3.1. Kuuendaks, võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal vähendanud pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõudeid. Võlgnik on täitnud kohustust hoida võlgniku vara lahus usaldusisiku varast ning avanud usaldusisiku ülesannete täitmiseks pangas eraldi pangakonto ning kandnud nõutud ulatuse tuludest üle usaldusisiku tegevuseks ettenähtud pangakontole. Võlgniku pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 12 nõuet. Võlgniku poolt kohtule varasemalt esitatud aruannetest nähtub, millises ulatuses võlgnik võlgnevusi vähendada suutnud. Pankrotivarasse kuulus ¼ kaasomandist kinnistule x (registriosa nr x). Kinnistu võõrandati kohtutäitur Rocki Albert poolt läbiviidud enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite elektroonilises oksjonikeskkonnas. Kohtutäitur Rocki Albert viis läbi täitemenetlust pandipidaja Nordea Bank As Finland Plc avalduse alusel OÜ X vastu (1/2 kaasomandi omanik) ja D P vastu (1/4 kaasomanik). Kuivõrd võlgnikule L Mile kuulus ¼ kaasomandist, siis liitus pankrotihaldur täitemenetlusega, sest kinnistu müük tervikuna annab eelduslikult parema tulemuse kui müük kaasomandi osadena. Vastavalt enampakkumise tulemusele võõrandati kinnistu tervikuna hinnaga 41 200 eurot, millest L Mile kuuluva osa tulem oli 10 114,60 eurot. Seega võlgnikule kuuluva pankrotivara müügist laekus 10 114,60 eurot. Võlgniku kohustusi Maksu- ja Tolliameti, X Bank A/S ja X AS ees on jooksvalt täitnud kolmandad isikud (tagatisvara omanikud). Võlgnik on täielikult tasunud Maksu- ja Tolliameti nõude ning käesoleva taotluse esitamise hetke seisuga maksuvõlg Eesti Vabariigi ees puudub. X AS laenukohustus on tagatud hüpoteegiga korteriomanditele (registriosa nr
  1. x)x ja (registriosa nr
  2. x)x, Pärnu. Laenumakseid on tasunud kinnistu omanik X P. X Bank A/S Eesti filiaali (end. Sampo Pank) ees oli laenulepingust nr EEL210806LM tulenev kohustus. Laen on tagatud võlgnikule mittekuuluvale varale seatud hüpoteegiga kinnistule (registriosa nr
  3. x)asukohaga x. Kinnistu omanikuks on X M (võlgniku ema). Laenumakseid on tasunud kinnistu omanik. Võlgnevuste katteks on müüdud ka kolmandate isikute vara. AS SEB Pank sõlmis täitemenetluses kompromissi X Xe OÜ´ga, mis puudutas X kinnistut (x). Võlgniku teavitati asjaolust, et kompromissi tulemusel laekunud summadega kustutati võlgniku laenu. Samuti realiseeriti OÜ X täiteasjas X kinnistu (x), mille arvelt on samuti kustutatud võlgnike laene AS SEB Pangas. Kinnistutele X (registrinumber x, katastriüksuse tunnus
  4. x)ja X kinnistu (registrinumber x, katastriüksuse tunnus
  5. x)olid seatud hüpoteegid, mis tagasid ka hüpoteegipidaja nõudeid L Mi vastu. Hüpoteekide alusel kustutati X X OÜ ja OÜ X suhtes toimunud täitemenetlustes L Mi võlgnevus SEB Pank ees kokku summa 6389,14 eurot. Seisuga 14.02.2018 on AS SEB Pank nõude jäägi suuruseks kokku 300 147,78 eurot. Ehkki võlgniku poolt tehtud maksed on olnud tagasihoidlikud, näitab see võlgniku head tahet oma kohustusi täita. Võlgnik on vastavalt enda võimalustele ja võimetele kohustusi täitnud. Tsiviilasjas nr 2-09-43928 on ringkonnakohus märkinud, et juhul, kui võlausaldajatele seaduse kohaselt välja maksmisele kuuluvad summad olnuks väga väikesed, tuli võlgnikul, olles ühtlasi iseenda usaldusisikuks,

§ 172lg-s 3 sätestatud kohustusi täita.

Ka iga väiksema summa tasumine näitab võlgniku huvi ja soovi täita seadusest tulenevaid kohustusi ning annab menetluse lõpus suurema tõenäosusega aluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgniku raske majandusliku olukorra põhjustasid sissenõudjate puudulik ja olematu analüüs võlgniku majandusliku seisu ja maksevõimekuse kohta ning tagatisvara ebamõistlikult madal müügihind pankrotimenetluses. Esiteks on võlgnik seisukohal, et krediidiasutused jätsid võlgnikule laenude väljastamisel tema kui laenaja suhtes tegemata laenuanalüüsi ning seetõttu tuleb vastutust kanda ka nendel liiga kergekäeliselt antud laenude osas. Krediidiasutused on jätnud võlgniku kohta tegemata seaduses nõutud laenuanalüüsid ja rikkunud 5

