← Eesti

1-21-8677/7

Obsah (7)§ 127§ 14§ 15§ 16§ 33§ 46§ 50

1-21-8677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8677 (kohtueelses menetluses 20230200013) Ko

§ 127

alusel tuleb Toomas Kasesalgul loovutada juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 5. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel jätta sundrahast 105 eurot riigi kanda ning mõista Toomas Kasesalgult välja 1

(5)1-21-8677 riigituludesse menetluskuludena: • toksikoloogiaekspertiisi (akt nr
  1. x)teostamise kulu summas 77 eurot; • isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr xxx) teostamise kulu summas 84 eurot; • isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr xxx) teostamise kulu summas 84 eurot; • isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr xxx) teostamise kulu summas 84 eurot; • toksikoloogiaekspertiisi (akt nr
  2. x)teostamise kulu summas 27 eurot; • liiklustehnilise ekspertiisi (akt nr xxx) teostamise kulu summas 457 eurot; • arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr xxx) teostamise kulu summas 165 eurot; • määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 81,60 eurot ning • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt, s.o summas 876 eurot, s.t kokku 1935,60 eurot. 6. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Toomas Kasesalgul tasuda menetluskulud kokku summas 1935,60 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (s.t kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Toomas Kasesalka süüdistatakse selles, et tema 31.12.2019 kella 23.36 ajal Tallinnas Järvevana teel suunaga Tallinnas Tartu mnt poole raudteeülesõidukohas juhtis mootorsõidukit Volvo S60 registreerimisnumbriga xxx sõidukiirusega ca 136 km/h ning sõitis tagant otsa tema ees liikunud mootorsõidukile Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx, mida juhtis T N. Tahtliku liiklusnõuete rikkumisega ehk sõites asulasisesel teel sõidukiirusega, mis lubatud 2
(5)1-21-8677 sõidukiirusest oluliselt suurem (suurim lubatud sõidukiirus nimetatud teelõigul on 50 km/h), ning eirates LS § 14 lg-s 2 sätestatud nõuet olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagada liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, ei veendunud ta enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, kuid Toomas Kasesalk oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema tahtlik tegu võib põhjustada liiklusõnnetuse, millega kaasneb teistele isikutele raske tervisekahjustuse tekitamine. Selliselt tegutsedes tekitas Toomas Kasesalk ettevaatamatusest rasked tervisekahjustused mootorsõidukis Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx viibinud kaasreisijatele M V ja I R. Lähtuvalt isiku kohtuarstilikust ekspertiisiaktist nr xxx, 18.02.2020, esines kannatanul M V lülisamba
  1. kaelalüli murd, põrutus-rebimishaav koos nahaaluse verevalumiga pea piirkonnas juustega kaetud peanahal, vasaku
  2. roide murd. Lülisamba
  3. kaelalüli murd on eluohtlik tervisekahjustus. Lähtuvalt isiku kohtuarstilikust ekspertiisiaktist nr xxx, 18.02.2020, esines kannatanul I Ru lülisamba
  4. kaelalüli murd, vasaku oimuluu sisse-rõhutusmurd, põrna vigastus Grade II, parema
  5. ja
  6. roide murrud tagumisel kaenlajoonel, vasaku
  7. ja
  8. roide murrud abaluujoonel, alalõualuu murrud, vasaku sarnaluu murd, vasaku silmakoopa alaseina ja väliskülgseina murd, vasaku maksillaarsiinuse eesseina ja külgseina nihkumisega murd, parema maksillarsiinuse murd, nahaalused verevalumid pea piirkonnas. Kannatanule I Ru tekitatud tervisekahjustused on eluohtlikud tervisekahjustused. Lähtuvalt ekspertiisiaktist nr xxx, 07.05.2020, arvutuslikult oli Toomas Kasesalgu alkoholijoove liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel, s.o 31.12.2019 kell 23.36, vähemalt 1,22 mg/g. Liiklusõnnetus toimus, sest Toomas Kasesalk rikkus järgmisi

nõudeid:

§ 14

lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

§ 16

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.

§ 33

lg 11 p 2 on juhil keelatud juhtida sõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis.

§ 46

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile.

§ 46

lg 2 kohaselt asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvale sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit.

§ 50

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50lg 3 p 1, 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse 3

(5)1-21-8677 olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Seega Toomas Kasesalk mootorsõiduki juhina liiklusnõute rikkumisega tekitas ettevaatamatusest teistele inimestele rasked tervisekahjustused ning pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 16.12.2021 sõlmisid ringkonnaprokurör Diana Helila, süüdistatav Toomas Kasesalk ja tema kaitsja vandeadvokaat I Västrik alljärgneva kokkuleppe. Karistus KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 73 lg-test 1 ja 3 jätta vangistus 2 aastat ja 6 kuud täitmisele pööramata, kui Toomas Kasesalk ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lähtuvalt KarS § 50 lg 1 p-st 1 lisakaristusena võtta Toomas Kasesalgult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. LS § 127 alusel on Toomas Kasesalk kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kannatanud M V ega I Ru ei soovinud hagi esitada. Menetluskulud Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma riigituludesse lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 9: • • • • • • • • seoses ekspertiisi (toksikoloogiaekspertiisiakt nr 8I, 28.01.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 77 eurot; seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx, 18.02.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot; seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx, 18.02.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot; seoses isiku kohtuarstliku täiendekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx, 18.02.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 84 eurot; seoses ekspertiisi (toksikoloogiaekspertiisiakt nr x, 22.01.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 27 eurot; seoses liiklustehnilise ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx, 29.04.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 457 eurot; seoses arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxx, 07.05.2020) tegemisega tekkinud kulud summas 165 eurot; määratud kaitsjale I Västrik tekkinud kulud summas 81,60 eurot ehk süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele kokku 1059,60 eurot. 4

(5)1-21-8677 Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha (lähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja lg 2 on sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära) ehk 876 eurot. Kohtuistungil taotles prokurör jätta
  1. a sundraha määrast 105 eurot ehk osa, mis ületab
  2. a sundraha määra, riigi kanda, sest kokkulepe sõlmiti veel
  3. aastal. KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud ja sundraha tasumisele ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena. Kohtuistungil selgitasid prokurör ning süüdistatav, et kokkuleppe kohaselt tuleb menetluskulud tasuda
  4. kuu lõpuks ning süüdistatav ise valib, kui suurtes osamaksetes ta kulusid tasub. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid ning salvestised • • • • • sündmuskoha fotod DVD – plaadil on lisatud kriminaaltoimiku materjalidele; helisalvestised CD – plaadil on lisatud kriminaaltoimiku materjalidele; liiklustehnilise ekspertiisiakti nr xxx, 29.04.2020 lisa DVD – plaadil on lisatud kriminaaltoimiku materjalidele; sündmuskoha videosalvestis DVD – plaadil on lisatud kriminaaltoimiku materjalidele; sündmuskoha videosalvestis CD – plaadil on lisatud kriminaaltoimiku materjalidele. Siinkohal selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
  5. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.