1-21-4787/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.02.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-21-4787 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaat Ilya ZUEV Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2022 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vitalii DYSHKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vitalii DYSHKO sünd. 15.12.1983, isikukood 38312150148, Ukraina Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx-xx xxx linn Harjumaa, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 12.06.2021 ja lõpp 09.08.2022 Jätta Vitalii DYSHKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Ilya ZUEVI taotlus, määrata tema poolt Vitalii DYSHKOLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 84 (kaheksakümmend neli) eurot (s.h. materjalidega tutvumine, seisukoha kujundamine, täiendavate tõendite esitamine, asja arutamine kliendiga 54 €, kohtuistungil osalemine 16 €, käibemaks 14 €). Välja mõista Vitalii DYSHKOLT kaitsjale (vandeadvokaat Ilya ZUEV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 84 (kaheksakümmend neli) eurot. Kaitsjatasu tuleb Vitalii DYSHKOL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700036972 ning selgitus „Vitalii DYSHKO 121-4787 menetluskulud“. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Vitalii Dyshko Vitalii Dyshko on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.09.2021 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 lg.2 järgi ja karistatud Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2, KarS §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 1 kuu 28 päeva alates 12.06.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Tulenevalt reaalselt ära kandmisele kuuluva karistusaja pikkusest ei ole kinnipeetavale individuaalse täitmiskava koostamine ette nähtud. Kinnipeetav töötab vangistuses majandustöölisena. Kinnipeetav soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda tööandjale kuuluvasse 3-toalisesse võõrtööjõu majutamiseks mõeldud korterisse aadressil xxx xx-xx xxx linn, mis vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Korteri omanik andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav omab Läti Vabariigis väljastatud tähtajalist elamisluba kehtivusega kuni 08.01.
3. Kinnipeetaval puuduvad tasumata rahalised kohustused. Kinnipeetaval on garanteeritud vabanemisjärgne töökoht ettevõttes xxx xxxna. Kinnipeetaval on lähedastest abikaasa ja alaealine laps, kes elavad Lätis ning 5aastane laps, kes elab Ukrainas. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhooldaja märkis, et Vitalii Dyshkole mõisteti Viru Maakohtu 07.06.2021 otsusega karistus KarS §424 lg.1 järgi ning uue kuriteo pani ta toime juba 6 päeva hiljem. Kriminaalhooldaja leidis, et kinnipeetava hoiakud ei ole vangistuses muutunud, sest ta peab joobeseisundis juhtimist juhuseks. Kriminaalhooldaja pidas vajalikuks märkida, et Läti Suursaatkonna andmetel elamisluba vangistuses ei pikendata ja kuivõrd kinnipeetava elamisluba aegus 08.01.2022, puudub tal võimaliku vabanemise korral õigus Eestis viibida. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 17 %. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.08.2022, mille kestel on kinnipeetav kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud 2 kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks tuleb määrata 1 kuu. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav Vitalii Dyshko palus ta ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetav lisas, et rohkem ta niimoodi ei tee. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas kinnipeetav, et vangistuses on ta teinud järelduse, et joobeseisundis ta rooli ei istu, enam alkoholi ei tarvita ning soovib edaspidi lastega tegeleda. Kinnipeetaval ei ole alkoholiga probleeme ja peamiseks probleemiks on kinnipidamisasutuses viibimine ja suutmatus oma pere toetada. Kinnipeetav on nõus ka elektroonilise järelevalve alla vabanema. Kinnipeetav soovib kuni augustikuuni Eestis olla. Vastuseks maakohtu küsimustele selgitas kinnipeetav, et vangistuses ei ole ta alkoholiprobleemiga tegelenud, sest tema vangistus on sedavõrd lühike. Kinnipeetav võib kuni aprillikuuni Eestis legaalselt viibida ja selleks ajaks vormistab ta endale kehtivad dokumendid. Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev leidis, et kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega, mida võib pidada šokiteraapiaks ja seega on ta vastavad järeldused teinud. Kaitsja leidis, et kinnipeetaval on kindel elu- ja töökoht ning seega on olemas eeldused tema rehabiliteerimiseks. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetava elamisloa kehtivus ei mängi rolli, sest seda on võimalik hiljem pikendada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.2 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust alates 12.06.