(20)2-10-61784 3.
  1. 3.
  2. 3.
  3. 3.
  4. 3.
  5. 3.
  6. 3.
  7. vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiasutused ei arvestanud võlgnikule laenu andes tema tegelikke sissetulekuid ja võimalusi laenu tagasi maksta. Krediidiasutused tekitasid võlgnikule oma hoolsuskohustuse rikkumisega ja hea usu vastase käitumisega kahju. Laenusid väljastades ei olnud võlgnikul püsivaid sissetulekuid, mis oleks võimaldanud laenusid jooksvalt teenindada. Võlgniku äriplaan oli laenuraha arvel osta kinnistuid ning võõrandada neid kallimalt. Kuni kinnistuste hinnad aastatel 2005-2008 tõusid, seni antud ärimudel ka töötas ning pangad finantseerisid agaralt võlgniku tegevust. Kinnisvara hindade järsu languse tõttu ei saanud võlgnik enam laenusid jooksvast kinnistute müügitulust finantseerida ning tekkisidki makseraskused krediidiasutustelt saadud laenude tasumisel. Pangad andsid tõusva kinnisvara turu tingimustel kergekäeliselt võlgnikule laenu, kuigi võlgnik ei olnud krediidikõlbulik. Laenulepinguid ja käenduslepingut allkirjastades kinnitasid kõikide pankade esindajad võlgnikule, et tagatisvara on väärtused on sellised, mis katavad ka kõige mustema stsenaariumi korral kõik nõuded võlgniku vastu. Ühtlasi uskus ka võlgnik seda. Lisaks märgib võlgnik, et laenude võtmise ajal puudus tal vanusest ja haridusest tulenevalt võime ning oskus hinnata laenudega kaasnevaid riske, küll aga oleks pidanud sell tähelepanu juhtima pangad. Pankadest kinnitati, et laenud on tagatud ning võlgnikule sellest tulenevalt riske ei teki. Võlgnik viitab, et kui täna tuleksid pangad võlgnikult kohtu kaudu nõudma pärast kinnisvara realiseerimist ülesjääva jääkvõla tasumist, siis sellised nõuded jäeksid rahuldamata. Riigikohus on 31.01.2018 kohtulahendi nr 2-14-21710 p-des 41-45 selgitanud, et kui krediidiasutus rikub laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tagatisvara realiseerimise järgselt üles jääv jääkvõlg on võlgnikule vastutustundliku laenamise põhimõttega tekitatud kahjuks, mida võlgnik võib tasaarvestada krediidiasutuse jääkvõla tasumise nõudega. Seega tegelikkuses on võlgnik pandud vastutama krediidiasutuste jääkvõla tasumise nõuete eest, milliste tasumise nõudeõigust täna seaduse ja Riigikohtu tõlgenduste järgi krediidiasutustel ei ole. Teiseks, võlgniku vara müük pankrotimenetluses toimus aktsepteeritud hindajate poolt hinnatud väärtusest keskmiselt ca 60-70% odavamalt. Eeltoodu kahjustas oluliselt võlgniku õigusi ja huve ning pitseeris täiendavalt tema raske majandusliku olukorra ja põhjustas pankrotti mineku. Võlgnik esitas ka oma pankrotimenetluses kokku tema vastu esitatud nõuetele vastuväiteid summas 686 309,72 eurot. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et alljärgnevate lepingute tagatiseks olevate varade müük täitemenetluste käigus toimus ebamõistlikult odavalt ning võlgniku huve kahjustavalt. Võlgnik vaidlustas Eesti Krediidipanga nõude ja SA K nõude – 05.08.2007 väljastati laen summas 1 962 000 krooni, mill lisandus omafinantseering summas 218 000 krooni ja SA K käendus 218 000 krooni. Laenu ja käendusega soetatud kinnistu (x) hind hindamisakti alusel oli 2 180 000 krooni. Lisaks tegi võlgnik kinnisasjale parendusi (tellis köögimööbli ja tehnika ning ülejäänud mööbli, valgustid ja kodutehnika) ca 200 000 krooni väärtuses. Kinnisasi müüdi enampakkumise käigus (täiteasi 027/2009/663) 6.10.
  8. aastal 850 000 krooni eest, seega 1 530 000 krooni (97 784,82 eurot) ehk 65% selle väärtusest odavamalt. Võlgnik vaidlustas Nordea Bank AS nõude – laenuga soetatud kinnistu (x) hind hindamisakti alusel oli vähemalt 2 320 000 krooni (148 275,02 eurot). Kinnisasi müüdi enampakkumise käigus (täiteasi 176/2012/1001) 12.03.
  9. aastal 41 200 euro, seega 107 075,02 eurot ehk 72% selle väärtusest odavamalt. AS SEB Pank nõuded – laenu ja võlgniku käenduse abil soetatud kinnistute hind hindamisaktide alusel oli vastavalt 5 550 000 krooni (x) ja 12 940 000 krooni (x). Kinnisasjad müüdi täiteasjade 175/2010/1174 ja 175/2010/1172 raames vastavalt 1 240 900 krooni (79 307,96 euro) ja 25 000 euro eest, seega 78% ja 97% nende väärtusest odavamalt. 6
(20)2-10-61784
  1. 4.
  2. 4.
  3. 4.
  5. 5.
  6. 5.
  7. 5.
  8. 5.
  10. 6.
  11. Võlgnikul on kaks alaealist last ning uus laps sünnib eeldatavasti jaanuaris
  12. aastal Võlgnikul on üks alaealine laps D M, kes elab koos võlgnikuga umbes 50% ajast. Vastavalt Pärnu Maakohtu 09.02.2011 otsusele on välja mõistetud L Milt elatis perioodi eest 17.12.2009 – 16.12.2010 summas 4601,64 eurot ja alates 17.12.2010 igakuiselt 383,47 eurot lapse D Mi ülalpidamiseks, kuni lapse täisealiseks saamiseni. L M on alates 22.02.2020 abielus. Võlgnikul sündis suhtest uue elukaaslasega (praeguse abikaasaga) 02.02.2019 uus laps L M. Võlgnik teatab kohtule, et tema ja tema abikaasa teise lapse eeldatav sünniaeg on 13.01.
  13. Sellega vähenes ja väheneb veelgi võlgniku võimalus täiendava tulu teenimiseks võlausaldajatele. L M kinnitab, et tema ülalpidamisel on alates jaanuarist
  14. aastal kaks alaealist last ning lähitulevikus juba eeldatavasti kolm. Võlgnik juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et tulenevalt PKS § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, mistõttu võlgnik on kohustatud eeldatavasti andma D Mile ülalpidamist kuni 29.01.
  15. Võlgniku tervislik seisund on võlgadest vabastamise menetluse ajal märkimisväärselt halvenenud ning piirab oluliselt võlgniku võimalusi leida tulutoovamat tegevust. Võlgnik ei ole rikkunud tahtlikult

§-s 173 sätestatud kohustusi. Võlgnik märgib, et eraisiku pankrotti minek, võlgadest vabastamise menetlus, hiljuti töökaotus eriolukorra väljakuulutamise tõttu ning kõigest eeltoodust tulenevad rasked üleelamised isiklikus elus (sh probleemid majandusliku toimetulemisega) on käesolevaks hetkeks märkimisväärselt mõjutanud tema vaimset tervist. Võlgnikul on võlgadest vabastamise menetluse ajal kaebustena tekkinud alanenud meeleolu, närvilisus ja suurenenud erutuvus, kurnatus, ärevus, kärsitus, paanikahood ja unehäireid. Sealjuures ei kuritarvita võlgnik alkoholi ega suitseta. Võlgnik märgib, et tal on

  1. aasta augustikuus diagnoositud mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta (rahvusvaheliste haiguste klassifikatsiooni,
  2. versiooni, diagnoos F32.10) ja mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmihäire (RHK-10 diagnoos F51.
  3. Võlgnikule on määratud retseptiravimid hommikuks ja õhtuks. Valga haigla psühhiaater E B, kes on võlgnikule ravi osutanud, on taotlusele lisatud epikriisis kirjutanud, et võlgnikule on määratud antidepressandid hommikuks ning uinutavad tabletid ööseks. Arvestades võlgniku seisundit on tegemist pikemaajalise ravivajadusega ning kiire ja lühiajaline paranemine ei ole mõeldav. Isik vajab korduvat psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist ka edaspidi. Võlgnik on seisukohal, et tema majanduslik olukord, kus tal pole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik lisatulu teenida, on püsiv ja seetõttu on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud. Võlgniku tervislikku seisundit arvesse võttes on hädavajalik tema kohustustest vabastamine, et võimalda võlgnikul naasta mõistlikku elurütmi. Võlgnik tuleb täitmata kohustustest vabastada mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt – ühiskonnale on võlgnikust rohkem kasu kui võlgnikul on võimaik alustada võlavaba elu. Võlgadest vabastamise kontseptsioon eeldab füüsilisest isikust võlgniku heauskset käitumist. Heausksuse kindlaks tegemiseks tähelepanu avalduse menetlusse võtmisel võlgniku võlgade vanusele, võlgade tekkimise asjaoludele, võlgniku pingutustele oma kohustuste täitmisel ning isiku koostööd menetluse ajal. Võlgade ümberkujundamise menetlus, mille kaudu on võimalik ka võlgadest vabastamine, on võlgniku olukorras viimane meede. Võlgniku kohustused peavad olema vähemalt 3-4 aastat vanad, et saaks asuda seisukohale, et võlgniku pingutused on olnud tulutud. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud muu asjaolu tõttu, mida ei saa võlgnikule ette heita ning puudub muu mõistlik viis tema maksejõuetuse lahendamiseks. Võlgniku püüd iseseisvalt temale pandud 7

