← Eesti

1-20-9588/52

Obsah (10)§ 118§ 201§ 64§ 73§ 68§ 54§ 55§ 56§ 57§ 78

1-20-9588 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-9588 (kohtueelses menetluses 202316022

§ 118

lg 1 p 1 järgi, Eryk Piotr Kmiecik süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 ja

§ 201

lg 1 järgi ja Kriminaalasi Y süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav X, sünd: xxx, Poola Vabariigi kodakondsus, emakeel: poola keel, haridus: xxx, xxx, elukoht: xxx; varem Eestis kriminaalkorras karistamata, ECRIS andmetel varem karistamata; tõkend: vahistamine 17.09.2020-07.04.2021 Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) Süüdistatav ERYK PIOTR KMIECIK, sünd: 09.02.2002, Poola Vabriigi kodakondsus, emakeel: poola keel, haridus: XXX, töökoht: X OÜ; elukoht: xxx; viibib hetkel vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); varem Eestis kriminaalkorras karistamata, ECRIS andmetel ühel korral karistatud; tõkend: vahistamine alates 15.09.2020. Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann (määratud korras) Süüdistatav 1

(19)1-20-9588 Kaitsja Y, sünd: xxx, Poola Vabriigi kodakondsus, emakeel: poola keel, haridus: xxx, xxx; elukoht: xxx; varem Eestis kriminaalkorras karistamata, ECRIS andmetel kahel korral karistatud; tõkend: vahistamine 17.09.202007.04.2021 vandeadvokaadi abi Kadi Sitska (määratud korras) Kannatanu esindajad A S, K K G RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 311-314 kohus otsustas:
  1. Õigeks mõista X § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega.
  2. Kustutada X andmed riiklikust sõrmejälgede registrist ja DNA-registrist.
  3. Välja mõista SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 ning § 11 lg 1, 3 ja 4 alusel Eesti Vabariigilt X süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest ajavahemikul 17.09.2020 - 07.04.2021, s.o 203 päeva eest summas 10 251,50 eurot.
  4. X vastu esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
  5. Õigeks mõista Y

§ 118

lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega.

  1. Kustutada Y´i andmed riiklikust sõrmejälgede registrist ja DNA-registrist.
  2. SKHS § 8 lg 1 p 2 alusel jätta rahuldamata Y´i taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 706 eurot.
  3. Y´i vastu esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
  4. Tunnistada ERYK PIOTR KMIECIK süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 11 kuud (üksteist) kuud vangistust. 10. Tunnistada ERYK PIOTR KMIECIK süüdi

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 11.

§ 64

lg 1 alusel mõista Eryk Piotr Kmiecik´ile liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Koheselt kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, so 4 aastat ja 4 kuud vangistust jätta

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt tingimisi täitmisele pööramata kui ERYK PIOTR KMIECIK ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, so alates 16.04.2021. 12.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 15.09.

  2. Süüdistatava Eryk Piotr Kmiecik’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest milline asjaolu saabub esimesena. 2

(19)1-20-9588 14. Kohaldada Eryk Piotr Kmiecik’i suhtes

§ 54

lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 8 (kaheksa) aastaks.

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse

§ 54

sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest.

  1. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel rahuldada kannatanu V Bi tsiviilhagi osaliselt ning mõista Eryk Piotr Kmiecik´ilt V Bi kasuks välja 5594,76 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda V B´i arveldusarvele nr xxx SEB pank. Selgituseks tuleb märkida „kahju hüvitamine -tsiviilhagi- kriminaalasjas nr 1-209588“.
  2. VÕS § 94 lg 1, 2 ja § 113 lg 1 alusel mõista Eryk Piotr Kmiecik´ilt V Bi kasuks välja viivis kuriteoga tekitatud varalise kahju ja mittevaralise kahju põhinõudelt summalt 5594,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 5594,76 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda V B´i arveldusarvele nr xxx SEB pank.
  3. Mõista süüdistatav Eryk Piotr Kmiecik´ilt kannatanu V B´i kasuks välja menetluskulud summas 1261,70 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda V B´i arveldusarvele nr xxx SEB pank. Selgituseks tuleb märkida „menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-9588“.
  4. KrMS § 180 lg-te 1, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Eryk Piotr Kmiecik’i välja riigituludesse menetluskuludena:
  5. isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx) kulud summas 84,00;
  6. määratud kaitsjale makstud tasu (450,36+86,40+1513,20) eurot, kokku 2049,96 eurot;
  7. sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot s.o kokku 3593,96 eurot
  8. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Eryk Piotr Kmiecik´ilt tasuda menetluskulud summas 3593,96 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.t esimesel üheteistkümnel kuul tuleb maksta 299,50 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 299,46 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. Ülekande selgituseks märkida „menetluskulud kriminaalasjas 1-20-9588, Eryk Piotr Kmiecik“
  9. X määratud kaitsja tasu summas õigeksmõistmisega riigi kanda. 2326,80 eurot jätta seoses tema
  10. Y´i määratud kaitsja tasu summas 1822,80 eurot jätta seoses tema õigeksmõistmisega riigi kanda.
  11. Kannatanu esindaja menetluskulud summas 2523,40 eurot jätta KrMS § 182 lg 5 alusel riigi kanda ja mõista see Eesti Vabariigilt kannatanu V Bi kasuks välja.
  12. Asitõendid: 3

(19)1-20-9588
  1. CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kriminaalasja materjalide juurde;
  2. Üks Blu-Ray plaat ja kaks DVD-plaati Narva mnt 95 turvakaamera videosalvestistega, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kriminaalasja materjalide juurde;
  3. V. Bi jope, püksid, kaks särki, alupesu, spordijalanõud, sokid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule kohtuotsuse jõustumisel;
  4. E. P. Kmieciki jope, püksid, verised jalanõud, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. P. Kmiecikile kohtuotsuse jõustumisel;
  5. Y roheline jope, helesinised teksased, dressipluus Adidas, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Y kohtuotsuse jõustumisel;
  6. Y jalatsid Adidas ja punast värvi kõlar JBL, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Y kohtuotsuse jõustumisel;
  7. X jalatsid ja jope, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X kohtuotsuse jõustumisel;
  8. Kõlar Bose on tagastatud J.-A. G ;
  9. V. Bi katkine käekell iWatch on tagastatud V. Bile;
  10. V. Bi rohelist värvi seljakott koos selles olnud esemetega on tagastatud V. Bile;
  11. X mobiiltelefon Xiaomi Redmi on saadetud Tallinna Vanglasse X isiklike asjade juurde lisamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Maakohtu otsuse kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kohta võib vaidlustada kriminaalmenetluse seadustiku
  12. või
  13. peatüki kohaselt. Vahistatud süüdimõistetu, kelle emakeel ei ole eesti keel, edasikaebe tähtaeg hakkab kulgema alates päevast, mil talle toimetatakse kätte kirjalikult tõlgitud kohtuotsus. SÜÜDISTUS Eryk Piotr Kmiecikit süüdistatakse

§ 118

lg 1 p 1 järgi selles, et tema peksis valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil 15.09.2020 kell 01.20 kuni 01.47 erinevate lühikeste ajavahemike järel Tallinnas Narva mnt 95 asuva Lauluväljaku laulukaare all betoontreppidel kätega V Bit näo, pea ja kehapiirkonda, kes sai selle tagajärjel raskeid eluohtlikke tervisekahjustusi. Samuti süüdistatakse Eryk Piotr Kmiecikit süüdistatakse

§ 201

lg 1 järgi selles, et 14.09.2020 kell 23:00-15.09.2020 kell 01:47 Lauluväljaku laulukaare all treppide pealt võttis V. Bile kuuluva käekella iWatch väärtusega 399 eurot ja pööras selle enda kasuks. 4

(19)1-20-9588 Prokurör loobus kohtuliku uurimise käigus Y´i ja X suhtes esitatud süüdistustest

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Kohus mõistab Y´i ja X´i neile esitatud süüdistustes seetõttu õigeks. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära kannatanu V Bi (tl 54-60), tunnista J A G (tl 72-78) ning süüdistatavate Eryk Piotr Kmieciku (tl 79-84) , Y (tl 88-91) ja X(tl 92-98) poolt kohtus antud ütlused, samuti tuginedes kohtuistungil uuritud dokumentaalsetele tõenditele, loeb tuvastatuks ja tõendatuks järgmised asjaolud. TUVASTATUD FAKTILISED ASJAOLUD (

§ 118lg 1 p 1 episoodis) Objektiivne koosseis 1.