4. Käesoleva määruse tegemise hetkeks on ta sellest ära kandnud 7 kuud 29 päeva vangistust. Asja materjalidest nähtub kinnipeetava kirjalik nõusolek selleks, et ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Asja materjalides on olemas ka kriminaalhooldusametniku arvamus selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastavalt 3 justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 toodud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord ning selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elektroonilise valve nõusolek täiskasvanud isikutelt, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral elama, on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt olemas. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega ja lisaks on võimalik allutada ta ka elektroonilisele valvele. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vanglas viibib ta esimest korda. Tegemist on katseajal toime pandud liiklussüüteoga ja vastavalt Viru Vangla iseloomustusele pani kinnipeetav uue kuriteo toime vaid 6 päeva peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav peab oma kuritegu juhuseks ega ole sellest järeldusi teinud. Eeltoodu valguses on maakohus seisukohal, et Vitalii Dyshko puhul eksisteerib küllaltki arvestatavas määras risk uute kuritegude toimepanemiseks. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puuduvad ka tasumata rahalised nõuded. Maakohus tunnustab kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses ja selle eest, et tal puuduvad tasumata rahalised kohustused riigi ees, kuid see ei tähenda automaatselt, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Viru Vangla iseloomustuse ja kaitsja poolt maakohtule esitatud tõendite kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda tööandjale kuuluvasse korterisse. Tööandja on kinnipeetavale ka töökoha garanteerinud ja vastav kinnitus on asja materjalides olemas. Kinnipeetaval on lähedastest abikaasa ja 4 alaealine laps, kes elavad Lätis ning 5aastane laps, kes elab Ukrainas. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas nähtub asja materjalidest, et elama ei hakka kinnipeetav mitte koos oma lähedastega, vaid tööandjale kuuluval elamispinnal, see tähendab, et lähedaste toetus tal igapäevaselt puudub. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et ta ei ole alkoholiprobleemiga tegelenud, sest vangistus on sedavõrd lühike ja üleüldse ei ole tal alkoholiga probleeme, sest seda ta ei tarvita. Maakohus kinnipeetavaga aga nimetatu osas ei nõustu. Kinnipidamisasutuses on tõepoolest alkoholi tarvitamine välistatud, kuid see ei tähenda automaatselt, et välistatud oleks ka edaspidine sõltuvuskäitumine. Seda toetab ka kinnipeetava enda seisukoht, kes diagnoositud alkoholisõltuvust ei tunnista. Ka elamine tööandjale kuuluval elamispinnal ei soodusta kinnipeetava tegelemist alkoholiprobleemiga, kuna lähedaste toetus ja kontroll puudub ning tagasilangus on taaskord võimalik ja reaalne. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja märgib, et ta on avalikkusele ohtlik. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 17%. Maakohus Viru Vangla riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et Vitalii Dyshko poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel suur. Võttes arvesse, et kinnipeetav peab joobeseisundis juhtimist juhuseks, tal on alkoholisõltuvus ning ta pole halbade harjumuste väljajuurimiseks omaalgatuslikult mitte midagi ette võtnud, näitab see kogumis vaid kinnipeetava pealiskaudset suhtumist oma kuritegudesse. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et oma varasemast karistamisest ei teinud kinnipeetav mingeid järeldusi, kuna uue kuriteo pani ta toime juba 6 päeva peale kohtuotsuse kuulutamist. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas, pikeneb alkoholi mittetarvitamise aeg, mis iseenesest võib edaspidise vabanemise korral vähendada soovi uuesti alkoholi tarvitamisega alustada. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada hea käitumise ja mõnede väljavaadete eest vabaduses, kuid see ei ole piisav tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ka elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud, sest jalavõru iseenesest ei piira alkoholi tarbimist. Elamisloa kehtivuse osas nõustub maakohus kaitsjaga ja leiab, et see ei ole praegu takistuseks kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas taotluse kaitsekulude hüvitamiseks summas 84 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kaitsjatasu kuulub vastavalt KrMS §2 p.4, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-1-16 ja KrMS §175 lg.1 p.4 alusel väljamõistmisele kinnipeetavalt. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
5. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6