järgi ja karistati vangistusega 8 (kaheksa) aastat.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 09.03.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, 3 (kolme) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist) aastat vangistust alates Ivar Voiti kinnipidamisest, s.o alates 26.12.
lg 2 p 2`1 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Ivar Voiti elukaaslane M P esitas kohtule garantiikirja, milles märgib, et ta ja tütar armastavad Ivar Voiti väga ja ootavad teda koju. Ta garanteerib, et nad toetavad Voiti kõiges. M. P tahab, et laps veedaks oma lapsepõlve issiga. Kaitsja esitas kohtule taotluse dokumentide lisamiseks ning palub lisada toimiku juurde järgmised dokumendid: Tartu Halduskohtu 30.11.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-1783, Harju Maakohtu 17.09.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-61923, Viru Maakohtu kiri, Maksu-ja Tolliameti 17.01.2020 tõend nr 8-8/1128-1 isiku väljamaksete ja maksustatava tulu kohta, I. Voiti esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere avaldus Tallinna Vanglale ja Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamiseks. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Ivar Voiti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Ivar Voiti ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.01.2022 kohtuistungil palub Ivar Voit vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Karistust kandes on ta analüüsinud toimepandut, kuidas vältida sellisesse situatsiooni sattumist, kuidas sellisest situatsioonist välja tulla. Ta on läbinud kõik temale määratud sotsiaalprogrammid ning on sealt palju teadmisi omaks võtnud. Ta on lasknud ennast ristida, võttis vastu usu. Ta käib kirikus. Ta teab sellest, et ei lahenda probleeme füüsilise vägivalla abil ning impulsiivsusega. Vabaduses toob ta kasu nii oma perele kui ühiskonnale. Ta ei ole alkoholist sõltuv. Temale on esmatähtis perekond. Ta oskab elada seaduskuulekalt. Ta suudab mitte tarvitada alkoholi, mitte omada, tarvitada narkootilisi aineid, hoiduda kuritegude toimepanemisest ja hoiduda nendest inimestest eemale, kes on kriminaalkorras karistatud. Teda ootab tütar. Tal on töökoht olemas. Tema tervislik seisund on halvenenud. Vanglas ta nakatus hepatiiti, pidevalt pöördus arsti poole. Tervisega seoses saab ta töötada kaks tundi päevas. Temale on pakutud koristaja töökoht. Tal on olnud enesevigastamise juhtumeid. Ta on keeldunud ebameeldiva toidujagaja käest toitu vastu võtmast, kuna inimene, kes toitu jagas, määris ennast enda väljaheidetega. Ta ei taha suhelda kriminaalsete inimestega. Kaitsja toetab taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja leidis, et Viru Vangla taotlus tuleks rahuldada. I. Volti on iseloomustatud ääretult positiivselt. Kõikidesse programmidesse, mida ta pikkade aastate jooksul läbis, on ta suhtunud ääretult positiivselt, täie tõsidusega. Kuritegu, mille on Voit toime pannud, toimus tänu impulsiivsele käitumisele, see ei olnud ettekavatsetud tegu. Pärast kuriteo toimepanemist ei ole Voit alkoholi tarvitanud. Narkootikumide tarvitaja ta ei ole kunagi olnud. Tuleb arvestada I. Voiti tervislikku seisundit. Ta läks vanglasse ja oli täiesti terve. Praegu on tal tõsised tervisehäired. Ta saab töötada ainult kaks tundi päevas. Vanglas teda sunniti töötama. I. Volti tervislik seisund jäi vangla tähelepanuta. Õiguskantsler rõhutas oma pöördumises Riigikohtu Halduskolleegiumi esimehe poole, et peaks alati individuaalselt inimestega arvestama. Õiguskantsler ütles otse, et kinnipeetava vangla niigi isoleeritud tingimustes teistest täiendav eraldamine, karm füüsiline keskkond ja positiivse 2 stimulatsiooni vähesus või sellest ilmajätmine on ohtlik inimese vaimule ja kehale, alandab inimväärikust ja on raskematel juhtudel piinav. Tekitab suurema enesevigastamise soovi ja lõpeb suurema enesevigastuse või suremusega ehk enesetappudega. Siinjuures nähtub, et just I. Voiti tervislik seisund oli selline. I. Voit on keeldunud töötamast, teda on pidevalt paigutatud selle eest kartseritesse, mis põhjustaski tema enesevigastuse. Kohtul tuleks arvestada, miks I. Voit niimoodi käitus. See on inimlik põhjendus I. Voiti käitumisele. Siin rõhutab õiguskantsler, et selline olukord muudab inimesed ebastabiilsemaks ja raskemini mõjutatavaks paremuse poole. Alati tuleb arvesse võtta inimese tervise seisund ja vaimne tervis. Kartserikaristus üldises korras ei too oodatud tulemusi ja sellel ei ole inimese käitumisele positiivset mõju. Riigikohtu halduskolleegiumi otsustes nr 3-2-2-2-15 ja nr 3-15-31-33-29 öeldakse kokkuvõtlikult senini käsitletud järjepidevat tööst keeldumist, süstemaatilise allumatuse ei ole peetud õigustatuks. I. Voit vastab nendele tingimustele. Tal on halb tervis, tal on psüühikahäired, teda paigutati kartserisse, ta on teinud enesetapukatseid, tal fikseeritud hulgaliselt pöördumisi, mis näitavad tema haigestumist kinnipidamiskohas. Sõltuvusprobleemide ja alkoholiprobleemidega on I.Voit nõus tegelema kriminaalhooldaja kaasabil. Voitil on võimalus võlgnevused likvideerida. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Käesoleval juhul Harju Maakohtu 17.12.2013 otsusega mõisteti Ivar Voit süüdi
