Obsah (7)

§ 175§ 663§ 667§ 654§ 174§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-14572 Tsiviilasi Vic

) § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

§-s 218 sätestatu kohaselt menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat

§-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, 2 eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1-115-14). Hageja esindaja arvestas maakohtus tsiviilasja ajakuluks kokku 4 tundi ja ringkonnakohtus 5 tundi 30 minutit. Maakohtu hinnangul on hageja õigusabikulud maakohtus ja ringkonnakohtus põhjendatud ning nende maht vastab tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutele. Samuti oli tegemist tavapärasest keerukama vaidlusega. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas
2. veebruaril 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ja teha uus määrus osas, millega vähendada hageja menetluskulusid vähemalt 637 euro ja 80 sendi võrra. Maakohtu määrus on üllatuslik. Kohtu määrusest nähtuvalt on see koostatud hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks esitatud avalduse alusel. Kostja ei ole selle avaldusega tutvuda ega selle kohta seisukohta esitada saanud, mistõttu on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega. Maakohus mõistis menetluskulud välja 97 eurot 80 senti suuremas summas kui on kohtumääruse põhjendavas osas põhjendatuks tunnistatud. Õigusabikulude maht ei vasta menetlustoimingutele. Kostja esindaja osales maakohtus menetlustoimingutes 3 tundi 30 minutit, mitte 4 tundi, sest 2 istungit kokku kestsid 3 tundi 30 minutit. Ringkonnakohtus on põhjendatud ajakulu 1 tund 30 minutit, mitte 5 tundi 30 minutit. Kostja esindaja osales 30 minutit kestnud kohtuistungil, millest 10 minutit kulus kostja esindaja tehniliste probleemide lahendamisele. Esitatud on vaid apellatsioonkaebus kokku 7 leheküljel, millest sisulist teksti ca 4 lehekülge. Selle koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 5 tundi 30 minutit.
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud hageja kanda.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1140 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud 97 eurot ja 80 senti välja mõistmata. Muus vaidlustatud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja menetluskulusid tuleks vähendada. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud lepingulise esindaja tasu suurust. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu põhjendused menetluskulude suuruse määramisel on napisõnalised. Samas on see rikkumine kõrvaldatav ringkonnakohtu poolt. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 3 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17715, p 13). Seega saab ringkonnakohus maakohtu määrust muuta üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu. Maakohtus on kostja kulutanud õigusabile 4 tundi. Maakohtus oli kaks istungit, mille pikkus oli kokku 3 tundi 30 minutit. Õigusabi oli seotud ka ettevalmistusega kohtuistungiteks ning
2. jaanuari
3. a taotluse koostamisega. Ringkonnakohtus on kostja kulutanud õigusabile 5 tundi 30 minutit, millest 4 tundi kulus kohtuotsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele ning 1 tund 30 minutit kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele
4. juunil
5. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et nimetatud õigusabikulu maht on põhjendatud ja vastab asja keerukusele ning tehtud menetlustoimingutele, samuti, et tegemist oli tavapärasest keerukama vaidlusega. Kuigi hageja ei ole vaidlustanud kostja esindaja tunnitasu suurust, märgib ringkonnakohus, et ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot saab pidada põhjendatuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määrus on üllatuslik, kuna ta ei ole saanud tutvuda kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ega avaldada selle suhtes oma seisukohta. Kostja on
7. oktoobril 2021 kohtule esitatud vastuses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist hageja kanda. Menetluse käigus on kostja esitanud kohtu nõudel
8. juunil 2021 menetluskulude nimekirja. Hagejal on olnud võimalus mõlema dokumendiga tutvuda ning hageja on esitanud ka
9. juunil 2021 oma seisukoha kostja menetluskulude kohta.
10. Õige on kostja väide, et maakohus rahuldas põhjendamatult hageja nõude tõlgikulude 63 eurot ja tunnistaja tasu 34 eurot ja 80 senti osas. Hageja menetluskulude nimekirja järgi tekkis tõlkimise kulu tõlgi osalemisest
11. jaanuaril 2021 istungil, kus olid kohal nii hageja kui teda esindanud vandeadvokaat. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole hüvitamisele kuuluva menetluskuluga, kuna hagejat esindas istungil vandeadvokaat, kes kliendilepingu alusel saab osutada ka vajadusel tõlketeenust ja vahendada esindatavat istungil. Asjaolu, et hageja soovis täiendavalt kasutada tasulist tõlketeenust, ei anna alust nõuda selle hüvitamist kostjalt. Tunnistajatasu ei ole hageja kuluna üldse kandnud, kuna tunnistaja tasu ei soovinud. Maakohus tegi
12. veebruaril 2022 ekslikult määruse, millega kandis hageja poolt tasutud tunnistajatasu riigituludesse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud määrus ei võta hagejalt õigust esitada taotlus maakohtule tunnistajatasu tagastamiseks

§ 150lg 7 alusel.

Taotluse esitamise õigus lõppeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal tunnistajatasu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ 4