14.09.2020 õhtul kohtusid omavahel juba varasemalt tuttavad V. B ja J. A G Tallinnas lauluväljaku juures, kus samal ajal toimus Tivoli tuur ning hakkasid laulukaare all treppidel alkoholi tarbima ning kaasavõetud kõlarist muusikat kuulama. Peale kella 22.00, so Tivoli tuuri sulgemist, ühinesid nendega Tivoli tuuri tehnilised töötajad süüdistatavad E.P Kmiecik, Y ja X ning edasi tarbiti laulukaare treppidel koos alkoholi ja kuulati muusikat. J. A G tundis varasemalt põgusalt X, teisi süüdistatavaid ta varasemalt ei tundnud. V. B kohtus kõigi süüdistatavatega esimest korda samal õhtul. E.P Kmiecik ja Y on omavahel poolvennad, X aga E.P Kmieziku ja Y töökaaslane tivoli tuuri pargis alates 2020 augustist.

  1. Isikute lauluväljaku kaare treppidel viibimist tõendab turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll (tl 94) ja isikute tegevusi ja liikumist kuni lauluväljaku valgustuse kustumiseni kl 00:30 on hästi näha. Peale valgustuse kustumist kaare treppidel toimuvat aga üksikasjalikult enam tuvastada ei ole võimalik (tl 96). Kell 01.31.29 helistas J.A. G häirekeskusesse ning palus ruttu lauluväljakule abi, kuna tema sõpra pekstakse ja ta ei tea, kas sõber on elus (tl 3-6). Kiirabi saabus sündmuskohale kell 01.48 (tl 33), politsei mõni minut enne seda. Politsei ja kiirabi saabudes leiti laulukaare treppidelt läbipekstud V. B, samuti laulukaare erinevate astmete treppidelt verekahtlast määrdumist ja pritsmeid. Astme numbriga 1 ees, kus lamas ka kannatanu, oli ilma numbrita aste, millel suur veretaoline määrdumine.
  2. Kannatanu V. Bi läbivaatuse protokollist nähtub (tl 22), et 15.09.2020 kell 01.47 fikseeriti politsei poolt kannatanu esmased vigastused sündmuskohal- kannatanu nägu oli verine, käed verised, parem kulm katki, silmad paistes, silmade ümber hematoomid, huuled katki. SA PERH teatises (tl 28) ja väljavõte haigusloost (tl 38-42) tõendavad diagnoosina mitut kehapiirkonda haaravat vigastust- subduraalne traumaatiline hemorraagia kõvakelme alune verevalum, koljuja näoluude hulgimurrud, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, neeru vigastus, epiduraalne hemorraagia kõvakelme pealne verevalum.
  3. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (tl 46-49) on tuvastatud, et V. Bil diagnoositi kahepoolne näokolju keskmise kolmandiku kompleksmurd (Le Fort II), vasakpoolne kõvakelmepealne verevalum, vasakpoolne kõvakelmealune verevalum, põrutushaav näo piirkonnas, vasaku silma skleera verevalum ja turse, pehmete kudede turse pea piirkonnas, gaasikogumikud pehmetes kudedes pea piirkonnas, pehmete kudede verevalumid pea piirkonnas, nahaalused verevalumid pea piirkonnas ning parema neeru vigastus. Eksperdiarvamuse punktis 2 märgib ekspert, et kannatanul tuvastatud vigastused on eluohtlikud. Sellega on tuvastatud raskete tagajärgede põhjustamine kannatanu tervisele. 5

