1-21-4309/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2022 1-21-4309 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Erkki Hirsnik Viktor Mõtte (isikukood 37810052738) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Lõuna Ringkonnaprokuratuur Viktor Mõtte RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure Viktor Mõttele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Viktor Mõttelt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viktor Mõtte tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
10. juuli
11. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Süüdi tunnistati ta veel KarS § 121 lg 1 järgi mõistes karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, mille alguseks loetakse
12. märts
13. Karistuse lõpptähtaeg saabub
14. augustil
16. Vangla esitas materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur V. Mõtte tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta.
17. Tartu Maakohtu
18. veebruari
19. a määrusega jäeti V. Mõtte tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
20. Formaalsed alused V. Mõtte tingimisi vabastamiseks on täidetud. Samuti on isikul elukoht, mis on tingimisi ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
21. Materiaalsed eeldused täidetud ei ole. V. Mõtte kannab
22. vangistust. Senised vangistused tema õiguskuulekusele mõju avaldanud ei ole. Valdavalt on V. Mõttet karistatud varavastaste, ent korduvalt ka vägivallakuritegude eest. Kuritegusid on soodustanud rahalise kasu soov, põnevus, grupi mõju, alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole jõutud kuritegelikku käitumist maandavate rehabiliteerivate tegevustega veel tegeleda. V. Mõtte on määratud majandustöödele ning temaga peaks toimuma vestlused vägivaldsuse teemal. Temast mitteolenevatel põhjustel ei ole ta saanud kummaski tegevuses osaleda. Kohtul puudus veendumus, et praegune lühiajaline vangistus on oma eesmärgi täitnud.
23. V. Mõtte varasemad töösuhted on olnud lühiajalised. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud mitteametlikult, kuna ei soovi töötasust nõuete kinnipidamist. Pärast viimast vangistust läks tööle Soome, sealt Eestisse naastes aga tööle ei läinud ja hakkas poodidest kallist alkoholi varastama, müüs seda ja elatus saadud tulust. Päevas varastas ta keskmiselt 400 euro eest. V. Mõttet on korduvalt karistatud varguste eest. Ühel korral lükkas V. Mõtte kaupluse töötajat, mille eest kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest. V. Mõtte võlgnevused on ligikaudu 20 610 eurot. Garantiikirja järgi oleks tal võimalik minna tööle FIE Ivo Kallase juurde, ent äriregistrist nähtuvalt on see kustutatud juba
24. novembril
25. Kohtuistungil kinnitas V. Mõtte, et saab minna tööle Teearu Asfalt Gruppi, ent sellekohast kinnitust tööandja poolt materjalidest ei nähtu. Kuna süüdlasel töökoht puudub, püsib kõrge risk hakata toime panema varavastaseid kuritegusid.
26. Riskitegurit nägi maakohus V. Mõtte alkoholitarvitamises. V. Mõtte hakkas regulaarselt alkoholi tarvitama 13-aastaselt, see kujunes kiirelt probleemiks ning mõjutas igapäevaeluga hakkamasaamist. Iseloomustuse kohaselt peab V. Mõtte joomist eluviisiks, samas on ta alkoholi tarvitamise teemal andnud vastuolulisi ütlusi. Osad kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Varasemate vangistuste ajal erinevates sotsiaalprogrammides osalemist ta enda jaoks kasulikuks ei pea. Taaskordne vangistus näitab, et läbitud sotsiaalprogrammid ei ole V. Mõttet seaduskuulekamaks muutnud. Vangla hinnangul puudub V. Mõttel tõsiseltvõetav motivatsioon tarbimisharjumuste muutmiseks. Kuigi V. Mõtte soovib alkoholist täielikult loobuda, puudub tal selleks läbimõeldud tegevuskava. Kohtul puudus veendumus, et senine vangistus on pannud süüdlast oma käitumist ja mõtlemist muutma ning motiveerinud teda tegema oma eluviisis korrektuure.
