KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 02.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Mykhailo Kiiko poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 8 ( kaheksa) kuud vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus ning lugeda karistusaja alguseks 29.03.2021.a.
2. Mykhailo Kiiko suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.
3. Kohaldada Mykhailo Kiiko suhtes lisakaristusena KarS § 54 lg 1 alusel väljasaatmist Eesti Vabariigist koos sissesõidu keeluga Eesti Vabariiki 10 aastaks. 6.

§ 175

lg 1 p 2, 3, 6, 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 3 alusel Mykhailo Kiiko´lt välja mõista I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot; surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu 534 eurot; DNA ekspertiisi tasud kokku 1368 eurot (akt nr xxx järgi 1311 eurot ja akt nr xxx järgi 57 eurot); isiku ekspertiisi tasu 84 eurot ja kaitsjatasu 1032 eurot. 7. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 4478.eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-4158“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Digitaalsetel andmekandjatel Häirekeskuse kõnesalvestised, menetlustoimingute protokollide lisadena fotod ja salvestis kokku kuuel

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 22.11.2021.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 22.11.2021.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse põhjendused
2. Süüdistuse sisu: Mykhailo Kiiko´t süüdistatakse selles, et tema 29.03.2021 südaöö paiku xxx korteris, olles algatanud tüli ja tahtlikult provotseerinud V Zga omavahelist sõimlemist ja kaklust, tõukas tülist 5 arenenud vastastikuse kakluse käigus V.Zt ja lõi teda keha ja näo piirkonda, põhjustades V.Zle verevalumeid suuesikus ülahuule piirkonnas, nahaaluseid verevalumeid näole ja verejooksu ninast. Kui kella 00:40 paiku eemaldus V Z vannituppa, järgnes M.Kiiko talle eesmärgiga pussitada V Zt noaga. Selleks võttis M.Kiiko vannituppa kaasa 48 mm laiuse ja 245 mm pikkuse teraga noa. Vannitoas tõukas M.Kiiko esmalt V.Zt keha piirkonda, millest V.Z kukkus vasaku küljega vanni, saades verevalumeid ja marrastusi vasaku käe küünarliigese ja vasaku reie piirkonda. Seejärel lõi M.Kiiko tahtlikult tervise ja elu kahjustamise eesmärgil vannis olnud ja jalgadega ründajale vastu põtkinud V.Zt kaasa võetud noaga korduvalt, vähemalt kümnel korral, tekitades noalöökidega V.Z paremasse reide seitse torke-lõikehaava, millest omakorda viie haava sügavus ületas 10 cm. M.Kiiko jätkas V.Z noaga löömist seni, kuni sekkus korteris olnud A B, kes haaras M.Kiikost ja viimase käes olnud noast kinni, käskides tegevus lõpetada. Vaatamata A.B poolt kiirabi kutsumisele suri V Z saadud vigastustesse sündmuskohal enne kiirabi saabumist, s.o enne kl 00:59, surma põhjuseks on reiearterit-veeni vigastavad torkelõikehaavad paremal reiel, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. Valides teisele inimese pussitamiseks lihaseid ja veresooni võimalikult tõhusalt kahjustatavat lõike-torkevahendit ning lüües sellega teist inimest jõuliselt ja järjepidevalt piirkonda, mille kaudu toimub alajäseme verevarustus, pidi M.Kiiko vähemalt möönma selle tagajärjel teise inimese surma saabumise võimalikkust. Oma tahtliku tegevusega pani Mykhailo Kiiko toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine M. Kiiko poolt on tõendamist leidnud.
3. Süüteo koosseis 2.
