Obsah (9)

§ 392§ 340§ 663§ 667§ 371§ 376§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18551 Kohtuasi X hagi ROCCA al

) § 371 lg 1 punkti 1 ja lg 2 punkti 2 alusel. Vabariigi Valitsuse korraldust, millest kauplused lähtuvad maski kandmise kohustuse kehtestamisel, saab hageja vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras, pöördudes halduskohtu poole. Selle vaidluse lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on pöördunud Tallinna Halduskohtu poole seonduvalt Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korraldusega nr 362 (haldusasi 3-21-2558), 3 2-21-18551 Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusega nr 305 (haldusasi 3-21-2167) ning Vabariigi Valitsuse 30.07.2021 korraldusega nr

1. 2.
2. Maakohtu hinnangul olid ka hagis esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet puudutavad asjaolud seotud Vabariigi Valitsuse korralduse vaidlustamisega. Need ei anna alust kostjate õigusvastaseks tegevuseks. 2.
3. Kui hagejal on meditsiinilise vastunäidustuse tõttu võimatu maski kanda, tuleb hagejal vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele esitada kaupluses tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud arstitõend. Kauplustes on kohustuslik kontrollida maski kandmist ning selle kohustuse eiramisel võib terviseamet kauplusele (omanikule) trahvi määrata. 2.
4. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu keeldus maakohus ka hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 1) ning kohustada maakohut võtma hageja hagiavaldus menetlusse, andes hagejale võimaluse avalduses esinevad puudused kõrvaldada. 3.
6. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - hageja on hagi esitanud eraõiguslike juriidiliste isikute vastu. Eraõiguslikke vaidlusi lahendab maakohus; maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse (

§ 392

). Kohtul on kohustus juhtida tähelepanu puudustele ja anda tähtaeg nende kõrvaldamiseks (

§ 340). Alles seejärel saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmise üle.

Kui maakohus oleks palunud hagejal puudused kõrvaldada, oleks hageja seda teinud; maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja hagiavaldus on perspektiivitu osas, milles maakohus selle menetlusse võtmisest keeldus; maakohus on määruses eksinud, kui viitas Vabariigi Valitsuse 30.07.2021 korraldusele nr 270, 23.08.2021 korraldusele nr 305 ja 21.10.2021 korraldusele nr

1. Hagis kirjeldatud sündmused toimusid enne korralduste vastuvõtmist – s.o 28.02.2021; ajal, mil hagiavalduses kirjeldatud sündmused aset leidsid, ei olnud kohustust esitada maski kandmise vastunäidustuse kohta arstitõendit; hagejal ei ole võimalik ka praegu arstitõendit saada, sest perearstid neid väljasta ja eriarstide järjekorrad on mitmeid kuid pikad. Hageja soovis pöörduda oma eriarsti poole, kuid see ei õnnestunud.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4 2-21-18551 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab hagi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks osas, milles maakohus selle menetlusse võtmisest keeldus. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Hageja on esitanud hagis järgmised nõuded: 1) kohustada kostjaid lõpetama õiguste rikkumine ja tervise ohtu seadmine ning tagama juurdepääs eluks hädavajalikule (ringkonnakohtu hinnangul saab nõuet tõlgendada kui nõuet maski kandmise nõude lõpetamiseks kaubanduskeskuses ja juurdepääsu tagamiseks kaubanduskeskuses asuvatele poodidele, sh toidupoodidele); ning 2) moraalse kahju hüvitamise nõue hageja õiguste rikkumise ja eluks hädavajalikule juurdepääsu takistamise eest (ringkonnakohtu hinnangul saab nõuet tõlgendada kui mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis seondub 28.02.2021 kaubanduskeskuses toimunud sündmusega ja seal asuvatesse kauplustesse juurdepääsu takistamisega). Hageja on hagiavalduses tuginenud muu hulgas sellele, et ta ei saa tervislikel põhjustel maski kanda ja toonud määruskaebuses esile, et sel ajal, kui 28.02.2021 sündmus toimus, ei olnud kohustust esitada maski kandmise vastunäidustuse kohta arstitõendit.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on esitanud oma hagiavalduse kaubanduskeskuse pidaja (kostja I), turvateenust pakkuva äriühingu (kostja II) ja turvatöötaja (kostja III) vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavaldusest üheselt selge, et hageja eesmärgiks ei olnud vaidlustada Vabariigi Valitsuse korraldusi, mis seondusid maski kandmise nõude või muude koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõuete ja piirangutega. Seda enam, et hageja oli sellekohased kaebused halduskohtule juba esitanud. Hageja on hagiavalduses toonud esile 28.02.2021 kaubanduskeskuses toimunud konkreetse sündmuse ning kostjate osaluse ja puutumuse sellega, samuti sündmuse tagajärjel hagejale kaasnenud füüsilised ja vaimsed tagajärjed. Kohtute pädevuse piiritlemisel tuleb aluseks võtta vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub hagiavaldusest, et hageja nõuded seonduvad eraõigussuhetega. Eraõigussuhteks on ka suhe, mis tekib sellest, kui inimene külastab kaubanduskeskust ning kaubanduskeskus on kehtestanud sinna sisenemiseks ning seal kaupade ja teenuste pakkumiseks reeglid ja nõuded, sh nõude maski kandmiseks. Kui kaubanduskeskuse pidaja on selle külastamiseks kehtestanud maski kandmise nõude, siis ka see kohustus on kaubanduskeskust külastava inimesega tekkinud eraõigussuhtest. Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, et ka Eesti Vabariik on paralleelselt kehtestanud reeglid ja nõuded avalikes siseruumides viibijatele, sh avalikes siseruumides (s.t ka kaubanduskeskustes) maski kandmise kohustuse (vt Vabariigi Valitsus 23.11.2020 korralduse nr 417 „Vabariigi Valitsuse
3. augusti
4. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ muutmine“ § 8²). Seetõttu on maakohus ekslikult leidnud, nagu tuleks hagejal pöörduda nõuetega kostjate vastu halduskohtusse. Vastavalt

