KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-1277 Tsivii

) § 440 lõike 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 4 esimese lause kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus leiab, et asjas esitatud selgitusi ja seadusjärgse elatise miinimummäära muutust arvestades ei kahjusta hagi rahuldamine õigeksvõtul põhineva otsusega praegusel juhul lapse huve.

1. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud, esitab kohus elatise suuruse osas üksnes lühida õigusliku põhjenduse. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatise suuruse osas ega hakka neid täies ulatuses üle kordama. Praegusel juhul on hageja elatise vähendamist taotlenud eelkõige põhjusel, et perekonnaseaduses sätestatud seadusjärgne elatise miinimummäär on vähenenud. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne
2. aasta
3. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
4. aasta
5. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 2 Seega esineb käesolevalt õiguslik alus elatise vähendamiseks.
6. Alates
7. jaanaurist 2022 kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
8. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub neljanda lõike alusel kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
9. aprillil. Lõoke 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõike 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõike 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Baassummaks on käesoleva otsuse tegemise ajal ühe lapse kohta 200 eurot,. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 43,44 eurot). Saadud summas tuleb lahutada pool perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimeses lauses sätestatud lapsetoetuse summast (otsuse tegemise ajal 30 eurot). Hagiavaldusest ega kostja vastusest nähtuvalt ei tule teha täiendavaid mahaarvamisi kohustatud vanemaga koos veedetud aja arvelt (lg 6) ning ei teki ka mitme väikese vanusevahega lapse puhul nn mastaabisäästu efekti (lg 7). Seega, vastavalt hageja taotlusele ja PKS § 101 lõigetele 3-5 tuleb R. K. hagi S. K. kasuks välja mõistetud elatist vähendada 213 euro 44 sendini (200 + 43,44 – 30). Vastavalt poolte taotlusele ning PKS § 101 lg 3-5 muutub väljamõistetud elatise suurus iga aasta esimesel aprill lähtuvalt PKS § 101 lg 3 nimetatud baassumma indekseerimisest, lõikes 4 nimetatud keskmise brutokuupalga muutusest ning PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3 nimetatud riikliku lapsetoetuse suuruse muutusest.
10. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

8.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3