4. Objektiivne koosseis: Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 29.03.2021 südaöö paiku xxx korteris, Mykhailo Kiiko ja V Z vahel tekkis tüli, mille käigus M. Kiiko lõi V.Zt korduvalt noaga ning mille tulemusena V Z suri saadud vigastustesse sündmuskohal enne kiirabi saabumist. Nimetatut kinnitab esmalt Häirekeskusele kl 00:44 seoses kaklusega laekunud L.K kõne salvestis ja selle vaatlusprotokoll, mille kohaselt naaber kaebas korterist nr x kuulduva lärmi, kaklemise ja mööbli lendamise heli peale (kd II, tl 95-100). Tunnistaja K K on andnud ütlusi (kd I, tl 52-56), mille kohaselt 28.03.2021 kella 20.00 paiku kuulis kõrvalt korterist lärmi, kella 23.00 paiku lasi tunnistaja ema uksetelefoni kaudu sisse ühe noormehe korterisse x. Ema ütles läbi uksetelefoni sellele noormehele, et kui te kohe maha ei rahune kutsub ta neile politsei. Noormees ütles, et rahustab teised kohe maha. Kella 00.00 paiku oli kõrval korterist kuulda tülitsemishääli. Hääled muutusid valjemas, oli kuulda roppusi ja hääletoonid muutusid kurjemaks. Tunnistajale jäi meelde, et öeldi vene keeles „sa oled jobu, mul on sinu valgevenest kõrini“. Kella 01.00 paiku hakkas tunnistaja magama minema ning kuulis mööbli kukkumist, taldrikute põrandale kukkumise heli ning ta ema helistas sellepeale politseisse. Seejärel meesterahvas valju häälega vene keeles ütles: „ärka üles, millega sa hakkama said? sa tapsid ta ära“. Pärast seda oli korteris vaikne ning viie minuti pärast saabus kiirabi. 6 Häirekeskusele laekunud A.B kõnede salvestistest ja vaatlusprotokollist (kd I, tl 1-13) nähtub, et 29.03.2021 helistas tunnistaja häirekeskusesse ning selgitas, et meesterahval on noahaav. Mees komistas noa otsa xxx. korteris. Haav on kõhus, kuid mitte ainult, vaid väga arvukad haavad. Rinnas ja jalas ka. Mees on vannis pikali. Kiirabi palub suruda veritsevale haavale, ja meesterahvas annab selle korralduse edasi teisele mehele sõnadega „vennas vaja suruda peale“ Teine mees vastab: „Lase lahti! Vittu mida munni“….suru kinni neid haavu, M“. Teine mees küsib: „Mis haavad?“. SA PERH kiirabikaardi nr xxx (kd I, tl 22) kohaselt teatati kiirabile juhtunust 29.03.2021 kell 00.44 ja kiirabi saabus sündmuskohale 00.59 ning V.Z oli surnud. M.Kiiko tunnistab ka ise, et tal tekkis kannatanuga füüsiline konflikt. Nimelt 29.03.2021 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel (kd II, tl 27-31) seletas M. Kiiko, et tüli ja kaklus tekkis kuna ta pidi kaua ootama, et korterisse sisse pääseda. Mingi hetk oli süüdistav elutoas pikali maas, V tema peal ning V lõi teda umbes 5 korral rusikaga näkku. Mõned üksikud löögid tabasid teda. Pärast kaklust läks kannatanu ennast vannituppa pesema. Tema võttis noa, mis asetses kapil, otse vanni vastas koridoris ja järgnes temale. Vannitoas tekkis tema ja kannatanu vahel taas sõnavahetus. Ei mäleta noaga löömist, järgmine hetk mida mäletab, on see kui kannatanu oli vannis ja tal olid lõikehaavad paremal jalal reie piirkonnas, haavu oli vähemalt kaks. Kui saabus kiirabi, oli ta sündmuskohal, pärast läks tuttavate juurde, et neile toimunust rääkida ja maha rahuneda. V oli teadvuseta, kartis, et oli ta ära tapnud. Nimetatud ütluste juurde jäi süüdistav ka kohtuistungil kinnitades seejuures oma süüd. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et süüdistuses näidatud teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud. Kogutud tõendid annavad aluse järelduseks, et süüdistatava ja kannatanu konflikt sai alguse elu- ja magamistoast ning lõppes vannitoas, kus M.Kiiko lõi V.Zt korduvalt noaga reie piirkonda. Nimelt 29.03.