27. Kinnipeetaval puuduvad vabaduses toimetulekut toetavad lähedased. Ainukesena toetaks teda elukaaslane, kellega praeguseks ollakse väidetavalt ära leppinud. Samas tarvitab ka elukaaslane alkoholi, mis võib soodustada V. Mõtte uuesti alkoholi tarvitama hakkamist. V. Mõtte peab oma tutvus- ja sõpruskonnaks inimesi, kellega koos ta poodidest alkoholivargusi organiseeris. Ehkki ta on enda sõnul need suhted katkestanud, on V. Mõtte varasemat käitumist hinnates ebatõenäoline, et ta suudab vabaduses harjumuspärase suhtlusringkonnaga suhtlemist vältida.
28. Süüdimõistetut on iseloomustatud inimesena, kelle jaoks on vanglas viibimine kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks ning kes ei oska iseseisvalt oma probleeme defineerida. Ka 2 kriminaalhooldusesse on V. Mõtte suhtumine negatiivne. Ta peab seda tüütuks kohustuseks. Seetõttu puudub alus arvata, et süüdlase lubadusi muutuste tegemiseks ja seaduskuulekuseks oleks alus tõsiselt võtta. Kriminaalhoolduse ja lisakohustuste panemisega ei saaks ilmselt piisavalt uute kuritegude riski maandada. Ka varasemad kriminaalhooldusperioodid on ebaõnnestunud nõuete korduva rikkumise tõttu. Korduvalt samaliigiliste kuritegude eest karistamine näitab, et praeguseks ära kantud lühiajaline karistus uusi kuritegusid ära ei hoia. Positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine ja elukoht ei kaalu negatiivseid asjaolusid üles. Uute kuritegude ohu tõttu jääb V. Mõtte tingimisi enne tähtaega vabastamata.
29. Määruskaebuses palub kaitsja vaidlustatav määrus tühistada ja vabastada V. Mõtte karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
30. V. Mõttes on toimunud olulised muutused – ta soovib pöörduda A-kliinikusse süsti tegemiseks, s.o tal on selged sihid ja eesmärgid alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Samuti on tal elukaaslane. Seega on väär maakohtu seisukoht toetavate lähedaste puudumisest.
31. V. Mõtte ei suhtu negatiivselt kriminaalhooldusesse. Ta on nõus alluma kriminaalhooldusele ja täitma kohustusi (tööleidmine ja alkoholikeeld). Kahetsusväärselt on V. Mõtte varasemad kriminaalhooldused ebaõnnestunud, mis aga ei näita, et sama peaks korduma. V. Mõttel puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab tema valmidust käituda järelevalve all õiguskuulekalt.
32. Karistus on sihi saavutanud. V. Mõttest lähtuv ühiskonnaohtlikkus oleks väike. Ta on käitunud karistuse kandmise ajal hästi, tal on elukoht ja lähedase toetus ning kutseoskused. Need asjaolud on põhjendamatult arvestamata jäetud. V. Mõtte ei soovi end enam kuritegevusega siduda ega vanglamüüride taha sattuda. Ta soovib elada õiguskuulekalt, on võimeline rehabiliteerivaid tegevusi läbima, eriala omandama ning programmides osalema. Tema vabanemistähtaeg saabub
33. augustil 2022 – seega on positiivne, et ta jääb järelevalve alla. Positiivseid nihkeid mõtlemises ja käitumises saab kinnistada käitumiskontrolli tingimustes.
34. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata positiivsed asjaolud keskendudes liigselt V. Mõtte kuritegelikule minevikule, jätnud tuvastamata käesoleva karistuse mõju isiku ellusuhtumisele ja käitumisele ning toetava lähedase. Määrusest puuduvad põhjendused, miks karistus eesmärki täitnud ei ole, kui V. Mõttel puuduvad distsiplinaarkaristused, tema suhtumine varasemasse käitumisse on tauniv ning ta on seadnud endale elus uued eesmärgid.