(19)1-20-9588
  1. Sisuliselt puudub vaidlus ka selles, et kannatanut peksis E. P. Kmiecik, kes seda ise ka tunnistab. Kannatanu V. Bi sõnul oli just E. P. Kmiecik see, kes tegi esimese löögi, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse (tl 56) ja seetõttu edasiselt enam midagi ei mäleta. Peksmine sai alguse poolakatele kuulunud kõlari kadumisest. Seda, et keegi teine peale Kmieciku teda veel löönud oleks, ta kohtus ei kinnitanud, kuna ei mäletanud edasist peksmist, ärkas alles haiglas. Ka tunnistaja G kinnitas kohtus, et kui ta tualetist tagasi tuli nägi maas lamavat kannatanut, ja seda kuidas E. P Kmiecik teda korduvalt rusikatega peksis. Tunnistaja kinnitas, et ka Y ka ühe korra „tõmbles või tõukas/tõmbas“ kannatanut, aga see ei olnud löök. Y kinnitas seepeale, et ta ainult kontrollis, kas kannatanu on elus ja seetõttu tõukas maas lamavat kannatanut õlast. X ütlused kinnitavad samuti, et ainult E. P. Kmiecik lõi kannatanut. X kinnitas, et tema nähes tegi Kmiecik ainult kaks lööki kannatanu pihta, kuid kinnitab samuti, et kannatanut peksis ainult E.P Kmiecik. Kuigi süüdistuse järgi osalesid kannatanu peksmises ka X ja Y, siis prokurör loobus peale kohtuliku uurimise lõppemist ja enne kohtuvaidlusi nende suhtes süüdistustest.
  2. Mis puudutab aga E. P Kmieciku poolt kannatanu peksmist, siis siin on vaidlus süüdistatava poolt tehtud löökide arvus ja nende intensiivsuses, samuti selles, kas süüdistatava poolt kannatanu peksmine on põhjuslikus seoses kannatanul tuvastatud raskete tervisekahjustustega. Kaitsja seadis põhjusliku seose tekkimise vaidluse alla ja leidis, et pole välistatud kannatanu tervisekahjustuste tekkimine treppidel kukkumise tõttu, mida otseselt ei välista ka ekspert. 6.1 Tuleb tõdeda, et süüdistatav E. P Kmieciku ütlused on kannatanu peksmise üksikasjade osas ebausaldusväärsed. Kuigi ta kohtuistungil küll kinnitas, et ta lõi kannatanut 4-5 korral rusikaga näkku, siis muutis ta oma ütlusi ristküsitlemise käigus nii tehtud löökide arvu ja löömise aja (kas enne või peale kannatanu kukkumist/komistamist) osas (tl 79-84). Nimelt kõigepealt kinnitas ta kaitsja küsimustele vastates, et lõi kannatanut 4-5 korda rusikaga näkku ja pähe, seejärel kannatanu kukkus ja siis lõi ta kannatanut veel 4-5 korda pähe. Natuke hiljem kinnitas ta aga kaitsja küsimustele vastates, et enne kannatanu kukkumist ta ikkagi ei löönud teda üldse, kannatanu komistas ise ja kukkus ja alles seejärel lõi ta 4-5 korda vastaku käe rusikaga kannatanu selja tagant vasakule näopoolele. Kannatanu võis tema hinnangul kukkudes ennast ise vigastada. Koostoimes mitmete muude diametraalsete vastuoludega võrreldes eeluurimisel antud ütlustega ei pea kohus võimalikuks E P Kmieciku ütlusi osas, mis puudutab kannatanu peksmist seega üldse tõendina arvesse võtta. Selliste diametraalsed vastuolud tema ütlustes näitavad seda, et ta ise ka ei orienteeru enam oma valeütluste rägastikus, mille ainukeseks eesmärgiks saab olla oma teosüü vähendamine ja enda tegevuse asetamine muude tõenditega sobivasse konteksti. Tema ütluste ebausaldusväärsust kinnitab mh tema enda läbivaatuse protokoll koos fotodega (tl 12) vahetult peale kinnipidamist, kus tema mõlema käe, sh parema käe rusikal nähtuvad löögijäljed ja vereplekid. Kannatanu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub samuti, et tegemist ei saanud olla ainult 4-5 löögiga vasakule poole näopiirkonda, vaid ikka rohkemate löökide ja valimatu peksmisega pähe, näkku ja kehapiirkonda. Eluohtlikke vigastusi ei tuvastatud mitte ainult kannatanul peapiirkonnas, vaid ka tema kehatüves neerude piirkonnas. Seega ei ole usutav ja tõene Kmieciku väide, et ta lõi kannatanut ainult loetud korrad vasaku käe rusikaga vasakusse näopiirkonda. Samuti kinnitab kannatanu pikemaajalist peksmist ka tunnistaja G oma ütlustes, lisaks ka tema telefonikõned häirekeskusele (kokku neli kõnet ca 15 minuti jooksul) kus ta räägib, et ta kuuleb, kuidas kannatanut pekstakse ja et peksmine on pidev. Võttes arvesse seda, et G helistas häirekeskusele esimest korda peale seda kui ta kannatanu juba verisena pikali maast avastas, st järelikult peale esimesi lööke, siis saab eristada enne ja pärast häirekeskusele helistamist tehtud lööke. Järelikult esimesed löögid (4-5 lööki), millest kannatanu teadvuse kaotas toimusid enne helistamist. Helistamise ajal jätkus kannatanu peksmine ja need olid järelikult juba uued löögid, millest Kmiecik enam ülekuulamisel ei rääkinud. Järelikult üritas ta oma rolli ja süüd löökide arvu ja intensiivsuse osas vähendada. Lisaks kinnitas ka süüdistatav X kohtus, et kannatanut peksis just Kmiecik. 6
(19)1-20-9588 Samuti X lisas, et ta proovis tulutult Kmiecikut kannatanu juurest ära tõmmata, st takistada viimase peksmist, aga Kmiecik tõukas ta ära, oli liiga emotsionaalne ja käitus agressiivselt (tl 95). Kuivõrd nii kannatanu, tunnistaja, süüdistatavate kui ka turvakaamera videosalvestised kokkulangevalt tõendavad, et sündmuskohal viibisid ainult nemad ning keegi võõras kannatanut ei löönud, siis kokkulangev osa kõikides tõendites on see, et kannatanut lõi kindlasti Kmiecik, kelle löökide tagajärjel tekkisid kannatanul rasked tervisekahjud. Samuti loeb kohus tuvastatuks, siis selliste vigastuste puhul pidi lööke olema kindlasti rohkem kui ainult 4-5 korda vasaku käe rusikaga lööki. 6.2 Samuti on kohus veendunud, et kannatanu raske tervisekahjustus on põhjuslikus seoses just süüdistatav Kmieciku poolse peksmisega, mitte aga kannatanu kukkumisega betoontreppidel. Tõsi, vaatlusprotokollist nähtuvalt (tl 10) leidub verekahtlasi plekke laulukaare treppide mitmel astmel (astmed 1-10), sh kõige suurem vereloik on astmel nr 1, kus politsei saabudes kannatanu ka lamas (tl 102). Tunnistaja G kinnitas, et õhtu jooksul liikusid nad laulukaare treppidel istudes järjest allapoole. Kui algselt on turvakaamera salvestiselt nähtav, et kogu seltskond on treppide (st laulukaare) keskosas, siis järelikult pidid nad peksmise algushetkeks olema liikunud allapoole vähemalt 10 trepiastme juurde (altpoolt arvestades). Kuna valgustus oli selleks hetkeks kustunud ja videolt seltskonna treppidel allapoole liikumist näha ei ole, siis on see siiski eluliselt usutav, sest kogu seltskond käis G sõnul regulaarselt lauluväljaku territooriumil ihuhädasid kergendamas ja seetõttu ei olnud treppidest üles-alla ronimine ilmselt neile meelepärane. Seetõttu liiguti õhtu jooksul ilmselt ka allapoole. Ekspertiisiaktis (tl 49) on ekspert leidnud, et tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik et toimunud peksmise käigus löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks rusikatega, kängitsetud jalgadega) pea ja kehatüve piirkonda ja võimalik, et sellega kaasnenud kukkumisele vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda (p 5). Kohus ei välista, et kannatanu tõepoolest võis lisaks peksmisele ka treppidel kukkuda ja selle tulemusel osad vigastused saada. Samas ei olnud selline kukkumine tema nö vaba tahe või eelnevalt joobeseisundis omal süül koperdamine, sest kui võtta aluseks see, et esimesed löögid sai ta trepiastme nr 10 juures, peale mida kaotas ka enda sõnul teadvuse ning politsei/kiirabi leidis ta trepiastme nr 1 juures, siis kõik vahepealsed astmed, kus verd leiti pidi ta läbima enda tahtest sõltumatult kõige tõenäolisemalt just järjepideva peksmise tulemusel treppidest allapoole veeredes/vajudes. See sai olla põhjuslikus seoses omakorda aga just Kmieciku poolse peksmisega. Kannatanu esindaja võrdles kannatanu seisundit peksmise ajal elutu poksikotiga ja kohtu hinnangul ei ole see võrdlus asjakohatu. Märkimist väärib siinkohal ka ekspertiisiakti p 5 sedastatu, et diagnoositud kahepoolse näokolju keskmise kolmandiku kompleksmurru tekkemehhanism viitab sellele, et enamus lööke on saadud peksmise käigus just näo piirkonda nina ja silma ümbrusesse, mis viitab täpselt suunatud löökidele näkku. See omakorda kinnitab seda, et vähemalt näo ja peapiirkonna eluohtlikud tervisekahjustused saadi just Kmieciku peksmise tulemusena. 7. Eelnevat silmas pidades on tõendamist leidnud, et E.P Kmiecik lõi kannatanut V. Bit 15.09.2020 ajavahemikul kell 01.20 kuni 01.47 Tallinnas Narva mnt 95 asuva Lauluväljaku laulukaare all betoontreppidel korduvalt kätega valimatult näo, pea ja keha piirkonda. Süüdistatava poolt tehtud löökide tagajärjel tekkis kannatanul raske tervisekahjustus, mis on eluohtlik. Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 1 kohaselt on eluohtlik tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Seega on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Subjektiivne koosseis 8. Subjektiivsest küljest eeldab raskete tervisekahjustuste tekitamine tahtlust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje 7