(20)2-10-61784 6.
  1. 6.
  2. 6.
  3. 6.
  4. 6.
  6. 7.
  7. 7.
  8. kohustustest vabaneda on perspektiivitu ning seega on kohustustest vabastamine ainus viis võlgniku rehabiliteerimiseks ühiskonna ees. Võlgnik viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahend 32-1-60-13, p 10). Võlgniku hinnangul on tema majanduslik seisund raske ning võlgnik on seda käesolevas taotluses korduvalt põhistanud. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on tulnud võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega. Lisaks on võlgniku tabanud majandussituatsioonist tulenev töökaotus, milles võlgnikul endal puudub mistahes süü. Võlgnik on näidanud maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Võlgniku sissetulekud on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud pidevad, aga vaatamata sell ei ole võlgnik suutnud menetluse kestel võlausaldajate nõudeid olulisel määral vähendada. Võlgnik on otsinud menetluse kestel ka tulutoovamat tööd. Takistuseks on saanud info võlgniku pankroti kohta ning Krediidiinfos võlgniku kohta avaldatud informatsioon. Võlgnik on sell tähelepanu juhtinud ka oma varasemalt kohtule esitatud aruannetes. Võlgnik on enda arvates andnud parima olukorras, milles ta käesoleval ajal on. Võlgniku hinnangul ei ole tema käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgnik leiab, et on isikuks, kell tuleb anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Võlgniku hinnangul ei ole ta pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Võlgniku hinnangul kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-46-13, p 14). Asjaolusid arvestades leiab võlgnik, et antud juhul on ta andnud endast parima võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Kohustustest vabastamine annaks võlgnikule võimaluse uueks majanduslikuks alguseks. Võlgnik on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgnikul on õigustatud ootus kohustustest vabastamise suhtes. Vastavalt

§ 175

lg-le 1 pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks hetkeks on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui viis aastat, mistõttu on võimalik kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt

§ 175lg-le 5.

Seadusandja on sellise võlgadest vabanemise võimaluse võlgnikule andnud. Võlgnik on näidanud oma käitumisega kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel, et tal on soov ja tahe oma kohustusi täita. Võlgadest vabastamise regulatsioon ega ka vastav kohtupraktika ei näe ette nn miinimumtasu, mida võlgnik peaks kohustustest vabanemiseks võlausaldajate nõuete katteks tasuma. Menetluse kestel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgnikul on õigustatud ootus, et ta vabastatakse kohustustest, seda ka siis kui võlgnikul on õnnestunud võlausaldajate nõudeid rahuldada ainult vähesel määral. 8

(20)2-10-61784 7.
  2. Võlgnik on võlgnevusi täitnud vähesel määral, kuid kohtule esitatud andmeid võlgniku sissetulekute kohta (esitatud käesoleva taotluse lisades 1 kuni 5) arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Võlgnik on teinud kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses ning ainuüksi võlgade tasumata jätmine või nende tasumine vähesel määral ei saa olla aluseks kohustustest vabastamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt palub L M Viru Maakohtul: 1) vabastada L M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 2) anda kinnistusametile korraldus ja/või kohustada x AS´i tegema kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks X M kuuluvalt x, hoonestatud kinnistult, registriosa numbriga x. 3) anda kinnistusametile korraldus ja/või kohustada x AS´i tegema kinnistamisavaldus kõikide hüpoteekide kustutamiseks X P kuuluvatelt korteriomanditelt x, registriosa numbriga x ja x, registriosa numbriga x, mõlemad asukohaga Pärnu linnas. 4) kohustada kõiki võlausaldajaid kustutama kõik märked maksehäireregistrist ja muudest analoogsetest krediidihinnangute registritest L M kohta. Võlausaldaja X Xid OÜ (esialgne võlausaldaja x AS) 19.08.2020 esitatud seisukohas nõustub L Mi võlgadest vabastamise menetluse lõpetamisega koos kõigi nõuete kustutamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et L Mi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud. Võlausaldaja D M (seadusliku esindaja D P kaudu) 19.08.2020 esitatud kirjalikus seisukohas on nõus L Mi võlgadest vabastamise menetluse lõpetamisega koos kõigi nõuete kustutamisega. D M märgib, et L M on enne pankrotimenetluse algust, pankrotimenetluse jooksul, kuni käesoleva hetkeni andnud endast parima elatismaksete tegemisel ning osalenud igakülgselt enda poja D Mi kasvatamisel ja toetamisel. L M on näidanud oma käitumisega kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel, et tal on soov ja tahe oma kohustusi täita. Seetõttu palub D M L M vabastada kõikidest nõuetest tema vastu. Võlausaldaja on seisukohal, et L Mi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud. Võlausaldaja S S 12.10.2020 esitatud kirjalikus seisukohas kinnitab, et S S on 07.10.2020 tõestatud notariaalse nõuete loovutamise lepinguga omandanud x AS´ilt kõikvõimalikud nõuded L M vastu, mis tulenevad Viru Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas 2-10-61784 ja/või liisingulepingust nr 0173358L ja/või käenduslepingust nr 0173358L. Võlausaldaja S S on nõus L Mi võlgadest vabastamise menetluse lõpetamisega koos kõigi nõuete kustutamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et L Mi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning temal puuduvad igasugused pretensioonid ja rahalised nõuded L Mi suhtes. Kohus 04.12.2020 küsis teiste võlausaldajate seisukohad võlgniku taotluse suhtes. x võlausaldajana on seisukohal, et võlgnik ei ole teinud kogu menetluse aja jooksul piisavalt pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning selle arvel kustutada võlgnevust. Sellega on võlgnik kahjustatud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul on temalt x Pangale laekunud võlgnevuste kustutamiseks kokku 4056,39 eurot, võlgniku poolt tasumata nõude jääk on 263 232,59 eurot. xPank leiab, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate huve ja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda isiku kohustustest vabastamisest. 9
(20)2-10-61784 x AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. x AS-i tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 10 174,59 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetluse algusest on võlgnik tasunud oma kohustuste katteks 172,58 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud

§ 173lg 1 toodud kohustust piisava hoolekusega ja nõuetekohaselt.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja nõus sellega, kui kohus pikendab menetluse tähtaja seitsme aastani. x annab kohtule teada, et jätab isiku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. x AS teatab, et 17.12.2020 seisuga on panga nõude jääk 85 961,94 eurot. L M on menetluse vältel teostanud järgmised maksed: 04.07.2016 9 eurot; 26.06.2017 74,66 eurot; 27.06.2018 471,02 eurot; 28.06.2019 600,84 eurot; 10.07.2020 328,29 eurot. Pank ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Pangale on kogu kohustustest vabastamise menetlemise kestel jäänud võlgnikust mulje kui isikust, kes süüdistab võlausaldajaid talle laenude väljastamises ja temale raske majandusliku olukorra põhjustamises. Pank on seisukohal, et võlgnik pole olnud piisavalt motiveeritud võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõudeid vähendama. x AS palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Palub jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, alternatiivselt pikendada menetlust kohtu äranägemise järgi ajaks. Võlausaldaja palub ka jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustada x ASi tegema kinnistamisavaldus kõikide hüpoteekide kustutamiseks registriosadelt nr x ning x. Võlausaldaja põhjendus on järgmine: 1.Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine ei ole menetluse kestel olnud täielikult läbipaistev. 2. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad väljamaksed kolmandatele isikutele, kelle nõuded ei ole pankrotimenetluses tuvastatud. 3. Perioodil 29.08.2018 kuni 25.11.2019 on võlgnik oma tööandjale X Xid OÜ-le, kus on võlgnik ka juhatuse liikmena märgitud, teinud väljamakseid kokku summas 2855 eurot selgitusega ’’vastavalt kokkuleppele’’. Samuti on võlgnik lisaks töötasule samast osaühingust saanud muud sissetulekut, samuti selgitusega ’’vastavalt kokkuleppele’’. 4. Samuti on X Xid OÜ esitanud kohtule 19.08.2020 seisukoha, milles nõustuvad võlausaldajana võlgniku kohustusest vabastamisega. Võlausaldajale teadaolevalt ei ole X Xid OÜ näol tegemist võlgniku pankrotivõlausaldajaga. Ka 29.06.2015 pankrotihalduri Tiia Kalausi koostatud lõpparuandes ei ole tunnustatud X Xid OÜ nõuet.

§ 172

lg 2 järgi tuleb usaldusisikul teha väljamakseid iga aasta vastavalt jaotusettepanekus ette nähtud jaotistele. Seega ei võimalda seadus teha väljamakseid isikutele, kes ei ole pankrotivõlausaldajad.

  1. Seega on võlgnik tasunud võlausaldaja, kellel puudub pankrotimenetluses tunnustatud nõue, nõuet. Selline käitumine ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatud. Võlgniku kohustus on vähendada pankrotivõlausaldajate nõudeid. Võlausaldajale on võlgnik menetluse kestel tasunud 1777,17 eurot, mis on ca 1,6% kogu võlausaldaja nõudest. Selline protsent on pigem marginaalne ning sellist nõude rahuldamise protsenti ei saa pidada mõistlikuks.
  2. Lisaks X Xid OÜ-le väljamaksete tegemisele on võlgnik teinud väljamakseid ka X X OÜ-le. Perioodil 10.09.2018 kuni 11.10.2018 on võlgnik X X OÜ-le teinud väljamakseid summas 1180 eurot selgitusega ’’vastavalt kokkuleppele’’. 10

(20)2-10-61784
  1. Võlausaldaja hinnangul oleks võlgnik pidanud eeltoodud summasid kasutama pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti ei ole teada, milliste nõuete katteks või miks on võlgnik selliseid väljamakseid teinud.
  2. Seega on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi pankrotivõlausaldajate ees nõuetepäraselt täitnud ning on sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
  3. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku taotlusega kohustada x AS’i tegema avaldust hüpoteekide kustutamiseks registriosa numbritelt x ning x. Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingute tagatiseks on seatud hüpoteegid registriosadele nr x ning x, mille omanik käesoleval hetkel on X P. Hüpoteegiga lepingute tagamise eesmärk on peamiselt anda kindlus, et võlausaldaja saab tagatise realiseerimisel oma nõude rahuldatud juhul, kui laenusaaja laenusummat ei tagasta. Võlausaldajal on õigus oma nõude tagatiseks olev tagatisvara realiseerida oma nõude rahuldamiseks ning seda õigust ei lõpeta ka laenusaaja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ning võlgniku kohustustest vabastamine. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-81-12 ning 3-2-1-114-14 asunud seisukohale, et

§ 42

järgne nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes ei mõjuta nõuete sissenõutavust pantija suhtes.

§ 42

sätestatu kehtib ainult võlgniku ning võlausaldaja vahelises suhtes ning ei kehti kuidagi kolmandast isikust tagatisvara omaniku suhtes. Õiguskord peab tagama, et ka pärast pankrotimenetluse lõppu jääksid pandipidajate õigused püsima, eriti juhul, kui nõue ei saanud pankrotimenetluses täielikult rahuldatud. Tagatisvara omanikule on võlausaldajale teadaolevalt tagatisvaraks olev kinnisvara kingitud ning kingi saaja oli teadlik kinnistule seatud hüpoteekidest ning nõuetest, mis on hüpoteekidega tagatud. Kuivõrd võlausaldaja nõue ei ole pankrotimenetluses ning kohustustest vabastamise menetluses rahuldatud saanud ning võlausaldajal on saamata 109 219,74 eurot, mille tagatiseks on seatud hüpoteek ning võlausaldajal peaks säilima võimalus oma nõuet tagatisvara realiseerimisega rahuldada. Võlausaldajad X Estonia AS (I) ja X X x (II) on seisukohal, et L M tuleks jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja I palub jätta rahuldamata L Mi taotlus kohustada X Estonia AS’i tegema kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks X M kuuluvalt x, hoonestatud kinnistult, registriosa numbriga x.

  1. Võlgniku poolt esitatud aruandest nähtub, et võlgnik on töötanud X OÜ-s, X Xid OÜ-s ja X X OÜ-s. Võlgnik on küll menetluse jooksul tööl käinud, kuid töötades ühe ja samade tööandjate juures, sealjuures kahel puhul tööettevõtulepinguga ning ühel juhul töölepingu alusel 25% koormusega. Võlgnik ei ole teinud mingeid pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks, et seeläbi võlausaldajate nõudeid suuremas määras rahuldada. Võlgnik pole esitatud ühtegi tõendit, et ta oleks kogu menetluse kestel üldse vaevunud tulutoovamat tegevust otsima, kui olemasolevad töökohad. Võlausaldajad on seisukohal, et võttes arvesse Võlgniku haridustaset, väljaõpet ning eelnevat töökogemust oleks võlgnikul potentsiaali veelgi tulutoovama töö leidmisel. Seoses eriolukorra kehtestamise ja sellest tingitud majandusseisakuga on võlgnik registreeritud töötuna alates 21.04.
  2. Ka nüüd ootab võlgnik lihtsalt majandusolukorra leevenemist, et eeltoodud katkenud töösuhtes taastada, kuigi võlgnik peaks ootamise asemel hoopis otsima uut tulutoovat tegevust. Eeltoodust tulenevalt võlausaldajad ei nõustu võlgniku väitega, et ta on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega hüvitades võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõudeid.
  3. Võlausaldajatel on põhjendatud kahtlus, et võlgnik varjab osaliselt oma sissetulekuid ning kasutab oma ema X M kontosid. 2.
  4. Vaadates võlgniku poolt esitatud panga väljavõtteid nähtuvad sealt võlgniku kontole nr x teostatud ülekanded 01.07.2016 X M poolt 80 eurot, 10.07.2020 X M poolt ülekanne summas 1800 eurot ja ka 800 eurot, selgitusega L M võlgadest vabastamiseks. Lisaks on X M, kes on võlgniku pensionärist ema ja kolmandast isikust pantija, teinud igakuiseid makseid summas 350 eurot võlausaldajale II perioodil 07.07.2019 kuni käesoleva hetkeni, kokku tasudes 6300 11