§-le 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtul ei ole pädevust kontrollida kaubanduskeskuse pidaja (kostja I) ning turvaettevõtete (kostja II) ja nende töötajate (sh kostja III) tegevust. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlemisest keeldumine

§ 371lg 1 punkti 1 alusel lubatav.

Ringkonnakohus viitab ka sellele, et kohus ei saa suhtele, millele on antud tsiviilõiguslik vorm, anda hinnangut hagiavalduse vastuvõtmise staadiumis pelgalt mõne fakti põhjal. Suhte tegelik iseloom selgub vaidluse lahendamise käigus (vt Riigikohtu erikogu määrus 3-3-4-1-03, p 9). 5 2-21-18551 8. Hagi menetlemisest keeldumiseks ei esinenud ka

§ 371lg 2 punktis 2 sätestatud alust.

8.1. Ringkonnakohus, nõustudes hagejaga, leiab samuti, et hagejale oleks tulnud enne hagi perspektiivi hindamist anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (

340¹ lg 1). Hagiavaldusest ei ole üheselt selge, millised asjaolud, milliste nõuetega seonduvad, sh kas hageja on soovinud esitada kahju hüvitamise nõude ka seoses kaubanduskeskuses 28.02.2021 toimunud sündmusega ning millised nõuded, milliste kostjate vastu hageja on esitanud. Hageja on hagiavalduses toonud esile füüsilised ja vaimsed kannatused, mis 28.02.2021 sündmusega hagejale kaasnesid. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja nõuded tuleb teha selgeks enne, kui hagi perspektiivi saab hinnata. Praegusel juhul oli hagi menetlemine takistatud eelkõige selle ebaselguse tõttu. Määruskaebuses on hageja märkinud, et kui kohus oleks palunud hagis esinenud puudused kõrvaldada, oleks hageja seda teinud. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tuleb anda võimalus hagi väiteid ja nõudeid täpsustada (kõrvaldada hagis esinevad puudused). 8.2. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 340

¹ lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) nr 3-2-1-120-16, p 11). Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Juhul kui ka peale asjakohaste selgituste andmist ja hagejale hagi muutmiseks tähtaja määramist ei ole hageja puudusi kõrvaldanud, saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle. Kui hageja ei esita nõudeid ja asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, võib kohus jätta hagi

§ 340¹ lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (vt RKTKm 2-19-16249, p 16).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et hageja on hagis esitanud taotluse tõendite kogumiseks ja võib soovida tõendite pinnalt edaspidi oma väiteid täiendada, mis

§ 376lg 4 punkti 1 piirides oleks lubatav.

8.3. Samuti tuleb maakohtul pöörata tähelepanu hageja väitele, et kuna ta ei saa tervise tõttu maski kanda, siis tulnuks talle võimaldada kaubanduskeskust külastada ilma maskita. S.t hageja on tuginenud sellele, et ka eraõigussuhte osapooled peaksid võimaldama mõistlikke ja asjakohaseid erandeid (nt tervisest tulenevad põhjused, mis maski kandmist ei võimalda). Hagiavaldusest nähtub, et hagejale on migreeni tõttu (millele ta maski kandmise võimatuse osas ka viitas) määratud puue. Määruskaebuse kohaselt ei olnud 28.02.2021 sündmuse ajal kohustust esitada maski vastunäidustuse kohta arsti tõendit. Riigikohus on

§ 371

lg 2 p 1 kohta tehtud lahendites leidnud, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kehtib kohtule kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 3-2-1-56-07, p 10) ja et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm 3-2-1-31-12, p 13).

§ 371

lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (vt RKTKm p 14 esimene lõik). Küsimus sellest, kas hageja võis tervislikel põhjustel kaubanduskeskust külastada ilma maskita, võib olla sellise keerukusega, mida tuleb analüüsida sisulises menetluses, kui hageja kõrvaldab hagiavalduses esinenud puudused. 6 2-21-18551 8.

1. Eelnevast tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult. Puudused hagi aluses ja esemes ei ole niivõrd ulatuslikud, et neid poleks mõistlikult võimalik kõrvaldada ning õigustaksid seetõttu hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Puudused hagis ei väljenda sedagi, et hagil puuduks üldse edulootus. Seda, kas hagi ka põhjendatud on, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel. 8.
2. Viimasena märgib ringkonnakohus, et ringkonnakohtu pädevuses ja ülesandeks on hinnata maakohtu määruse seaduslikkust. Seda arvestades ei hinda ringkonnakohus määruskaebuse neid väiteid, mis õiguslikku sisu ei oma. 8.
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, siis tuleb maakohtul asja menetlusse võtmise otsustamise järel lahendada ka hageja poolt hagi tagamise taotlus. 8.
4. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. 8.8.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 7