(19)1-20-9588 tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud (nt 3-1-1-142-05). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist.
  1. Kohtupraktikas on märgitud, et välisele teopildile saab tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, nt korduvatest löökidest. Kõnealusel juhul on tuvastatud, et tegemist pidi olema korduvate ja eluohtlike tagajärgi põhjustanud löökidega eelkõige näo ja pea aga ka kehatüve piirkonda. Igal juhul ei saa rääkida üksikutest löökidest, vaid tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt järjepideva ja jõhkra peksmisega. Raskete tervisekahjustuste tekitamise tahtlusest annab aimu ka löögijõud. Kannatanul oli mitmeid vigastusi ning luumurde peas ja näos, samuti neeruvigastus. Kõiki neid vigastusi ei saa tekitada huupi juhusliku vehkimisega ega ka nõrgemapoolse löögiga, võttes arvesse seda, et juba esimene või esimesed rusikahoobid näkku põhjustasid kannatanul teadvuse kaotuse. Selliste vigastuste arvukus ja rohkus kinnitab üheselt väga tugevate löökide sooritamisele E. P Kmieciku poolt. Siinkohal ei ole vähetähtis asjaolu, et süüdistatava näol on tegemist heas füüsilises vormis oleva noormehega, kes on tegelenud ka poksiga. Taoline asjaolu otseselt viitab sellele, et süüdistatav sai aru, et tugevate löökide tagajärjel kannatanu saab tõenäoliselt eluohtlikud vigastused. Tahtluse tuvastamise kriteeriumina võetakse samuti arvesse kehapiirkonda, kuhu löögid sooritati. Kriminaalasjas uuritud tõendid kinnitavad vaieldamatult, et kannatanut on pekstud põhiliselt pea, näo ja keha piirkonda, mis kõik kohtupraktikas on käsitletavad eluohtlike piirkondadena. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht peab süüdlane võimalikuks ja möönab mistahes tagajärje, s.h surma saabumist (nr 3-1-1-106-97). Valimatu peksmisega elutähtsatesse piirkondadesse sai E. P. Kmiecik kui täisealine ning tavaline inimene aru, millised organid asuvad kehas ning peas ja et nende vigastamine võib lõppeda raskete tagajärgedega.
  2. Tahtluse tuvastamise puhul on kohtupraktika laiendanud tahtluse puhul arvesse võetavate asjaolude hulka, hõlmates tahtluse tuvastamisesse ka teole vahetult eelnenud ja vahetult järgnenud käitumise teo toimepanija poolt. Teoeelselt mingit konflikti ei olnud. On tuvastatud, et peksmine sai alguse sellest kui E. P Kmiecik ei leidnud tema vennale, kelle arusaamisvõime sündmuskohal oli tugevast alkoholijoobest ilmselgelt pärsitud, kuuluvat kõlarit ning arvas selle kannatanu poolt olevat ära võetud. Edasi eskaleerus olukord loetud hetkede jooksul olukorrani, kus süüdistatav muutus ülimalt agressiivseks ning asus valimatult kannatanu suhtes vägivalda kasutama. Tekkinud olukord ei õigustanud mitte kuidagi seda, kuidas süüdistatav sellele reageeris. Samuti ka teojärgselt süüdistatav E. P. Kmiecik ei teinud midagi, kannatanule abi ei osutanud, kiirabisse ei helistanud, samas võis selle põhjuseks olla ka tema puudulik keeleoskus võõras riigis viibides. Mingil hetkel järgnes E. P. Kmiecik hoopis tunnistaja Gle ja hakkas ka tema käekotis olnud asjades sorima, olles enne intensiivselt kannatanut peksnud, misjärel jättis ta kannatanu sündmuskohale teadvusetult lebama.
  3. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et E. P. Kmiecik poleks ette kujutanud seost peksmise ja kannatanul tervisekahjustuste näol tekkivate tagajärje vahel. Isik peab üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et E. P. Kmiecik ei oleks arusaamisvõimeline ega vastaks enda arengu poolest vähemalt keskmise mõistliku isiku tavalisele tasemele. Ta on täiskasvanud elujõuline meesterahvas, kes vähemalt üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel sai aru, et teise inimese intensiivse peksmise tagajärjel võib kannatanu saada raskeid tervisekahjustusi. Rusikatega korduvalt ja valimatult kannatanut pähe, 8
(19)1-20-9588 näkku ja kehasse peksmisega on tagajärgede ettekujutamine väga lihtne. Tegu tervikuna vaadates ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes oleks E. P. Kmiecik võinud eeldada või loota, et raskeid tagajärgi ei pruugi saabuda. Eelnevat silmas pidades ei ole kohtumenetluse käigus esile kerkinud asjaolusid, mis lükkaksid ümber E. P. Kmiecikil esinenud tahtlust. Ta ei seadnud raskete tervisekahjustuste saabumist omale eesmärgiks, kuid peksmine toimus kavatsetusega, tagajärje põhjustas otsese tahtlusega. Õigusvastasus ja süü 12. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et kannatanu peksmise põhjustas kaassüüdistatav Y (süüdistatava poolvend) mõni päev varem ostetud kõlari kadumine, mida süüdistatav Kmiecik arvas, et kannatanu ära võttis. On tuvastatud, et see kõlar seal treppidel oli, samas kuulas seltskond tunnistaja G poolt kaasavõetud kõlarist muusikat. Samas kohtus ei ole tõsikindlalt leidnud tõendamist, et kannatanu selle kõlari kas tahtlikult või tahtmatult üldse ära võttis. Kõlari äravõtmist kinnitab kaassüüdistatav Y, kes enda sõnul avastas kõlari järgmisel päeval vahetusse läinud seljakotist, mis kuulus kannatanule. Lõppkokkuvõttes ei oma aga see kadunud kõlar antud süüdistuse kontekstis määravat tähtsust. Tõendatud on see, et kõik sündmuskohal olnud isikud tarvitasid ohtralt alkoholi ning täit selgust ei ole selles, kus see Y kõlar üldse asus – kas trepiastmetel või kotis ja kui kotis siis kelle kotis. Isegi kui kannatanu selle kõlari kas tahtlikult või tahtmatult ära võttis, siis igal juhul ei andnud see E. P. Kmiecikile õigust kannatanu läbi peksta ja põhjustada kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Samuti isegi kui lugeda tõendatuks süüdistatav Kmieciku väide sellest, et kannatanu tõukas teda esimesena peale seda kui ta asus kannatanu seljakotti läbi otsima kadunud kõlari leidmiseks, mille peale ta trepil koperdades kukkus, siis ka see ei andnud talle mingit õigust ega alust nii ebaproportsionaalse jõuga vastu astuda. Mingit reaalset ohtu kannatanu poolt tema suhtes ei olnud. Seega õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistavad asjaolud puuduvad samuti. Seega on E. P Kmiecik süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses.

TUVASTATUD FAKTILISED ASJAOLUD (

§ 201lg 1 episoodis) 13.

Kannatanu kinnitas kohtus, et sündmuse toimumise päeval, so 14.09-15.09.2020 oli kuldset värvi käekell iWatch väärtusega 399 eurot ta käe peal, hiljem haiglas oma isiklike asjade hulgast seda enam ei leidnud (tl 56 p). Nagu eelpool juba tuvastatud, siis peksmise ajal ja peale seda oli ta mõnda aega sündmuskohal teadvuseta. Kella rihmad kinnitusid omavahel kokku magnetiga. Ka tunnistaja G kinnitas, et kannatanul oli sel õhtul kell käe peal ning nad omavahel isegi rääkisid sellest kellast lauluväljakul viibides (tl 74p). Vaidlust pole ka selles, et samasugune kuldset värvi käekell iWatch leiti hiljem süüdistatava E P Kmieciku isiklike asjade hulgast (tl 140). Kell oli osaliselt katkise displeiga ning punaka veretaolise määrdumise tunnustega. Pole tuvastatud, kelle verega see kaetud on ja millal see veri sinna sattus. Tallinna vangla poolt 08.10.2020 saadetud nimekirja (tl 132-134) järgi oli see kell sama kuupäeva seisuga süüdistatava isiklike asjade nimekirjas. Seega kell oli tema valduses. Süüdistatav Kmiecik kinnitas kohtus, et tegemist ei olnud tema kellaga ja et ta leidis selle tol samal õhtul laulukaare alt treppide pealt ja hoidis enda käes ilma kindla plaanita, mida sellega edasi teha. Tõendamist on leidnud ka see, et süüdistatav ei pakkunud kella ega rääkinud leitud kellast ei tunnistajale ega kannatanule, kuigi pidi olema ülimalt tõenäoline, et kell kuulub emba-kumba neile. 14. Enda kasuks pööramine väljendub kella endale jätmises. E.P Kmiecik teadis, et tegemist ei ole tema kellaga, kuid ta ei pakkunud seda ka seltskonnas viibivatele inimestele. Seega jättis 9

(19)1-20-9588 E.P Kmieck omaniku asjast ilma, teades, et omanik võib olla ja tõenäoliselt on kannatanu või tunnistaja. Selgitades istungil, et ta võib-olla tahtiski seda kella endale jätta, lisades, et tegemist oli alkoholist tingitud mõtte ja sooviga. Samas oli tal alates tema kinnipidamisest kuni 08.10.2020 võimalus selle tema sõnul leitud ja talle mittekuuluva kella kohta avaldada andmeid ka politseile, et ta on leidnud kella, mis ei kuulu temale. Seda aga ei teinud, millest nähtub üheselt kella omastamistahe. Seega on tema tegevus kvalifitseeritud õigesti

§ 201lg 1 järgi.