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I, tl 14-21) kinnitab, et xxx korteris xxx linnas 29.03.2021 elutoas olnud olustik viitas alkoholitarvitamisele ja võimalikule kaklusele (üks taburet ja joogiklaas olid maas pikali). Samuti magamistoa voodi madratsi vasakpoolses nurgas olid vereplekid ja voodi juures seinal verekahtlased pritsmed. Voodi otsa juures, voodi ja seina vahel oli vere tilkumiskoht. Madratsi juures voodi taga seinal põrandast 63-81 cm verekahtlane määrdumine. Magamistoa madratsilt võetud proov andis verepositiivse tulemuse. Lisaks kinnitavad eeltoodut nii süüdistava enda ütlused kui ka tunnistaja A B antud ütlused (kd I, tl 29-32, 34-37, 45-51) millest nähtub, et peale karjumist V ja M olid elutoa põrandal ja kaklesid. Lõid üksteist rusikatega korduvalt. Järgmiseks liikus kaklus M tuppa, nad olid M voodi peal, kus jätkus üksteise löömine. Tunnistaja suutis nad üksteisest eemale tirida. V läks vannituppa ning tunnistaja hakkas Mga suitsetama, samal ajal üksteise peale karjumine ikka jätkus. Lisaks kinnitavad ka tunnistaja ütlused, et tüli põhjuseks oli asjaolu, et M.Kiiko ei pääsenud korterisse sisse ja pidi õues külmetama. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et M.Kiiko võttis kapi sahtlist noa, läks sellega vannituppa ning lõi korduvalt V.Zt noaga reie piirkonda, mis põhjustas V.Z surma ja seda kinnitavad järgmised tõendid. Kuigi kahtlustav ise noaga löömist ei mäleta, siis kogutud tõendid näitavad üheselt, et konflikti ajal korteris peale kannatanu, süüdistava ja tunnistaja A.B kedagi ei viibinud ning noaga lõi kannatanut just M.Kiiko. Tunnistaja A B on andnud kolmel korral ütlusi (29.03.2021 koostatud 7 ülekuulamis protokoll (kd I tl 29-32), 29.03.2021 koostatud ülekuulamisprotokoll (kd I , tl 34-37), 05.04.2021 koostatud ülekuulamisprotokoll (kd I tl 45-51) ning seejuures kinnitanud, et tarbisid sel päeval koos külalistega alkoholi ning kella 23.00 või 00.00 ajal jäid nad korterisse kolmekesi. Pärast tüli tekkimist ja kaklust elu- ja magamistoas M lõpetas suitsu, möödus temast ja väljus toast kiirel sammul. Seejärel kuulis tunnistaja vannitoast roppu karjumist, läks vannituppa ning nägi, et V seisis vanni ees ja M V ees. M parem käsi tõusis ja ta kas lõi Vt või lükkas teda ning V kukkus vanni vasak külg eespool nägu seina poole. M ütles midagi Vle, V kukkus vanni ning alles seejärel nägi tunnistaja M paremas käes nuga. Selle noaga lõi M Vt alguses ühe korra vastu paremat jalga, reie piirkonda ja pärast veel ühe korra umbes samasse kohta. Nuga ise oli hiigelsuur. Peale esimest M poolset noaga lööki, V põtkis oma parema jalaga ning sellele järgnes kohe teine M poolne löök samasse jalga, reie piirkonda. V karjus Mle, et ta jätaks ta rahule ning et tal on valus. Tunnistaja võttis sel ajal Mst kahe käega selja tagant kinni ja tahtis ta eemale tõmmata. M lükkas teda kogu kehaga eemale ning tunnistaja kaotas tasakaalu ja haaras kinni vannitoa uksepiidast. Samuti haaras ta kinni M käesolevast noast, tegutses reflektoorselt. Noast kinni haaramisest tekkisid tunnistaja kätele ka vigastused. Järgmine hetk, mida tunnistaja mäletab oli see, et M pani vannitoas vee jooksma. V hakkas näost valgeks minema. Tunnistaja helistas kiirabisse ning kiirabi ütles, mida tuleb teha. Kiirabile tunnistaja ütles esialgu, et inimene ise kukkus noa otsa. M oli talle öelnud, mida kiirabile rääkida. Tunnistaja kartis situatsiooni veel hullemaks minekut, kartis Mt ning ütles nii ka kiirabile. Hiljem kui kiirabi kohale tuli - tuvastati, et V on surnud. V surmast sai M teada arstide käest. Tunnistaja palus seejärel M korterist lahkuda, mida viimane ka tegi. Tunnistaja A.B antud ütlusi noa ära võtmise katse kohta kinnitab siinkohal isiku läbivaatuse protokoll (kd I, tl 38-43), mille kohaselt A Bl oli vasaku käe pöidla all haav, samuti parema käe pöidla all ja parema käe nimetissõrmel haav. 29.03.2021 kell 19.15 tuvastati M. Kiikol järgmised tervisekahjustused: vasaku silma ümber hematoom ning paistetus, parema silma all hematoom, vasakul kulmul ja otsmikul marrastused, vasaku kõrva piirkonnas kuivanud veri, parem käelaba ja ranne paistes, vasaku käe kõikidel sõrmenukkidel marrastused ja punetused (isiku läbivaatuse protokoll, kd II tl 32-52). Eelnevad asjaolud haakuvad ka