35. Kaitsja veendumuse kohaselt on ärakantud karistuse mõju ja lisakohustuste seadmine abiks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel. Maakohtu määruse seisukohad on aga formaalsed ja põhjendamata, mis kujutab endast KrMS § 339 lg 2 rikkumist. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust – määruses esitatud põhjendused pole piisavad, et olla veendunud V. Mõtte poolt uute kuritegude toimepanemisega jätkamises. Maakohtu otsus rajaneb tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu arvates on väär kaitsja seisukoht, justkui oleks maakohus jätnud arvestamata V. Mõttet positiivselt iseloomustavad asjaolud ja keskendunud liigselt süüdlase minevikule. Võib öelda, et positiivselt iseloomustab V. Mõttet tõepoolest vaid 3 distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus ei ole jätnud arvestamata ka lähedase toetust. Tõsi – selles osas arvestas maakohus, et ehkki V. Mõtte on küll elukaaslasega praeguseks leppinud ja saab tema juurde üürikorterisse elama minna, võib probleemiks kujuneda elukaaslase alkoholilembus, sest see võib suurendada ka süüdlase enda uuesti alkoholi tarbima hakkamist. Kohus on analüüsinud ka V. Mõtte soovi pöörduda süsti tegemiseks A-kliinikusse, ent siiski näinud alkoholis ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Sellist prognoosotsust tehes toetus kohus V. Mõtte pikaaegsele alkoholi tarvitamisharjumusele, vastuolulistele selgitustele, osade kuritegude toimepanemisele alkoholijoobes ning taas vanglasse sattumisele ka pärast sotsiaalprogrammide läbimist. Aastaid alkoholi kuritarvitanud isiku puhul, kes on jätkanud seda tegevust ka vabanedes ja sotsiaalprogrammide läbimisele vaatamata, ei teki veendumust, et ta lühikese vangistuse järel on kardinaalselt võimeline oma mõtlemist muutma ning motiveeritud tegema oma eluviisis korrektuure.
37. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohtu kolleegiumgi, et V. Mõtte suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne. Ehkki määruskaebuse kohaselt on ta nõus alluma kriminaalhooldusele ja täitma kohustusi (töö leidma ja alkoholikeelule alluma), võivad needki lubadused jääda paljasõnaliseks. Maakohus on põhjalikult peatunud sellel, miks V. Mõtte kriminaalhooldus võib sel korralgi ebaõnnestuda. Kohus arvestas iseloomustuses märgitut, et V. Mõtte suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne – ta võtab seda tüütu kohustusena. Teisalt arvestas kohus sellegagi, et V. Mõtte varasemad kriminaalhooldusperioodid on ebaõnnestunud seoses korduvate kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. Kuna ka vangla iseloomustuse kohaselt on V. Mõttele vanglas viibimine juba harjumuspäraseks eluviisiks kujunenud, ei evi kriminaalhooldus konkreetse süüdlase puhul seda eesmärki, mida kaitsja loodab. Ainuüksi puuduvatest distsiplinaarkaristustest ei saa järeldada isiku valmidust käituda järelevalve all õiguskuulekalt. Pigem on ringkonnakohtu jaoks heaks indikaatoriks uute kuritegude toimepanemise prognoosimisel V. Mõtte varasem kriminaalne minevik ning hoiakud. Juba ainuüksi karistuse kandmine süstemaatiliste varguste eest, näitab pidevat langemist samasse käitumismustrisse. Kui sellele lisada veel maakohtu poolt esile toodud ülejäänud ohutegurid – alkoholism, soov kogeda põnevust, grupi mõju, impulsiivsus ja kuritegelikud hoiakud, saab kohtupraktikat arvestades väita, et uute kuritegude oht V. Mõtte puhul on päris suur.
38. Nõustuda ei saa kaitsjaga selleski, nagu puuduks määrusest põhjendused, miks karistus eesmärki täitnud ei ole. Maakohus on igakülgselt hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, ent möönnud siiski, et karistuse eesmärk ei ole täidetud. Kuna kohtul puudus asjaoludest tulenevalt usk V. Mõtte lubadustesse (ja see puudub ka ringkonnakohtul), siis oli ainuvõimalik otsus jätta selline isik karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava lubadustest ja distsiplinaarkaristuse puudumisest kaalukamatele argumentidele, mis veensid kohut, et V. Mõttelt võib õigusvastast käitumist oodata ka tulevikus, on lahendis osutatud.
39. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist vangistuse ajal, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid sellele asjaolule tuginedes. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et V. Mõtte karistuse eesmärgid on täidetud. V. Mõtte vabastamata jätmisel ei ole omistatud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 4
40. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 60 minutit ja teist samapalju määruskaebuse koostamiseks. Kaitsja palub määrata Advokaadibüroole In Jure riigi õigusabi tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
41. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lgtest 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Mõtte kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus 5