15. Omastamise pani E. P. Kmiecik toime kavatsetult. Seda kinnitavad asjaolud, et ta ei pakkunud ega uurinud, kellele see kell tegelikult kuulub. Samuti ütles ta istungil, et tahtis selle võib-olla endale jätta. Ühtlasi, kui E. P Kmiecik oleks tahtnud seda kella tagastada, oleks ta pöördunud politseiametnike poole ning palunud kell tagastada. Seega oli tal tahe see kell endale jätta ehk ta on toime pannud tahtliku omastamise. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 16.

§ 118lg 1 p 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse neli kuni kaksteist aastat.

17.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse kannatanu peksmise intensiivsust, mida iseloomustab eelkõige löökide rohkus ja löögijõud. Meditsiinidokumendid, isiku läbivaatuse protokoll ja tunnistaja G ütlused tõendavad süüdistatava poolt kannatanu valimatut ja pikemaajalist peksmist, tegemist ei olnud seega üksikute löökidega. Samuti tuleb arvesse võtta süüdistatava löökide tugevust- need põhjustasid kannatanul hulgalised luumurrud näo ja koljupiirkonnas, samuti neeru vigastuse kehatüves. Kohtuarstliku ekspertiisiakti põhjal olid nii pea kui kehatüve vigastused eluohtlikud. Kannatanu ei olnud suuteline mitte mingit vastupanu osutama, tunnistaja Gle ja kaassüüdistatav Y tundus, et kannatanu võib olla isegi surnud.
  2. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta seda, et E. P. Kmiecik peksis kannatanut kavatsetult, kuigi ta ei seadnud endale eesmärgiks raskete tagajärgede saabumist. Eluohtliku tervisekahjustuse saabumise osas tegutses ta otsese tahtlusega, sest pidi võimalikuks pidama nende saabumist. Kuna süüdistatav oli tarvitanud teoeelselt koos kannatanu ja teiste seltskonnas viibinutega alkoholi ning viinud ennast joobeseisundisse, siis ei suutnud ta enam adekvaatselt kõlari asukoha tuvastamisega hätta jäädes oma käitumist juhtida ega kontrollida.
  3. Samuti võtab kohus arvesse ka kannatanu ja süüdlase käitumist teoeelselt ja sellele järgnevalt. Tõsikindlalt ei ole tõendatud, et kannatanu võõra kõlari tahtlikult või tahtmatult võttis, kuigi tuvastamist on leidnud, et just kaotsiläinud kõlar oligi kogu edasiste sündmuste põhjuseks. Samas ei ole vaidlust selles, et kõik sündmuskohal olnud isikud tarvitasid ohtralt alkoholi ning võisid sellest tulenevalt ka tahtmatult valesid otsuseid ja järeldusi teha. Samas, isegi kui kannatanu selle süüdistatava vennale kuuluv aja paar päeva tagasi ostetud kõlari tahtlikult või tahtmatult võttis, siis ei anna see mingit õigust kannatanu läbi peksta ja põhjustada talle raskeid tervisekahjustusi. Tunnistaja G kui kaassüüdistatav Y andsid ütlusi, et Kmiecik oli sündmuskohal peale peksmise algust äärmiselt emotsionaalne ja agressiivne (näost valge ja 10

(19)1-20-9588 šokis); kaassüüdistatav X kinnitas sama, lisades, et tal ei õnnestunud seetõttu ka Kmiecikut kannatanu juurest ära tõmmata. Kmieciku seisundit kinnitab ka turvakaamera salvestis ja vaatlusprotokoll, kus nähtub, et peksmise vahepeal jooksis ta tunnistaja Gle järele ja otsis läbi viimase käekoti (tl 109-110) loopides asju laiali, millest järeldus, et ta otsis kadumaläinud kõlarit- järelikult pidas ta ennast ja oma venda õigusvastase käitumise (varguse) ohvriks. Lõppkokkuvõttes ei ole mingit vaidlust selles, isegi juhul kui kannatanu võõra kõlari ära võttis, siis süüdistatava reageering toimunule oli täielikult ebaproportsionaalne. Samas ei välista see seda, et kaotatud kõlari ja ekslikult ennast varguse ohvriks langenuna arvates sattus Kmiecik tugeva hingelise erutuse seisundisse ning kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud erutusseisundi tõttu oli tema võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida piiratud. Teo toimepanemisele järgnevalt ei osutanud süüdistatav kannatanule abi, ei kutsunud ka kiirabi, samas viibis sündmuskohal kui politsei saabus ning ei üritanud enne seda sealt erinevalt teistest kaassüüdistatavatest lahkuda. 21. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, mida süüdistatav kohtus avaldas ning kohtu ei ole alust kahelda selle siiruses. Samuti loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemise õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erituse mõjul

§ 57lg 1 p 6 mõttes (vt p 20).

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 22.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Omastatud kella väärtus oli 399 eurot, mis ei ole oluliselt rohkem kui kuriteona käsitletava varavastase süüteo piir (so 200 eurot). Kohus hindab süüdistatava süü suurust selles episoodi pigem väikseks. Kuigi kuriteo eest mõistetav sanktsioon näeb ette ka rahalist karistust, siis ei pea kohus selle määramist võimalikuks ega otstarbekaks, süüdistataval ei ole kindlat töökohta ega sissetulekut, ta õpib Poolas ehituskoolis ja omandab alles eriala ning Eestis viibis Tivoli tuuri raames tehnilise töötajana juhutööl. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi näol, siis on kaheldav kas süüdistataval oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et antud juhul ei ole rahaline karistus, vaatamata sellele, et karistusseadustik seda konkreetse kuriteo koosseisu puhul võimaldab, piisav täitmaks eri- kui üldpreventiivseid karistuse eesmärke ning seda just arvestades süüdistatava isikut. Süüdistatav on pannud toime kaks erinevat kuriteoepisoodi, millega on riivatud erinevaid õigushüvesid. Seega on kohus seisukohal, et karistamine rahalise karistusega ei vasta käesolevas asjas süüdistatava puhul karistuse mõistmise eesmärkidele, kuna selle karistusega ei ole võimalik saavutada, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud. Seega tuleb mõlema süüdistuse eest mõista talle karistuseks vangistuse. 23.

§ 118lg 1 p 1 näeb sanktsioonina keskmise määrana ette 8 aastat vangistust.