järgnevate asjas uuritud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt isiku ekspertiisiaktist nr xxx (kd I tl 119-125) nähtuvalt tuvastati M.Kiikol järgmised tervisekahjustused: nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse vasaku silma ümber, nahakriimustus otsmiku keskosas, nahaalune verevalum parema silma alalaul, parema käe randme ja labakäe pehmete kudede turse, nahamarrastused vasakul pool otsmikul, nahaalune verevalum vasaku õlavarre välisküljel, nahamarrastused paremal ja vasakul küünarvarrel, nahamarrastused vasaku käe kämblaluude kaugmiste otste kohal, vasaku õlavarre välisküljel, nahaalune verevalum parema küünarvarre siseküljel, nahamarrastus vasaku õla piirkonnas ja vasakul pool alaseljal ning ninaluudemurd. Eksperdi hinnangul võivad sedastatud vigastuse olla saadud kirjeldatud ajal 28.03.2021 vastu 29.03.
5. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et toimunud rüseluse käigus (nt rusikatega pea piirkonda) või kukkumisest vastu kõvasid esemeid ja pindu. Parema käe randme ja labakäe pehmete kudede turse on tekkinud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löögist vastu kõva tömpi pinda (selleks võib olla ka teine inimene). Seega on tuvastatud, et süüdistatavale tekkisid kakluse käigus vigastused ning ekspertiisiakti kohaselt võisid vigastused kätel tekkida ka löömisest teise isiku pihta. Kohtu hinnangul on kinnitus leidnud, et M.Kiiko lõi korduvalt V.Zt noaga, mis põhjustas A.I surma. Sündmuse kulmineerumist vannitoas tõendab esmalt sündmuskoha vaatlusprotokoll 8 koos fotodega (kd I, tl 14-21), mille kohaselt vannitoa tagaseinal olid verepritsmed suunaga ülevalt alla ja vannitoa parempoolsel seinal, vannis oli surnukeha, mis oli laiguti verega määrdunud. Parema reie keskmises kolmandikus dressipüksi läbivad veidi ülevalt keskselt alla taha suunalist 3 torke-lõikehaava, ülahuule piirkonnas verevalum, samuti suu limaskestal. Mõlemas ninaavas oli verd. Ka 13.04.2021 koostatud asitõendite (V.Z särgi ja pükste) vaatlusprotokolli (kd I, tl 161165) kohaselt tuvastati kannatanu pükstel üheksa sirgete servadega erineva läbimõõduga vigastust, lisaks tuvastati pikem lõige särgi vasaku küünarliigese piirkonnas.
6. mail 2021 koostatud surnu ekspertiisiakti nr xxx eksperdiarvamusest (kd I, tl 99-115) nähtub, et V Z surma põhjuseks on reie arterit vigastavad torke –lõikehaavad paremal reiel, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust. V Z surm saabus paari minuti jooksul peale torke-lõikehaavade tekitamist, võimalik määruses näidatud 29.03.
7. Surnukehal tuvastati seitse torke-lõike haava paremal reiel, verevalumid suuesikus, nahaalused verevalumid näol, vasakul küünarliigesel, paremal reiel ning nahamarrastused-kriimustused juustega kaetud peanahal, vasakul küünarliigesel, vasakul reiel. Nahamarrastus-kriimustus oli tekkinud orienteeruvalt 36-48 tundi enne surma saabumist. Ülejäänud vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma või suremisprotsessi käigus löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetest või löömisest/kukkumisega kaasuval löögist vastu sarnaseid esemeid ja pindu. Reiearteri-veenivigastuvad torke-lõikehaavad on eluohtlikud tervisekahjustused, ülejäänud sedastatud vigastused põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega vähem kui 4 nädalat. On alust arvata, et kannatanu oli löökide ajal istuvas või lamavas asendis. Kannatanu kätel ei esinenud enesekaitsele viitavaid vigastusi. Surmajärgseid vigastusi surnukehal ei tuvastatud. Kannatanu verest leiti 2.31 mg/g ja uriinist 3,16 mg/g etanooli. Vaidlust ei ole ka selles, et eelnevalt nimetatud ekspertiisiaktis nimetatud surma põhjustanud torke-lõikehaavad on tekitatud noaga, mis leiti ja võeti sündmuskoha vaatlusel kaasa. Nimelt 