Obsah (5)

§ 164§ 404§ 230§ 459§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-19916 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes. Hagih

§ 164lg 1.

1. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
2. X seaduslik esindaja C esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on poolte kooselust xx.xx.xxxx sündinud poeg X. Hageja seaduslik esindaja ja kostja läksid lahku
3. aasta alguses, mais 2021 sattus kostja vanglasse. Peale lahkuminekut kostja elatist hageja ülalpidamiseks ei maksa. Hageja palus välja mõista kostjalt elatise summas 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUS
4. Kostja esitas 10.01.2022 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt, summas 100-125 eurot kuus alates vanglast vabanemisest. Kinnipidamisasutuses viibides ei ole tal võimalik elatist maksta, kuna ta ei tööta, isegi töötamise korral ei oleks tal võimalik sellises ulatuses elatist maksta. Kostja väitel ostavad hagejale asju/esemeid tema vanemad, samuti on laps sageli puhkepäevadel kostja vanemate juures. Kostjat aitab praegu tema ema. Kostja lisas vastusele enda K-Raha konto väljavõtte perioodi 04.06.2-21-02.01.2022 eest. MENETLUSE KÄIK
5. Hageja seaduslik esindaja esitas 19.01.2022 vastuse, milles teatas, et on nõus sellega, et kostja maksab kuni vanglast vabanemiseni elatist summas 100 eurot kuus ja pärast vabanemist 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
6. 24.01.2022.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab vastavalt

§ 404lg 1 hagi kirjalikus menetluses.

Kohus teatas, et vastuste ja/või seisukohtade esitamise tähtaeg 07.02.

1. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.09.2021 kohtumaja kantselei kaudu.
2. Kostja esitas 08.02.2022 kohtule taotluse 24.01.2022.a kirja eestikeelse tõlke saamiseks. Kohus 09.02.2022.a venekeelses vastuses selgitas 24.01.2022.a kirja sisu ja teatas, et ei teosta kirja tõlget vene keelde. Menetlusosalised kohtule täiendavaid seisukohti ja/või vastuväiteid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vastavalt 19.01.2022.a täpsustatud nõudele. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. 2 Hagile lisatud sünni tõendist nähtub, et C ja Y on alaealise lapse X vanemad, seega on C oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.
4. Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär
5. aastal moodustas 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
7. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt moodustab hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213,44 eurot, sh on võetud arvesse ½ hageja poolt saadavat peretoetust (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
8. Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 100-125 eurot kuus alates vanglast vabanemisest. Kinnipidamisasutuses viibides ei ole tal võimalik elatist maksta, kuna ta ei tööta, isegi töötamise korral ei oleks tal võimalik sellises ulatuses elatist maksta. Kostja väitel ostavad hagejale asju/esemeid tema vanemad, samuti on laps sageli puhkepäevadel kostja vanemate juures.
9. Hageja seaduslik esindaja täpsustas 19.01.2022 nõuet, mille kohaselt on hageja nõus sellega, et kostja maksab kuni vanglast vabanemiseni elatist summas 100 eurot kuus ja pärast vabanemist summas 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 10.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud registritesse. Kohus tuvastas, et sõidukid pooltel puuduvad. Hageja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil xxx xx-xx, xxx, kus hageja ja tema seaduslik esindaja elavad. Kostjal kinnisvara puudub. Teisi alaealisi ülalpeetavaid, peale hageja, kostjal ei ole.

1. Kuigi kostja ei esitanud taotlust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, viitas ta sellele, et tal ei ole võimalust maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ja tal ei ole võimalik töötada. Kostja märkis, et teda aitab tema ema. 3 PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et kostja kinnipidamisasutuses viibimine ei anna alust tema elatise maksmisest vabastamisest, kuna laps vajab ülalpidamist ka siis, kui tema vanem viibib vanglas. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus ja/või teise alaealise lapse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud ei töövõimetuse ega teise alaealise lapse olemasolu, seega puudub seadusest tulenev alus elatise vähendamiseks/väljamõistmiseks väiksemas, kui seadusega ettenähtud määras.
3. Kohus tutvus kostja poolt esitatud K-Raha konto väljavõttega perioodi 04.06.2-21-02.01.2022 eest, millest nähtub, et kostja sissetulekud antud perioodil moodustasid 1905 eurot. Kohus kontrollis kostja K-Raha konto väljavõtet ka perioodi 21.12.2021-17.02.2022 eest ning tuvastas, et kostja sissetulekud moodustasid antud perioodil 580 eurot (kui arvestada maha 29.12.2021 laekumine summas 50 eurot, mis kattub kostja poolt esitatud väljavõttega), siis moodustasid kostja sissetulekud 1,5 kuu jooksul 530 eurot (580-30), seega leiab kohus, et kostjal on piisavad rahalised vahendid selleks, et maksta lapse ülalpidamiseks elatist summas 100 eurot kuus. Kostja väide, et teda aitab tema ema, ei anna talle alust talle tema ema poolt ülekantavatest vahenditest elatist mitte maksta. Kostja ei ole ka tõendanud oma väiteid, et hagejale ostavad esemeid tema vanemad ja et hageja on puhkepäevadel tema vanemate juures. Kohus pöörab veelkord kostja tähelepanu sellele, et hageja poolt nõutav elatis on oluliselt väiksem seadusega ettenähtud ulatusest.
4. Kohus mõistab kostjalt Ylt välja elatise X kasuks alates 21.12.2021 summas 100 eurot kuus kuni Y kinnipidamisasutusest vabanemiseni; alates vabanemisest maksab Y alaealise lapse X ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus, kuni X (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (

§ 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.

Menetluskulude jaotus 15.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt

§ 164lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

16. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt

§ 164lg 1 poolte endi kanda.

4 /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5