(20)2-10-61784 eurot. Enne nõude loovutamist on samuti kolmandast isikust pantija X M teinud makseid eelnevalt võlausaldajale (X pank AS-le). Võlausaldaja arvates ei ole uisutav, et võlgniku pensionärist emal on võimalik teha igakuiseid osamakseid 350 eurot ning täiendavalt teha kohati ka suuri ülekandeid oma pojale. 2.
  1. Vastavalt võlgniku poole kogu menetluse jooksul esitatud pangaväljavõtetest nähtuvalt on toimunud ka mitmeid sularaha sissemakseid võlgniku kontole, mis annavad alust kahelda võlgniku poolt esitatud andmete õigsuses ning kinnitavad võlgniku poolset sissetuleku varjamist. Näiteks on võlgniku LHV panga kontole nr xxx 11.11.2016 tehtud sularaha sissemakse summas 990 eurot; 06.05.2017 tehtud sularaha sissemakse 620 eurot; 2.
  2. Täiendavalt nähtuvad võlgniku arvelduskontolt väljamaksed kolmandatele isikutele, kelle nõuded ei ole pankrotimenetluses tuvastatud. Perioodil 29.08.2018 kuni 25.11.2019 on võlgnik oma tööandjale X Xid OÜ-le, kus on võlgnik ka juhatuse liikmena märgitud, teinud väljamakseid kokku summas 2855 eurot, selgitusega vastavalt kokkuleppele. Samuti ei ole võlgnik kajastanud X Xid OÜ-st saadud sissetulekuid, millede selgituses oli vastavalt kokkuleppele. X Xis OÜ ei ole võlausaldajaks antud menetluses.

§ 172

lg 2 järgi tuleb usaldusisikul teha väljamakseid iga aasta vastavalt jaotusettepanekus ette nähtud jaotistele. Seega ei võimalda seadus teha väljamakseid isikutele, kes ei ole pankrotivõlausaldajad. Lisaks on võlgnik teinud väljamakseid ka X X OÜ-le. Perioodil 10.09.2018 kuni 11.10.2018 on võlgnik X X OÜ-le teinud väljamakseid summas 1180 eurot, selgitusega vastavalt kokkuleppele. 2.

  1. Seega on võlgnik tasunud võlausaldaja, kellel puudub pankrotimenetluses tunnustatud nõue, nõuet. Eeltoodud käitumine ei ole kohustustest vabastamise menetluses lubatud. 2.
  2. Võlgnik tasunud kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel kokku võlausaldaja I nõuet vaid 1236,29 eurot ulatuses, mis on 1,7% kogu nõudest ning võlausaldaja II nõuet on võlgnik tasunud kogu menetluse vältel vaid 3318,32 eurot ulatuses, mis on samuti 1,7% kogu nõudest. Selliseid summasi ei saa lugeda arvestatavaks osaks, mistõttu ei ole võlgniku poolt täidetud

§ 173

lg-s 1 ja 4 toodud nõuded ning kohtul puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Eeltoodut toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-

  1. 2.
  2. Võlausaldajad on seisukohal, et kuivõrd Riigikohus ei ole pidanud 0,3% täitmist kogunõudest kolme aasta jooksul piisavaks, siis ei ole võimalik pidada viie aasta jooksul 1,7 % ulatuses nõude täitmist piisavaks. Seega on põhjendatud järeldus, et kuivõrd võlgnik ei ole suutnud arvestatavas ulatuses võlausaldajate nõudeid viie aasta jooksul täita siis ei ole võlgnik tegelenud kohustusest vabastamise menetluse vältel mõistlikult tulutoova tegevusega ning on sellega rikkunud

§ 173tulenevat kohustust ning tuleb jätta kohustustest vabastamata.

2.

  1. Võlausaldajate hinnangul on võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused. Võlaõigusseaduse § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama sätte 3-
  2. lõike kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohustustest vabastamisest keeldumisel

§ 175lg 2 p 2 järgi tuleb tuvastada võlgniku süüline, seega mh hooletu käitumine.

3. Tuginedes võlgniku käitumisele kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173

lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

  1. Täiendavalt märgib võlausaldaja I, et võlgniku taotlus kohustada X x AS’i tegema kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks kolmanda isiku (X M) varalt, ei puutu antud menetlusse ning lähtudes ka kehtivast õigusest, tuleb kohtul jätta rahuldamata. 4.
  2. Võlgniku kohustustest vabastamine vabastab vaid võlgniku kohustustest, kuid ei vabasta kolmandat isikut endale pandiga võetud kohustuse täitmisest. Ehk võlausaldaja II on seisukohal, et ka pärast pankrotimenetluse lõppu jäävad pandipidajate õigused püsima, kui nõue ei saanud pankrotimenetluses täielikult rahuldatud. Vastupidine lähenemine ei ole 12