29.03.2021 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I, tl 14-21) kinnitab, et köögikapi alumisest sahtlist leiti pruuni käepidemega kööginuga ning noa teralt võetud proov verele andis positiivse tulemuse. Asitõendi (noa) vaatlusprotokollist 30.03.2021 (kd I tl 148160) nähtub, et lahusega tuvastati noal veremäärdumine, DNA ekspertiisi (akt xxx, kd I, tl 129-139) kohaselt oli tegemist V.Z kuuluva verega ning ka surnu ekspertiisiakti nr xxx eksperdiarvamuse kohaselt (kd I, tl 99-115) olid kannatanule torke-lõikehaavad tekitatud lühikese ajavahemiku jooksul üksteise järel teravaotsalise ühte lõikeserva ja ca 0,2 cm paksust selga omava mitte vähem kui 12 cm pikkuse ja 2 cm laiust tera omava vahendiga, milleks võib olla ekspertiisiks esitatud nuga või mõni muu sarnane vahend. DNA ekspertiisi akt nr xxx koos täiendekspertiisi aktiga nr xxx, tõendab, et V.Zle tekitati veritsev haav magamistoas ning asitõendiks võetud nuga kasutati kuriteo toimepanemise vahendina (kd I, tl 129-139, 142147). M.Kiiko peeti kahtlustavana kinni 29.03.2021 kell 01.26 aadressil xxx (kahtlustavana kinnipidamisprotokoll (kd II tl 1-16) ning süüdistataval tuvastati indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kd II, tl 24-25) kohaselt 29.03.2021 kl 01.50 alkoholijoove 0,99 mg /l. Tunnistajate R N (kd I, tl 57-61 ja tl 62-68), P L (kd I tl 69-76) ja V B (kd I tl 77-83) ütlused kinnitavad kõik, et M tuli 29.03.2021 kella 01.15 paiku nende juurde aadressile xxx ning ütles, et ta pussitas oma sõbra Vi. Samuti kinnitavad tunnistajate ütlused enne juhtunut koos alkoholi tarbimist Mi ja Vi juures ning asjaolu, et konflikte sel ajal ei olnud. P L on lisaks selgitanud, et M oli rusutud ja šokis ning ütles, et lõi Vit kaks korda noaga jalga. 9 Kahtlemata ei olnud käesoleval juhul tegemist ka enesekaitsega, kuivõrd ekspertiisiga on tuvastatud, et lõppfaasis oli kannatanu valdavalt lamavas asendis, seega kannatanu ei suutnud vastupanu osutada ja süüdistava ründe intensiivsus oli suur. Arvestades ülaltoodut, loeb kohus tuvastatuks, et M.Kiiko süüdistuses kirjeldatud ajal, kohal ja viisil tekitas V.Zle kehavigastused - reie arterit vigastavad torke –lõikehaavad paremal reiel, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ning mille tagajärjel suri V.Z sündmuskohal. Antud asjaolude üle puudus kriminaalasjas ka vaidlus. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Mykhailo Kiiko tegevus, korduv noaga reie piirkonda löömine põhjustas lõpptulemusena V.Z surma, s.o KarS § 113 lg 1 kooseisupärase tagajärje. 2.2 Subjektiivne külg: KarS § 113 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust. Seega peab isiku süüditunnistamiseks selle sätte järgi tuvastama, et Mykhailo Kiiko tegutses V.Z löömisel vähemalt kaudse tahtlusega tema surma suhtes. Kohus leiab, et M.Kiiko pani kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Olulisem tõend süüdistatava tahtluse tuvastamisel on surnu ekspertiisiakti ekspertarvamus, mis kinnitab löökide arvu ja mille tõttu on alust arvata, et süüdistav, olles kannatanut vähemalt 7 korral löönud noaga reie piirkonda, pidi möönma, et ta põhjustab oma tegevusega kannatanu surma. Siinkohal ei pruukinud süüdistav küll teada, et tabab reiearterit, kui arvestades löökide aru ja kasutatud noa suurust, pidi süüdistav teadma, et kannatanu surm võib saabuda suurest verekaotusest. Kohtul puuduvad ka mistahes tõendid, et M.Kiiko ei oleks arusaamisvõimeline ega vastaks enda arengu poolest vähemalt keskmise mõistliku isiku tavalisele tasemele. Samuti kohus ei pea usutavaks, et süüdistav ei saanud aru, et ta kannatanut noaga lõi ning sellega tema elu ohtu seadis. Samuti tuleb arvestada, et kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et süüdistava ei haaranud nuga mitte kakluse