Samas on kohtul päris suur diskretsioon karistusepiiride määramisel võttes arvesse kõiki tuvastatud asjaolusid. Sama kvalifikatsiooniga kuritegude teosüü võib olla väga erinev. Nii on

§ 118

lg 1 tagajärgede loetelus oht elule (p 1), tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime (p 2); raske psüühikahäire (p 3); raseduse katkemine (p 4); nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus (p 5); elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine (p 6) või surm (p 7). Samadesse karistusraamidesse mahuvad ka need teod, 11

(19)1-20-9588 mis täidavad mitu koosseisulist kvalifitseerivat tunnust. Eelneva loetelu valguses saab E.P Kmieciku teosüüd lugeda pigem keskmisest väikesemaks ja kohus võtab karistuse määramisel lähtekohaks sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahele jääva karistusmäära, mis on 6 aastat vangistust. Võttes arvesse ka kahte tuvastatud kergendavat asjaolu (

§ 57

lg 1 p 3 ja p 6) mõistab kohus E.P Kmiecikule

§ 118

lg 1 p 1 eest karistuseks 4 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 201

lg 1 eest mõistab kohus E.P Kmiecikule karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendab kohus üksikkaristust raskeima suurendamise teel ja mõistab E.P Kmiecikule liitkaristuseks 5 aastat vangistust. 24. Kuriteo tehiolusid ja E.P Kmieciku isikut arvestades, eelkõige tema vanust (sünd 09.02.2002) ja varasemat karistusregistrit; samuti võttes arvesse seda, et ta ei ole varasemalt isegi mitte lühiajalises vangistuses viibinud, samas tänaseks on ta seal viibinud juba 7 kuud, mis noore inimese puhul on käsitletav arvestatava šokivangistusena; samuti võttes arvesse kohtu poolt talle kohaldatavat lisakaristust, siis peab kohus põhjendatuks karistuse kohaldamist

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel osaliselt tingimisi ja määrab, et koheselt kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust. Ülejäänud 4 aastat ja 4 kuud vangistust jääb

§ 73

alusel täitmisele pööramata 5 aastase katseaja jooksul.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise ajaks lugeda 15.09.2020, mil E.P Kmiecik kinni peet ja vahistati.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, olenevalt sellest milline asjaolu saabub esimesena. 25. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada E.P Kmieciku suhtes lisakaristusena

§ 54

ettenähtud Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 8 aastaks peale tema koheselt kuuluva karistusaja ärakandmist. Kuna E. P Kmieciku on süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, millega ta põhjustas kannatanule eluohtlikke tervisevigastusi, siis võib ta vanglast vabanemisel ohustada Eestis viibides avalikku korda. Tema näol on tegemist Poola kodanikuga, kellel puudub Eestiga igasugune varasem majanduslik ja sotsiaalne side ning tema viibimine Eestis kuriteo toimepanemise ajal oli seotud ainult ajutise tööotsaga lõbustuspargis. Lisakaristuse kohaldamisega annab riik selge signaali, et sellise isiku viibimine tulevikus Eesti Vabariigi territooriumil ei ole avaliku korra huvides aktsepteeritav. Lisakaristuse kohaldamise määra puhul võtab kohus arvesse talle mõistetud põhikaristuse määra ja leiab, et lisakaristuse määr peab olema mõnevõrra suurem kui põhikaristuse määr. TSIVIILHAGI

  1. Kannatanu esitas KrMS § 381 lg 3 korras 28.12.2020 hagiavalduse (tl 9-11) varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 8594,76 eurot ja sellele lisanduvad viivised kostjate E.P Kmieciku, Y ja X vastu.
  2. Varaline kahju summas 594,76 eurot koosneb järgmistest kahjudest: kannatanul kuriteo tagajärjel tekkinud ravikuludest summas 120,88 eurot (haigla voodipäeva tasus summas 10 eurot; erinevate valuvaigistite ja muude retspetiravimite soetamiskuludest summas 75,88 eurot ja eriarsti juures silmade kontrolli tasust summas 35 eurot). Lisaks kuulub varalise kahju hulka kannatanu hävinenud käekell maksumusega 399 eurot (kahjustatud on klaas, mida ei parandata) ning samuti kannatanul tuli koduvõtmete kadumise (mis läksid sündmuskohal kuriteo tulemusena kaduma) tulemusel teha uued võtmed summas 74,88 eurot. 12

