← Eesti

2-21-14411/14

Obsah (4)§ 142§ 444§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14411 Tsiviilasi I

) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Xxx OÜ (esialgne võlausaldaja) ja ExpressVision OÜ (edaspidi Kostja I) vahel oli 30.01.2019 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel sai Kostja I laenu 6 900 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 25.07.2021. Esialgne võlausaldaja ja Kostja II vahel oli 30.01.2019.a sõlmitud käendusleping, mille alusel võttis Kostja II endale esialgse võlausaldaja ees vastutuse kõigi esialgse võlausaldaja ja Kostja I vahelisest laenulepingust nr xxx ning võimalikest esialgse võlausaldaja ja Kostja I vahel tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete eest. Esialgne võlausaldaja ja Kostja III vahel oli 30.01.2019.a sõlmitud käendusleping, mille alusel võttis Kostja III endale esialgse võlausaldaja ees vastutuse kõigi esialgse võlausaldaja ja Kostja I vahelisest laenulepingust nr 19013020 ning võimalikest esialgse võlausaldaja ja Kostja I vahel tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest käenduslepingus toodud ulatuses. Vastavalt käenduslepingutes toodud tingimustele on Kostjate II ja III vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 14 963,11 eurot. Kostjale III on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 08.12.2021.a teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja III tähtaegselt nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 500 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjatelt solidaarselt summas 500 eurot ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 ja õigusabikulud 90,00 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh tõendite kogumine ja dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta kuivõrd ta ei ole käibemaksukohuslane. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (90+500) 590 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista 590 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.