käigus, vaid võttis enne vannituppa minemist kapisahtlist noa kaasa. Seega on alust järeldada, et kannatanu noaga löömine oli süüdistatava teadlik ja tahtlik käitumine. Lisaks näitab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu surma suhtes teojärgne käitumine – häirekeskusesse tehtud kõnest ilmneb, et süüdistav oli ükskõikne võimaliku tagajärje osas, väljendab end nagu ta ei saaks aru, et kannatanule oleks mingid haavad, mille verejooksu peaks kinni hoidma. Tõsi, tunnistaja A B 29.03.2021 antud ütlustest (kd I, tl 34-37) nähtub, et kiirabi kutsumisega oli süüdistatav nõus. Samuti on tunnistaja kirjeldanud, et M kallistas Vt ja palus vabandust, valas talle vett pähe ning tunnistajale tundus, et M üritas Vt aidata. Samas seda et, süüdistav esmaabi oleks andnud, tunnistaja ei näinud. Isegi kui M.Kiiko andis kannatanule esmaabi, toimus see A.B ja häirekeskuse töötaja käskude sunnil, kuivõrd häirekeskusesse tehtud kõnede salvestusest ilmneb üheselt, et M.Kiiko meditsiinitöötaja käsklusi täita ei soovinud. Seega kohus nõustub prokuratuuriga, et süüdistav on oma käitumisega ka peale juhtunut näidanud ükskõikset suhtumist kannatanu elu suhtes. Tapmine on toime pandud otsese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta soovib seda või üksnes möönab, ei ole tähtis. Kohus ei nõustu ka eeltoodud põhjendustel kaitsja väitega, et toimunu tuleks kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati kannatanu surm. Hinnates kohtuarstliku ekspertiisi aktis märgitud vigastusi ja vaadates aktile lisatud vigastustest tehtud pilte nähtub, et M.Kiiko on V.Zle löönud noaga seitse torke-lõikehaava 10 paremasse reide, täiest jõust ja korduvalt. Vägivalla intensiivsus – löökide suur hulk ja tugevus näitavad M.Kiiko tahtlikku tegevust surma põhjustamisel. Nagu kohus ka varasemalt ütles, ei ole siinjuures oluline, kas süüdistav teadis, et ta tabab arterit või mitte. Ka löökide suurest hulgast tulenevalt on selge, et surm võib saabuda verekaotuse tõttu. Riigikohus on öelnud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Samuti on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (vt RKKKo nr 3-1-1-142-05). Kohtu hinnangul sai M.Kiiko aru oma tegevuse ohtlikkusest, enda tegevusega põhjustatud võimalikust tagajärjest ja vähemalt möönis seda. Seda ilmestab ka tunnistaja ütlustest nähtuv, et süüdistav palus viimasel hetkel kannatanult vabandust. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Mykhailo Kiiko tegu vastab KarS § 113 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustele.
8. Karistuse mõistmise motiivid: KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud vangistust. Kergendavate asjaoludena arvestab kohus M.Kiiko kahetsust ja kannatanule kahju hüvitamist. Isiku süü suurust hinnates arvestab kohus, et surm põhjustati korduvate noa löökidega. Rünne kannatanu vastu oli väga intensiivne. Kannatanule tekkisid eluohtlikud vigastused (reiearteri-veenivigastuvad torke-lõikehaavad). Tõendatud on, et süüdistav lõi teda ka muuhulgas lamavas või pool lamavas asendis, mis näitab omakorda teo jõhkrust. Samuti süüdistav ise kannatanule abi ei kutsunud ega andnud esmaabi. Lisaks võtab kohus arvesse, et M.Kiiko lõi V.Zt noaga otsese tahtlusega. M.Kiikol ei ole kehtivaid karistusi (vt karistusregistri väljavõte, kd II, tl 68). Kuivõrd tuvastatud ei ole karistust raskendavaid asjaolusid, küll aga karistust kergendavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra. Seda, kui palju ühe või teise karistust kergendava asjaolu puhul karistust kergendada tuleb, seadus ette ei kirjuta. Seega arvestades süü suurust ja kergendavate asjaolude esinemist tuleb süüdistatavat karistada kohtu hinnangul vangistusega, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 10 aastat.