(20)2-10-61784 pankrotimenetluse eesmärkide, ega ka pandiõiguse kui piiratud asjaõiguse usaldatavuse ja püsivaima tagatise olemusega kooskõlas. L Mi vastulaused: Vastulause X 18.12.2020 seisukohale.
  1. Võlgnik on kogu menetluse vältel täitnud kõiki temale pandud kohustusi. Esitanud aruanded täpselt, põhjalikult, arusaadavalt ja õigeaegselt. Teinud seaduses ettenähtud ulatuses väljamakseid kogumiskontole, ka aegadel, kui summaliselt seda tegema ei oleks pidanud. Samuti teinud õigeaegselt väljamakseid võlausaldajatele. Teinud tööd või otsinud seda.
  2. Esitatud aruannetest ja konto väljavõtetest selgesti nähtub, et L M on andnud laenu X Xid OÜ´le ja saanud ka tagasimakseid koos teenitud intressidega, millest on L M alati vähemalt 75% tasunud kogumiskontole. L M ei ole ja mitte kunagi olnud X Xid OÜ juhatuse liige.
  3. Vastavalt L M poolt kohtule esitatud aruannetele on selgesti näha, et X Xid OÜ on omandanud x ASilt kõik nõuded L M vastu ja seega asunud senise võlausaldaja asemele. Kõik vastavad nõuete loovutuse kirjad on esitatud ka kohtule ja ära märgitud esitatud aruannetes.
  4. Esitatud aruannetest ja konto väljavõtetest selgesti nähtub, et L M on andnud laenu X x OÜ´le ja saanud ka tagasimaksed koos teenitud intressidega, millest on L M alati vähemalt 75% tasunud kogumiskontole.
  5. X ajab segamini L M kui eraisiku ja juriidiliste isikute, kui kolmandate isikute rahakotid.
  6. L M on saanud Xilt 2 laenu. Laenusummad ja jäägid 29.12.2020 seisuga on järgmised: - Laenuleping 04-355685-EL. Saadud laen 108 719 eurot. X on saanud tagasi seisuga 29.12.2020 – 96 973,20 eurot + L M poolt pankrotimenetluse jooksul tehtud maksed. - Laenuleping 06-211039-EV. Saadud laen 25 581 eurot. X on saanud tagasi seisuga 29.12.2020 – 34 665,23 eurot + L M poolt pankrotimenetluse jooksul tehtud maksed. Võlgnik on kindlal seisukohal ja veendumusel, et X käitub tema suhtes pahatahtlikult ja palub kohtul jätta X seisukohad tähelepanuta. Võlgnik jääb kõikide enda kohustustest vabastamise avalduses esitatud seisukohtade ja avalduste juurde. Vastulause X Estonia AS seisukohale. Võlgnik on tutvunud võlausaldajate poolt esitatud seisukohtadega. Pöörab tähelepanu, et seisukohad, sh X Estonia AS seisukoht, on esitatud hilinemisega mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Võlgnik märgib, et seisukohtades esineb mitmeid ekslikke faktiväiteid, mis on võlgniku arvates tekkinud seetõttu, et võlausaldajad ei ole tutvunud piisava põhjalikkusega võlgniku võlgadest vabastamise menetluse kestel esitatud aruannetega ning võlgniku vastustega teabepäringutele. Samuti on ilmne, et võlausaldajatel on raskusi avalike registrite väljavõtete ning kohtupraktika tõlgendamisel. Võlgnik juhib käesolevaga tähelepanu järgnevatele seisukohtadele, sealhulgas X Estonia AS seisukohas sisalduvale, kui kohus otsustab, et viimane on esitatud siiski tähtaegselt: - Võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse kestel teeninud töist tulu mitme erineva tööandja juures. Tulu suurus oli sealjuures ligikaudu Eesti keskmine töötasu, mis on arvestades võlgniku elukoha piirkonna üldist töötasude suurust, märkimisväärne. Arvestades eeltoodut on põhjendamatu väide, justkui võlgnik ei oleks teinud kõik endast olenevat tulusaima tegevuse leidmisel. Arusaamatu on ka väide, et võlgniku haridustase ja kogemus võimaldaks tulusama tegevuse leidmist. Võlgnikul on keskharidus ning võlausaldajad ei ole täpsustanud, milline töötasu suurus oleks sellisel juhul keskharidusega meesterahvale kohane. - Tööandjad on võlgnikuga hetkel tõepoolest tulenevalt majanduslikest raskustest töösuhted katkestatud, kuid võlgnik ei oota lihtsalt olukorra lahenemist, vaid on end võtnud töötuna arvele ka Töötukassas ning tegeleb aktiivselt töökohtadele kandideerimisega, et taastada oma sissetulek. Samuti on võlgnik valmis viivitamatult jätkama töösuhteid eelnimetatud tööandjatega, kui vastavalt kokkulepetele viimastega peaks selleks võimalus avanema. Oma tööotsingute kohta on võlgnik esitanud kõik vajalikud ja küsitud tõendid. Asjaolu, et 13
(20)2-10-61784 võlausaldaja väidab vastupidist, on häbiväärne ning tõestab, et sissenõudja ei ole tutvunud võlgniku võlgadest vabastamise menetluse toimiku ning selles sisalduvaga. - Võlgnikul ei ole mingit seost oma ema X Mi kontodega. On kahetsusväärne, et X M on võlgniku tõttu sattunud ebameeldivasse olukorda, kuid kiiduväärt, et X M on teinud samuti kõik endast oleneva, et võlgniku olukorda leevendada ning säästa talle kuuluvat vara täitemenetlusest. Võlgnik leiab, et X Mi majanduslik olukord ning tema sissetulekud ja väljaminekud minevikus, olevikus ja tulevikus ei vaja käesolevas menetluses käsitlemist ega põhjendamist ning ei ole asjakohane esitada subjektiivsele arvamusele tuginevaid valeväiteid. - Võlgnik ei ole ega ole kunagi olnud X Xid OÜ juhatuse liige. X Xid OÜ juhatuse liige on T X. - Võlausaldajad on väitnud, et võlgnik on teinud väljamakseid X Xid OÜ-le ja X X OÜ-le, kuid tähelepanuta on jäetud, et nii X Xid OÜ kui ka X X OÜ on summad koos intressiga võlgnikule tagastanud. Kuna võlgniku ülesanne võlgadest vabastamise menetluses on tegeleda võimalikult tulutoova tegevusega, mida on korduvalt rõhutanud ka võlausaldajad, siis tuleb antud juhul selliseks tegevuseks lugeda ka lühiajalistelt laenudelt intressitulu teenimine. Taas on selge, et võlausaldajad ei ole piisava põhjalikkusega tutvunud võlgniku võlgadest vabastamise menetluse kestel esitatud dokumentidega või on jätnud mõned asjaolud sihilikult tähelepanuta. - X Xid OÜ on ühtlasi ka võlgniku võlausaldaja käesolevas pankrotimenetluses, kuna on omandanud võlgniku vastu nõude Eesti Energia AS-lt. Kõigile võlausaldajale peaks olema vastav info teada, kuna võlgnik on teinud eelnimetatud loovutuse alusel väljamakseid jaotuskava alusel. - Võlgnik peab vajalikuks märkida, et võlgadest vabastamise menetluse algusest (2015. a) on möödunud enam kui viis aastat, mistõttu on asjakohatu võlausaldajate viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-19-16, mis käsitleb võlgadest vabastamise otsustamist

§ 175

lg 11 alusel enne viie aasta möödumist menetluse alustamisest ning selleks kehtivaid eeldusi. Käesoleval ajal toimub võlgadest vabastamine

§ 175lg 1 alusel.