(19)1-20-9588
  1. Samuti nõuab kannatanu mittevaralise kahju hüvitisena 8000 eurot. Nimelt kuriteo tulemusena tehti talle operatsioon, mille käigus paigaldati lõualuude ja põsepiirkonda metallosi, mida ei võetagi välja, mis mõjutavad tema tervist ja heaolu tänaseni- näiteks õhurõhu muutudes valutab nägu ja pea. See vähendab omakorda püsivalt kannatanu elukvaliteeti. Samuti on tal õues liikudes ja näiteks suuremaid seltskondi nähes jätkuvalt hirmutunne, samuti unehäired. 4.1 Kohtu seisukoht varalise kahju osas
  2. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus jätab Y ja X vastu esitatud tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata seoses nende õigeksmõistmisega.
  3. KrMS § 381 lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Hageja nõude kriminaalmenetluses läbivaatamise eeldused on täidetud. KrMS § 381 lg 6 kohaselt KrMS-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust.
  4. Kostja vastutuse eeldusena tuleb VÕS § 1043 järgi tuvastada delikti üldkoosseis. Delikti objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest tuleneb isiku õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) isikule on kahju tekitatud (objektiivne teokoosseis – kannatanul on tekkinud kahju ning see on põhjuslikus seoses kostja tegevusega), 2) kahju tekitamine on õigusvastane ja 3) kahju tekitanu süü. Üldjuhul peab hageja tõendama esimese kahe asjaolu olemasolu ning kostja peab tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Selles menetluses vaidlevad pooled põhimõtteliselt selle üle, kas kahju tekitamine süüdistatava poolt on üldse tõendatud, kuna kaitsja hinnangul ei ole võimalik tõsikindlalt eristada peksmise ja löömise/kukkumise tagajärjel tekkinud kahju.
  5. Kohus leiab, et eeltoodud varaline kahju ravikulude ja ravimite soetamise näol on tõendatud toimikus olevate tõenditega ning on ilmselge, et nimetatud kulutused summas 120,88 eurot sellel ajaperioodil kannatanul ka tasuda tuli. Samuti on kohus eelnevalt analüüsinud, et tekkinud kulutused on olnud tingitud E.P Kmieciku süülisest ja õigusvastasest tegevusest kannatanu V. Bi suhtes.
  6. VÕS § 128 lg 2 ja 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh hävinud vara väärtuse. Hageja sõnul läksid kuriteo tagajärjel katki tema käekell maksumusega 399 eurot ning samuti läksid kaduma koduvõtmed. Käekella parandada ei saa, kuna klaasi asendamisel ei ole enam tagatud selle veekindlus. Koduvõtmed tuli teha uued. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja selgituste kohaselt ongi ta asja väärtuse ajas vähenemist nõude esitamisel arvestanud. Tema kahjunõue käekella osas on väiksem kui uue samaväärse soetusmaksumus. Hageja on esitanud mh tõendid nii samaväärse käekella maksumuse kui ka võtmete valmistamise kulu 13
(19)1-20-9588 kohta. Kohtu hinnangul on käekella hävimisest tekkinud kahju 399 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Samuti on põhjendatud kuriteo ajal kaduma läinud võtmete taastamise kulu summas 74,88 eurot, kuna on ilmne, et ilma kuriteo ohvriks langemiseta poleks võtmed üldse ära kadunud. Kohus mõistab varalise kahju kokku summas 594,76 eurot E. P Kmiecikult VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ja p 5 alusel kannatanu V. P kasuks välja. 4.2 Kohtu seisukoht mittevaralise kahju osas
  1. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kostja vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 järgi, siis tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma alati (nr 3-2-1-127-16 p 19).
  2. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohus on märkinud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (nr 3-2-1-18-13 p 22).
  3. Mittevaralise kahju hüvitise suurus tuleb otsustada kohtul. Seadus võimaldab mittevaralise kahju hüvitise määrata erinevate isikuõiguste rikkumise korral. Riigikohus on märkinud, et seaduse järgi on erinevad mittevaralise kahju hüvitamise juhtumid "reastatud", lähtudes mittevaralise kahju tekkimise eeldatavast tõenäosusest ja kahju hüvitamise aluseks oleva rikkumise intensiivsusest. Olulisimaks mittevaralise kahju hüvitamise juhtumiks on tervise kahjustamine või kehavigastuse tekitamine {---] Muudel juhtudel näeb VÕS § 134 ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse täiendavaid kriteeriumeid arvestades. Selline õigushüvede "gradatsioon" väljendab mh erinevate õigushüvede erinevat hindamist ka rahalises mõttes, st juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on ette nähtud piiranguteta (st isikukahju tekitamise juhud), peaks ka väljamõistetavad hüvitised olema üldjuhul suuremad kui juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on piiratud. Küll tuleb VÕS § 130 lg 2 puhul hüvitise kui valuraha suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (nr 3-2-1-19-08 p 14). Seega on praegusel juhul tegemist sellise mittevaralise kahju liigiga, mille eest mõistetavad hüvitised on suurimad.
  4. Kannatanu selgituste kohaselt mõjutas peksmine teda järgmiselt- näovigastus annab tunda valude ja ebameeldivate pingetena, operatsiooni käigus paigaldati metallosi näo ja peapiirkonda, mida ei eemaldatagi, sellest on tingitud ka püsivad peavalud. Samuti on tal toimunust siiani hingeline trauma- õues liikudes tunneb ennast seltskondi nähes kartlikuna ja tekib paanika.
  5. Kohtu hinnangul ei ole kuriteo tagajärjed kannatanule ei ole õnneks püsivat laadi, tänaseks on ta väliselt tervenenud ning uuesti töövõimeline. Samas on juhtunu talle põhjustanud arvestatavalt pika aja vältel valusid ja ebameeldivusi. Eelnevat ja ühiskonna üldist heaolu taset arvestades peab kohus kohaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 5000 eurot. Kohus mõistab E. P Kmiecikult mittevaralise kahjuna kannatanu V. P kasuks välja 5000 eurot. 14
(19)1-20-9588 4.3 Viivis
  1. Kannatanu on palunud välja mõista ka põhinõudelt viivised alates 28.12.2020, so tsiviilhagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi protsendina seadusjärgses määras põhinõudest kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesoleval juhul mõistab kohus osaliselt rahuldatud varalise ja mittevaralise kahju nõudelt summas 5594,76 eurot nõudelt välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses nõude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte enam kui põhisumma suuruse ulatuses, so 5594,76 eurot. Kohus leiab, et käesolevaga ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine varalise ja mittevaralise kahju nõudelt alates 28.12.2020, so tsiviilhagi esitamisest, sest süüdistatav on alates 15.09.20202 viibinud vahi all ja tema suutmatus hagi nõuet täita on ilmne ning seda on ta ka kohtus kinnitanud. Kohus on seisukohal, et kuna kohtu poolt välja mõistetav varalise ja mittevaralise kahju hüvitis muutub sissenõutavaks alates kohtuotsuse jõustumisest, on viivise välja mõistmine põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab süüdistatavalt kannatanu kasuks välja viivise varalise ja mittevaralise kahju nõudelt, s.o 5594,76 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. MENETLUSKULUD
  2. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 173 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Seoses Y õigeksmõistmisega jäävad tema määratud kaitsja Kadi Sitska kulud summas 1822,80 eurot riigi kanda. Seoses Xi õigeksmõistmisega jäävad tema määratud kaitsja Leelo Viili kulud summas 2326,80 eurot riigi kanda.
  3. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud E. P Kmiecikult välja järgmiselt: sundraha esimese astme kuriteo eest 1460 eurot; isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot (tl 51); määratud korras kaitsja Jugans Grossmanni kulud summas 2049,96 eurot. Kokku on E. P Kmieciku menetluskulud seega 3593,96 eurot (1460+84+2049,96).
  4. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole vangistuses viibimisega tõenäoliselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, samuti mõistis kohus temalt välja ka tsiviilhagi, siis kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see põhjendamatult süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad, mis on täpsemalt väljatoodud kohtuotsuse resolutsioonis.
  5. KrMS § 175 lg 1 p-st tulenevalt on menetluskulu ka kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu lepinguline esindaja A. S on esitanud taotluse hüvitada 15
(19)1-20-9588 kannatanu esindajale kriminaalasjas õigusabi osutamise eest makstud tasu kokku 16,6 tunni eest, millele lisandub 07.04.2021 istungipäevale kulunud 3,75 tundi (tl 129). Esindaja tunnihind on 155 eur + km, mida kohus peab mõistliku suurusega tasuks. Kannatanu esindaja osalemine kohtuistungitel oli põhjendatud, sest kohtumenetluses oli kannatanu tsiviilhagi erinevat liiki kahjude nõudes, mille esitamine ja esindamine eeldab professionaalset õigusabi. Seega kuulub kannatanu lepingulisele esindajale hüvitamisele 3785,10 eurot. Kohus mõistab kannatanu esindaja kuludest 1/3 ehk 1261,70 eurot välja E. P Kmiecikult ja 2/3 kuludest ehk 2523,40 jääb seoses Y ja Xi õigeksmõistmise ja nende suhtes esitatud tsiviilhagi läbivaatamata jätmisega riigi kanda. SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE
  1. X kaitsja Leelo Viil ja Y kaitsja Kadi Sitska esitasid kohtule taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel.
