KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11487 Tsiviilasi A A hagi K T ja L T vas

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Harju Maakohtu 15.03.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-16-19081 mõistis kohus A Alt välja K T ja L T ülalpidamiseks igakuise miinimummääras elatise kuni K T ja L T täisealiseks saamiseni (dtl 9-10); b. 13.03.2021 kolis kostja II hageja juurde elama ja on alates eelnimetatud kuupäevadest hageja vahetul ülalpidamisel; c. 08.06.2021 kolis kostja I hageja juurde elama ja on alates eelnimetatud kuupäevadest hageja vahetul ülalpidamisel; d. kostja II sai menetluse kestel, s.o 12.12.2021, täisealiseks.
2. Lapse ema taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 0 euroni. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgib, et elatise vähendamiseks alus puudub.
3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt 3

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostjad on asunud elama vanema juurde, kellele oli varasemalt pandud kohtuotsusega kohustus tasuda neile samadele lastele elatist. Kostjad on hageja juurde elama asunud pärast varasema kohtuotsuse jõustumist. Olukorras, kus lapsed on asunud elama elatist tasuma kohustatud vanema juurde, kes peab neid ka vahetult üleval, on ära langenud kohtuotsusel põhineva elatise tasumise kohustuse aluseks olevad asjaolud. Asjakohatud on kostja viited, justkui peaks kohus elatise vähendamise aluste esinemise korral jätma varasema elatise tasumise otsuse igaks juhuks jõusse. Kostja viited ema ja laste vahelistele suhetele ei ole asjakohased ega välista hagi rahuldamist. Olukorras, kus K T asub uuesti isa juurde elama, on lapse isal võimalus lapse nimel esitada uus elatise väljamõistmise hagi.

1. Seega, kuna on täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus vähendab Harju Maakohtu 15.03.2017 tagaseljaotsusega nr 2-16-19081 väljamõistetud elatise suurust ning mõistab A Alt välja: K T kasuks igakuise elatise 0 eurot alates hagi esitamisest 21.07.2021 kuni K T täisealiseks saamiseni 28.04.2024; L T kasuks igakuise elatise 0 eurot alates hagi esitamisest 21.07.2021 kuni L T täisealiseks saamiseni 12.12.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4