Ka siin puhul on kahetsusväärne, et võlausaldajad ei ole võtnud vaevaks teha endale selgeks võlgniku võlgadest vabastamise menetlusega seonduvaid asjaolusid ning on seetõttu teinud ebaõigeid järeldusi. Kokkuvõtvalt märgib võlgnik, et on teinud võlgadest vabastamise menetluse kestel kõik endast oleneva, et teenida tulu ning tasuda võlgnevusi maksimaalses ulatuses. Samuti on võlgnik täitnud kohaselt oma iga-aastaseid aruandluskohustusi ja vastanud ka kõigile esitatud teabepäringutele. Vastupidised väited ei ole põhjendatud. Seda enam on pettumust valmistav, et võlausaldajad ei ole kasutanud toimikus sisalduvat informatsiooni, mis omakorda aga tähendab, et nende esitatud seisukohad põhinevad väärinfol ja poolikutel teadmistel. On kahetsusväärne, et X Estonia üldse L M kohta arvamust (negatiivset arvamust) avaldab, arvestades asjaoluga, et tagatisvara omanik on piinliku korrektsusega teostanud igakuiseid makseid summas 350 eurot juba 11 aastat. L M peab vajalikuks kohtule selgitada, et kui ajutise aruande esitamisel oli X nõue (laenuleping EEL-210806LM) 73 055,13 eurot, siis tänase vastulause esitamise seisuga on X ja X Estonia saanud L ja X Milt makseid kokku summas 126 311 eurot. On häbiväärne ja lubamatu inkassofirma poolt rikastumine üliraskes olukorras ja sundseisus olevate isikute arvelt. Valus on lugeda sissenõudjate seisukohti nagu oleks võlgniku elu mingil viisil lihtne. Ütleb siiralt, reaalselt ta enam ei jaksa. Lisaks tema sellisele olukorrale on täpselt samas olukorras tema esimese lapse ema D P (tsiviilasi 2-14-52843). Temaga samade lepingute alusel sissenõudjateks x ja x. Samuti meelitas SEB viimasel hetkel 1 000 000 krooni käenduslepingule alla kirjutama 1952. aastal sündinud isa (E M – tsiviilasi 2-12-31132), kelle suhtes käib täitemenetlus. SEB lubadus oli mitte pankroti algatada, kui isa käenduse saab. Kohe kui allkiri all algatati L M pankrot. Võlgnik on elanud laenuorjuses pea 12 aastat. See tähendab 12 aastat stressi, depressiooni, enesetapumõtteid, rahusteid, unerohte jne. See ei ole enam vastuvõetav. L M peab vajalikuks kohut teavitada, et 04.01.2021 sündis mulle kolmas laps, poeg L M. Võlgniku ärakuulamine 14

(20)2-10-61784 Kohus kuulas võlgniku kohtuistungil 06.09.2021. Võlgnik selgitas, et andis endast parima, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees, midagi enamat teha ei suuda ja kinnitas kohtule, et tal on keskharidus. Peale kooli lõpetamist õppis 1,5 aastat õigusinstituudis, oli sunnitud majanduslikel põhjustel lõpetama õpinguid. Töötab projektijuhina poole kohaga, kinnisvaraalane tegevus, detailplaneeringute menetlemisele kaasaaitamine. Tõhusat tööd takistab koroonaviirus. Võlgnikul 04.01.2021 sündis laps, kellel on terviseprobleemid, nimelt atoopiline dermatiit. Laps praktiliselt ei maga, kuna tema nahk sügeleb. Kreemid, mida tuleb lapsele osta, on kallid ja need ei aita eriti. Võlgnikul ei ole võimalik ilma kodus olemata ja abikaasa toetamata täiskohaga töötada momendil. Võlgnik saab kodus tööd teha, siis käia kohtumisel niipalju, kui koroonaviirus seda võimaldab. L M on seisukohal, et menetluse pikendamine ei annaks eriti tulemust. Menetluse algusest möödas üle 6 aasta. Võlgnikul on kolm alaealist last. Kui ta võeti tööle poole kohaga, keskmiselt oli sissetulek 900 eurot. Sellest läheb 330 eurot esimese lapse elatiseks. Täiendavat raha ei ole ette näha. Võlgnik selgitab, et võttis laenu, sest oli vaja abistada sugulasi, kelle elamus lõhkus kattel ja neil polnud kusagilt raha võtta. Laenu võtmisega abistas võlgnikku tema sõber. Laenu tagastas võlgniku ämm. Võlgnik kinnitas, et ta kogub pensioni teises sambas, raha tagastamise avaldust ei ole esitanud. Võlgnik andis 06.09.2021 vande

§ 175lg 4 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et L Mi suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega tuleb rahuldada võlgniku taotlust täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Muud võlgniku taotlused tuleb jätta rahuldamata. Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (

§ 3lg 2). Ts

MS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohus 31.07.

  1. a määrusega (kd IV, tl 130-135) lõpetas L Mi pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatas menetlus võlgniku L Mi kohustustest vabastamiseks. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku L Mi ennast täitma usaldusisiku kohustusi. L M esitas 13.12.2018 kohtule taotluse (kd V, tl 149-154) võlgniku kohustustest vabastamiseks. Selleks ajaks on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud rohkem kui kolm, kuid vähem kui viis aastat. Viru Maakohus
  2. juuni 2019 määrusega (kd VI, tl 130-134) jättis võlgniku taotluse rahuldamata. 15

(20)2-10-61784 Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest sai viis aastat täis 31.07.2020. L M on taotlenud 19.98.2020 avalduses (kd VII, tl 34-40) kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist.

§-st 173 tulenevalt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust peab võlgnik üle andma 25 protsenti ning üle ei pea andma tulu, mill ei saa pöörata sissenõuet. Kohustustest vabastamise menetlemine eeldab, et võlgnik teeb kõik mõislikult olenev, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Kohus peab kontrollima, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohustusi ning, kas kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid ei esine (

§ 175

lg 2 ja 4).

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustusest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. L Mi ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgnevalt kontrollib kohus teise keeldumise aluse üle ehk kas võlgnik on

§ 173nimetatud kohustusi täitnud või rikkunud.

Rikkumise korral peab kindlaks tegema, kas tegu on süülise rikkumisega ning kas sellega on võlausaldajate huve kahjustatud.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmeil on võlgnik menetluse kestel töötanud erinevates töökohtades. Kuni eriolukorra kehtestamiseni 2020. aastal töötas kolmes töökohas korraga. Võlgnik on olnud ka töötu, kuid võtnud ennast Töötukassas töötuna arvele (nt. Eesti Töötukassa 08.12.2015 otsus nr TA15-0129543 - kd VII, tl 140; 19.07.2016 otsus nr TA16-0077301 - kd V, tl 10; 22.04.2020 otsus nr TA20-0053598, - kd VI, tl 186), samas need perioodid ei ole olnud pikk – võlgnik on enamik aega olnud tööga hõivatud. Võlausaldajad taotlevad jätta võlgnik kohustustest vabastamata, sest võlgnik ei ole võlgnevusi olulisel määral tasunud ega näidanud omalt poolt üles piisavat initsiatiivi, et leida paremini tasustatavat tööd ja seega paremaid võimalusi võlausaldajate nõuete täitmiseks. 16

(20)2-10-61784 Kohus on seisukohal, et võlgnik on teinud kohustuste täitmiseks pingutusi, tegelenud oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega, ei ole oma vara ja sissetulekuid varjanud ega võlausaldajate huve kahjustanud. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö; see, kui võlgnik ei teeni piisavalt, ei kujuta endast kohustuste süülist rikkumist, mis annaks aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173

lõikes 1 sätestatud kohustust.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas menetluses jättis kohus usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning muuhulgas esitama kohtule aruanne oma kohustuste täitmise kohta hiljemalt iga aasta 10. juuliks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud ka

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

Võlgnik on esitanud kõik aruanded tähtaega järgides: 07.07.2016 (kd IV, tl 166-167), 10.07.2017 (kd V, tl 37-38), 09.07.2018 (kd V, tl 125-127), 30.06.2019 (kd VI, tl 147-149), 10.07.2020 (kd VII, tl 9-11). Aruandele lisati vajaminevad andmed.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on oma sissetulekutest rahuldanud võlausaldajate nõuded vähemalt 13 997,60 euro ulatuses: 10.07.2020 aruanne summas 3096,59 eurot; 30.06.2019 aruanne summas 5667,91 eurot; 9.07.2018 aruanne summas 4442,94 eurot; 10.07.2017 aruanne summas 705,01 eurot; 7.07.2016 aruanne summas 85,15 eurot. Osad võlgniku kohustused said täidetud kolmandate isikute poolt ja tagatisvara arvelt. Aruannetest nähtub, et jagu väljamakseid tegi võlgnik ka arestimata jäävast sissetulekust. Kohus leiab, et võlgnik ei rikkunud

§ 173lg-tes 3-5 sätestatud kohustust.