  2. X kaitsja Leelo Viil palub 06.04.2021 esitatud taotluses hüvitada X 'ile SKHS § 2 lg 1; 11 lg 4; 18 alusel süüteomenetluses kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju, mis 06.04.2021.a seisuga on 10 201 eurot. Taotluse kohaselt tuleb süüdistatava kinnipidamise lõplik päevade arv määratleda ja vastav arvestus teha õigeksmõistva otsuse jõustumise või süüdistatava vahi alt vabastamise päeva seisuga. 07.04.2021 toimunud kohtuistungil kaitsja täpsustas nõude summat, mille kohaselt palub kaitsja Eesti Vabariigilt X ´i kasuks välja mõista mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest 17.09.2020-07.04.2021, s.o 203 päeva, mis arvestusega 50,50 eurot päev on kokku 10 251,50 eurot.
  3. KrMS § 177 lg 1 p 4 järgi on kriminaalmenetluse lisakulu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel kriminaalmenetluses makstavad summad. SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. Kohus leiab, et täidetud on SKHS § 11 lg 2 tulenev mittevaralise kahju hüvitamise eeldus, ehk X ´ilt on kriminaalmenetluses võetud vabadus. Isik vabastati vahi alt 07.04.2021 seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega, mis toob automaatselt kaasa Xi õigeksmõistmise. Samuti on taotlus esitatud SKHS § 18 järgi tähtaegselt, ehk enne kohtuliku uurimise lõpetamist. X ´i suhtes SKHS § 8 kahju hüvitamist välistavad asjaolud puuduvad. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. SKHS § 11 lg 4 sätestab, et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaameti andmetel oli
  4. aasta IV kvartali keskmine brutokuupalk 1515 eurot (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Seega on päevamäära suuruseks 50 eurot 50 senti (1515/30). X peeti kriminaalasjas 20231602226 kahtlustatavana kinni 17.09.2020.a ning tema suhtes kohaldati 18.09.2020.a tõkendina vahistamist. 16.11.2020 pikendati kahtlustatava vahi all viibimise tähtaega kahe kuu võrra. Harju Maakohtu 06.01.2021 ja 20.01.2021 määrusega kriminaalasjas 1-20-9588 anti X kohtu alla ja jäeti tõkend vahistamine muutmata. X vabastati vahi alt Harju Maakohtu 07.04.2021 määrusega kuna prokurör loobus esitatud süüdistusest X suhtes. Seega viibis X vahi all 17.09.2020-07.04.2021, see on 203 päeva. 16
(19)1-20-9588
  1. Kohus leiab, et X ´i kaitsja esitatud taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eesti Vabariigil tuleb X ´ile hüvitada temale vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju 203 päeva ulatuses, see on 10 251,50 eurot (203 x 50,50).
  2. Y kaitsja Kadi Sitska palub 06.04.2021 esitatud taotluses ja 07.04.2021 esitatud taotluse täpsustuses hüvitada kaitsealusele SKHS § 21 ja § 11 lg 4, § 2 lg 1 alusel alusetult vahi all viibitud aja eest 17.09.2020-16.04.2021 mittevaraline kahju summas 10 706 eurot. Taotluse kohaselt Y oli kahtlustatavana kinni peetud 17.09.2020 ning vahistati Harju Maakohtu 18.09.2020 määruse alusel. Harju Maakohtu 16.11.2020 kohtumäärusega pikendati
  3. Y suhtes vahi all pidamise tähtaega kuni 17.01.
  4. Y on viibinud vahi all seisuga 16.04.2021 kokku 213 päeva. Seega tema hüvitise suuruseks oleks 50,50 x 212= 10 706 (kümme tuhat seitsesada kuus eurot).
  5. Kohtuistungil 07.04.2021 Y ´i kaitsja jäi esitatud taotluse juurde. Kaitsja selgitas, et kuigi KY tegi menetluse alguses vea püüdes oma nooremat venda toetada, siis selle põhjustas menetleja, kes liiga kergekäeliselt lasi välisriigi kodanikul kaitsjast loobuda. Isikul puudus kaitsja kuni kriminaalasja kohtusse saatmiseni, ehk ligikaudu 4 kuud kuigi menetluse alguses oli teada, et tegemist on isikuga, kes ei valda eesti keelt, ei tea Eesti kriminaalmenetlust ja ei saa aru süüdistuse raskusest ega sellest, milline tagajärg võib olla antud ütlustel. Kui Y oleks saanud õigusabi õigel ajal, ehk tema kinnipidamisel, ei oleks sellist olukorda tekkinud. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ja mõista Eesti Vabariigilt välja Y kasuks mittevaraline kahju kohtu poolt arvutatud summas. Y on Eesti riigilt hüvitise välja teeninud kuna talle ei võimaldatud reaalselt kaitsjast loobumist.
  6. 07.04.2021 toimunud kohtuistungil leidis prokurör, et seaduse kohaselt eneserõõn välistab kahju hüvitamise. Prokurör leidis, et kui kohus siiski leiab, et Y ´i taotlus kuulub rahuldamisele, tuleks hüvitist vähendada SKHS § 8 lg 2 alusel ja mõista hüvitis välja väiksemas ulatuses kohtu äranägemisel.
  7. Seonduvalt Y kaitsja Kadi Sitska taotlusega hüvitada isikule koos õigeksmõistva kohtuotsusega kinnipidamisega põhjustatud mittevaraline kahju, märgib kohus järgmist. Kuigi kaitsja esitas kirjaliku taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks vahi all viibitud aja eest 17.09.2020-16.04.2021, see on 213 päeva, ei ole taotluses märgitud vahi all viibimise aeg õige kuna taotluse esitamise ajal ei olnud teada isiku vahi alt vabanemise aeg. Y peeti kriminaalasjas 20231602226 kahtlustatavana kinni 17.09.2020.a ning tema suhtes kohaldati 18.09.2020.a tõkendina vahistamist. 16.11.2020 pikendati kahtlustatava vahi all viibimist kahe kuu võrra ja Harju Maakohtu 06.01.2021 ja 20.01.2021 määrusega kriminaalasjas 1-20-9588 anti Y kohtu alla ja jäeti tõkend vahistamine muutmata. Y vabanes vahi alt 07.04.2021 Harju Maakohtu määruse alusel kuna prokurör loobus esitatud süüdistusest Y suhtes. Seega viibis Y vahi all 17.09.2020-07.04.2021, see on 203 päeva.
  8. SKHS § 8 sätestab süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist välistavad asjaolud. SKHS § 8 lg 1 p 2 kohaselt isikul ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sealhulgas jättis avaldamata teistmise aluseks oleva asjaolu, rõõnas ennast, hoidus menetlusest kõrvale, rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda loata oma elukohast või läks pakku. 06.04.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt Y tunnistas kinnipidamisel 17.09.2020 oma süüd esitatud kahtlustuses. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt võttis Y politseis ülekuulamisel süü omaks kuna ta teadis, et tema noorem vend E.P Kmiecik oli kinni peetud ja ta arvas, et süü omaks võttes aitab ta venda ja nad saavad mõlemad kiiremini koju sõita. Tegelikult ei mäleta ta kõike juhtunut, ütluste andmisel lisas natuke enda poolt juurde kuna tahtis vennaga koos olla. Soovis venda 17
(19)1-20-9588 aidata ja tema eest seista. Tegelikult ta kannatanut ei löönud vaid läks vaatama, kas kannatanu on elus.
  1. Kohus leiab, et Y andis enda suhtes süüstavaid ütlusi teadlikult ja tahtlikult. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et olukorda oleks saanud vältida, kui Y ´ile oleks võimaldatud õigusabi menetluse algusest ja määratud talle kaitsja. KrMS § 217 lõige 7 kohaselt selgitab uurimisasutuse ametnik kahtlustatavana kinnipeetule tema õigusi ja kohustusi. KrMS § 351 lgst 1 tuleneb kohustus selgitada kahtlustavale tema õigusi talle arusaadavas keeles ja sama sätte lg 2 ja 3 kohaselt kahtlustatavale või süüdistatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, antakse viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses kas tema emakeeles või talle arusaadavas keeles. Kohtul ei ole alust arvata, et menetleja jättis Y ´i suhtes eelpool nimetatud nõuded täitmata ja ei selgitanud isikule arusaadavalt tema õigust kaitsjale. Y on kinnipidamise päeval, so 17.09.2020 allkirjastanud poolakeelse õiguste deklaratsiooni, kus nähtuvad üheselt tema õigused ja kohustused, sh õigus kaitsja abile (tl 69-70) Samas kriminaalasjas määrati teistele kahtlustatavatele kaitsjad menetluses varasemas staadiumis, millest võib järeldada, et ka Y ´ile oli tagatud võimalus kaitsjale menetluse algusest. Y ´i ütluste kohaselt soovis ta enesrõõnaga vähendada venna süüd, seega tegi ta teadliku valiku anda menetluses mittetõeseid ütlusi ja seadis end olukorda, kus tema suhtes kohaldati kõige raskemat tõkendit. Seega esineb SKHS § 8 lg 1 p 2 sätestanud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist välistav asjaolu ja kohus jätab Y ´i kaitsja taotluse rahuldamata. ASITÕENDID
  2. Kohtuotsuses otsustab kohus ka asitõenditega toimimise viisi. Kohus otsustab, et CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega, üks Blu-Ray plaat ja kaks DVD-plaati Narva mnt 95 turvakaamera videosalvestistega, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi kriminaalasja materjalide juurde. V. Bi jope, püksid, kaks särki, alupesu, spordijalanõud, sokid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- tagastada kannatanule kohtuotsuse jõustumisel. E. P. Kmieciki jope, püksid, verised jalanõud, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- tagastada E. P. Kmiecikile kohtuotsuse jõustumisel. Y roheline jope, helesinised teksased, dressipluus Adidas, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- tagastada Y kohtuotsuse jõustumisel. Y jalatsid Adidas ja punast värvi kõlar JBL, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinntagastada Y kohtuotsuse jõustumisel. Xi jalatsid ja jope, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn- tagastada Xile kohtuotsuse jõustumisel. Kõlar Bose on tagastatud J.-A. Gle; V. Bi katkine käekell iWatch on tagastatud V. Bile; V. Bi rohelist värvi seljakott koos selles olnud esemetega on tagastatud V. Bile; Xi mobiiltelefon Xiaomi Redmi on saadetud Tallinna Vanglasse Xi isiklike asjade juurde lisamiseks ja see tuleb talle tagastada. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Kaljumaa /allkirjastatud digitaalselt/ 18
(19)Inge Vahesalu /allkirjastatud digitaalselt/ 1-20-9588 Kohtuotsus on muudetud Ringkonnakohtu 17.12.2021.a otsusega 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.