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mistõttu Mykhailo Kiiko poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks on 6 (kuus) aastat ja 8 ( kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, lugedes karistuse – 6 aastat ja 8 kuud vangistust – kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest 29.03.2021.a. Isikule kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Arvestades süüdistava süü suurus ja mõistetud põhikaristus, peab kohus põhjendatuks lisaks kohaldada Mykhailo Kiiko suhtes lisakaristusena KarS § 54 lg 1 alusel väljasaatmist Eesti Vabariigist koos sissesõidu keeluga Eesti Vabariiki 10 aastaks. Politsei- ja Piirivalveamet 24.05.2021

§ 154lg 2 p 5-1 alusel on koostanud ettepaneku ja hinnangu, millega 11 tõendatakse Kar

S § 54 lg 1 sätestatud lisakaristuse kohaldamise eelduste täitmist (kd II tl 6466, 103-104). Väljasaatmine KarS § 54 alusel on olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille kohus võib mõista kuriteo eest mõistetud põhikaristusele lisaks, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemise välisriigi kodaniku poolt (RKKKo 3-1-1-38-09). Käesolevas kriminaalasjas M.Kiiko süüdimõistmisega KarS § 113 lg 1 järgi on tõendatud isikust tulenev oht. Samuti puuduvad käeoleval juhul takistused lisakaristuse kohaldamiseks. M.Kiiko on Ukraina kodanik, tal puudub Eestis elukoht ning sotsiaalsed sidemed. Tema perekond elab Ukrainas ning Eestis viibis ta üksnes ajutiselt seoses tööga. Seega kohus leiab, et Eesti õiguskorra, avaliku korra ning ühiskonna ja inimeste turvalise kaitsmise vajadus kaalub üles välisriigi kodaniku isiklikud huvid ja tema õiguse Eestis vabalt liikuda. 4. Tsiviilhagi esitatud ei ole: J Z, T Z ja A Z 27.04.2021 ühisavalduse (kd I tl 183-184, 188-219) kohaselt on kannatanutele tekkinud varaline kui ka mittevaraline kahju, M.Kiiko on asunud kahju hüvitama ning tasunud 1200 eurot. Tsiviilhagi kannatanud ei esitanud. 5. Kriminaalmenetluse kulud:

§ 175

lg 1 p-de 2,3, 6 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb M.Kiikolt välja mõista riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot; surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu 534 eurot; DNA ekspertiisi tasud kokku 1368 eurot (akt nr xxx järgi 1311 eurot ja akt nr xxx järgi 57 eurot); isiku ekspertiisi tasu 84 eurot ja kaitsjatasu 1032 eurot s.o kokku 4478.- eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada.

§ 180

lg 3 alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-4158“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 6. Asitõendid:

§ 313

p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Võimalikud meetmed on äratoodud

§ 126lõike 3 punktides 1-6.

Esmalt kohus juhindudes

§ 126lg 3 p 1 jätab digitaalsetel andmekandjatel Häirekeskuse kõnesalvestised, menetlustoimingute protokollide lisadena fotod ja salvestis kokku kuuel

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed; 12 - Pakendite nr 7, 8, 9, 14, 15, 16, 18, 19, 21, 28, 29 sees olevad esemed, peab kohus põhjendatuks

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J). Kahtlustatava kinnipidamise käigus ära võetud esemed: - Pakendite nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 sees olnud esemed peab kohus põhjendatuks

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Mykhailo Kiiko´le; - Pakendid nr 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.5.1, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 5.1, 5.2, 6.1 koos nende sees olevate esemetega peab kohus põhjendatuks

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed.

Sündmuskoha vaatluse käigus leitud nuga, noa vaatluse käigus võetud DNA-proovid: - Pakendi nr 20 sees olev eseme, peab kohus põhjendatuks

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada xxx asuva korteri väljaüürijale OÜ X (juhatuse liige S J); - Pakendid nr 20.1, 20.2, 20.3, 20.4, 20.6, 20.7 koos nende sees olevate esemetega peab kohus põhjendatuks

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud esemed.

A.B läbivaatus 29.03.2021: - Pakendite nr 1 ja 2 sees olevad esemed peab kohus põhjendatuks tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel A.Ble.

Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll: - Proovid sõrmeküünte alt tunnistajalt A B sünd. xxx; proov DNA vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest parema käe peopesalt tunnistajalt A B sünd. xxx; proovid sõrmeküünte alt kahtlustatavalt Mykhailo Kiiko ik. 38603220198, proov DNA vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest parema käe peopesas kahtlustatavalt Mykhailo Kiiko kuuluvad kohtu hinnangul

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetud esemed.

Laiba vaatlusprotokoll: - Pakend nr 1; laiba sõrmejälgede kaart kuuluvad kohtu hinnangul

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetud esemed; - Mykhailo Kiiko mobiiltelefon Huawei IMEI1:xxx IMEI2: xxx peab kohus põhjendatuks tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel süüdistatavale.

Seejuures kohus selgitab, et kui asitõendeid, millised kohus määras tagastada OÜ X või esemete omanikele, tagasi saada ei soovita, siis tuleb ka need hävitada. Kohtunik Anne Rebane /allkirjastatud digitaalselt/ 13