Võlgnik on näidanud üles oma tahet rahuldada võlausaldajate nõuded, tehes väljamakseid oma sissetulekutest, sealhulgas arestimata jääva sissetulekust. Võlausaldajate X Estonia AS ja X X x poolt välja toodu tõttu peab kohus vajalikuks toonitada järgmist. Seaduse kohaselt peab võlausaldajate nõuded olema rahuldatud arvestatavas ulatuses, kui kohus kaalub võlgniku vabastamist kolme aasta möödumisel, kuid enne viit aastat. Kui kohustustest vabastamist otsustakse viie aasta möödumisel, siis ei ole nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses vabastamise eelduseks. Viie aasta möödumisel võib kohus vabastada võlgniku olenemata sellest, kas nõuded on arvestatavas ulatuses rahuldatud või mitte. Sellisel juhul kaalub kohus võlgniku kohustustest vabastamist peamiselt

§ 173

ja § 175 lg 2 p 1, 2 nõuete täitmise alusel.

§ 173

lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

§ 173

lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest andma poole üle usaldusisikule. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel ikka pärinud, mistõttu võlgnik

§ 173lg 6 sätestatud kohustust rikkunud pole. 17

(20)2-10-61784 Kõnealuses asjas esitatud tõenditest ning võlgniku ärakuulamisel saadud teabest ei nähtu võlgniku kohustustest vabastamata jätmise absoluutseid aluseid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, küll aga võlgnik on täitnud temale

§ 173tulenevaid kohustusi.

Kohus toob välja, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-1916, p 14). Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud. Asjaolu, et saadud tuludest on saanud rahuldada oma kohustused võlausaldajate eest vähesel määral, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Ka täitis võlgnik aruandekohustust nõuetekohaselt. Kohus peab andma hinnangu, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. VÕS § 104 lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohus on seisukohal, et võlgnik oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses rikkunud ei ole. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Et kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud võlgniku süülist käitumist, siis puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 p 2 alusel.

Kohtuasjas nr 3-2-1-19-16 on ka Riigikohus asunud seisukohale, et kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta.

§ 175

lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldajad on kohtule esitanud omapoolsed seisukohad kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise suhtes kirjalikult ning ükski võlausaldaja ei soovinud olla ära kuulatud. Võlgnik on 06.09.2021 andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta (kd VIII, tl 92-93, 9496). Võlgnik kinnitas, et täitis kohustusi nõuetekohaselt oma võimete piires. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Leida tasustavamat tööd praegu võimalust ei ole. Palub lõpetada menetlus ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku ja usaldusväärset teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille 18

(20)2-10-61784 möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetluses on võlgnikul vaja arvestada võlausaldajate huvidega ning kui on teoreetiline võimalus, et võlgnikul on võimalik täita kohustusi senisest suuremas ulatuses, siis on põhjendatud menetluse pikendamine. Võlgnik on küll täitnud kohustusi eelneva kuue aasta jooksul ning kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine on põhjendamata. Arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on tänaseks kolm alaealist last, samuti võlgniku majanduslikku seisundit, ei näe kohus alust pikendada menetlust kuni maksimaalselt lubatud seitsmeks aastaks. Kohus peab usutavaks võlgniku väite, et tal puudub võimalus leida tasustavamat tööd ning tal pole võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele arvestavas ulatuses. Kohus on seisukohal, et leida tasustavamat tööd saab takistada ka võlgnikul tuvastatud diagnoos (mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta ja mitteorgaaniline une-ärkveloleku rütmihäire - kd VII, tl 171). Psühhiaater E B võlgniku epikriisis kirjutanud, et võlgnikule on määratud antidepressandid hommikuks ning uinutavad tabletid ööseks. Arvestades võlgniku seisundit on tegemist pikemaajalise ravivajadusega ning kiire ja lühiajaline paranemine ei ole mõeldav. Isik vajab korduvat psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist ka edaspidi. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et võlgnikul on keskharidus, eriala tal ei ole. 04.01.2021 sündis tal kolmas laps, kellel on atoopiline dermatiit. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lapsel esineva haiguse tõttu magab laps öösiti halvasti, kuna tema nahk sügeleb. Võlgnik toetab abikaasat ja ei suuda sellegi pärast töötada praegu täiskohaga. Võlgnikul on võimalik kodus tööd teha. Eeltoodu põhjalt leiab kohus, et puuduvad alused jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et L Mi tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus on otsustanud L Mi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L Mi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Selles osas rahuldab kohus L Mi taotluse.

§ 176

lg 1-4 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. 2) Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 3) Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. 19

(20)2-10-61784 4) Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Vastavalt

§ 175

lg 7 avaldab kohus L Mi kohustusest vabastamise määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik esitas kohtule ka alljärgnevad taotlused: anda kinnistusametile korraldus ja/või kohustada X Estonia AS´i tegema kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks X M kuuluvalt x, hoonestatud kinnistult, registriosa numbriga x; anda kinnistusametile korraldus ja/või kohustada X AS´i tegema kinnistamisavaldus kõikide hüpoteekide kustutamiseks X P kuuluvatelt korteriomanditelt x, registriosa numbriga x ja x, registriosa numbriga x, mõlemad asukohaga Pärnu linnas; kohustada kõiki võlausaldajaid kustutama kõik märked maksehäireregistrist ja muudest analoogsetest krediidihinnangute registritest L M kohta. Kohus nõustub võlausaldajate X AS ja X Estonia AS seisukohtade ja põhjendustega, et kõnealune võlgniku taotlus ei ole põhjendatud. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-81-12 ning 3-2-1-114-14 asunud seisukohale, et

§ 42

järgne nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes ei mõjuta nõuete sissenõutavust pantija suhtes.

§ 42

sätestatu kehtib ainult võlgniku ning võlausaldaja vahelises suhtes ning ei kehti kuidagi kolmandast isikust tagatisvara omaniku suhtes. Võlausaldajal on õigus oma nõude tagatiseks olev tagatisvara realiseerida oma nõude rahuldamiseks ning seda õigust ei lõpeta ka laenusaaja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ning võlgniku kohustustest vabastamine. Kohus ei näe alust kohtulahendiga kohustada kõiki võlausaldajaid kustutama kõik märked maksehäireregistrist ja muudest analoogsetest krediidihinnangute registritest L Mi kohta. Käesolevas menetluses otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Märgete kustutamist kohus ei otsusta. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei nähtu.

§175

lg 6 esimese lause alusel võivad võlausaldaja ja võlgnik määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2022 kohtumäärusega. 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.