Kohtuotsus on jõustunud. Ivar Voit kannab karistust esimese raskusastme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ivar Voit temale mõistetud karistusajast, 11 aastat vangistust, ära kandnud 8 aastat ja 25 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti 3 tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Ivar Voitil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mis on heas seisukorras. Kinnistusraamatu andmetel kuulub korter A T ja V A T . Kinnipeetava elukaaslase sõnul on sõlmitud tähtajatu üürileping. Korteri omanik A T on esitanud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et ta nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud korterisse. Antud elamispinnal hakkab kinnipeetav elama koos oma elukaaslase M P ja nende ühise alaealise lapsega L V . Positiivsena võib välja tuua, et Ivar Voit on karistuse kandmise aja jooksul osalenud erinevates sotsiaalprogrammides.
Süüdistuse kohaselt kakles Ivar Voit, olles alkoholi ja/või narkojoobes, 25.12.2012 kella 19:00 paiku xxx kolmanda korruse ühiselamu koridoris alkoholijoobes kannatanuga. Seejärel jooksis Ivar Voit samas trepikojas V korrusel asuvasse korterisse nr xx, kust võttis kaks nuga, läks tagasi kolmandale korrusele ning kättemaksuks lõi käega hoogu võttes noaga kannatanut vasakule poole selja piirkonda, millega tekitas viimasele eluohtliku kehavigastuse, mille tulemusel kannatanu suri kohapeal. Samuti tekitas tema kannatanule nugadega vehkides kergemad torke-lõikevigastused, mis ei olnud eluohtlikud. Kuna I. Voit pani kuriteo toime katseajal, siis moodustas kohus
lg 2 alusel liitkaristuse 09.03.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistusega. Märkimisväärne, et Harju Maakohtu 09.03.2011 otsusega on I. Voit karistatud kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. I. Voiti käitumine, sh uue isikuvastase kuriteo toimepanemise katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Ivar Voit on karistatud väga raske kuriteo, s.o tapmise eest. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et I. Voiti retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Uute kuritegude toimepanemist võib Ivar Voiti puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine, kuna ta pani viimase kuriteo toime alkoholi ja/või narkojoobes. Samuti on Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel I. Voit sünteetiliste opiaatide juhutarvitaja. Esimest korda proovis alkoholi ja narkootikume alaealisena. Vangla andmetel on Ivar Voit korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes, samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras NPALS alusel. Peale opiaatide on I. Voit proovinud metadooni, kasutades seda liigtarvitamisest tuleneva pohmelli leevendamiseks. Sõltuvusi diagnoositud ei ole. Isikul on olnud raskusi alkoholi tarvitamise vähendamisega. Varasemalt ei tunnistanud alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme ning eitas neid. Peale sõltuvustemaatilise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbimist hakkas mõistma, et tarvitamisel on palju negatiivseid tagajärgi, teadvustab alkoholi mõju enda elule. Isik on motiveeritud alkoholist ja narkootikumide tarvitamisest loobuma. Vaatamata sellele, et I. Voit on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta on motiveeritud alkoholist ja narkootikumide tarvitamisest loobuma, kahtleb kohus, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid sõltuvusainetega, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest loobuda, suudab vabaduses
ket eluviisi pidada ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kinnipeetava Ivar Voiti iseloomustusest nähtuvalt on ta impulsiivne ja vägivaldne. Käitub hetkeemotsiooni ajel, ei mõtle oma tegude võimalikele negatiivsetele tagajärgedele. Lahendab 5 probleeme vägivalda kasutades. Tekkinud probleemides süüdistab teisi või saatust. Võib kergekäeliselt teiste inimeste tegusid tõlgendada otsese solvangu või rünnakuna tema isiku vastu, oskus arvestada teiste inimeste seisukohtadega on puudulik. Empaatiavõime on pinnapealne. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et I. Voit suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud I. Voiti mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Kohtuistungil tõi Voit välja muuhulgas ka selle, et ta on praegu usklik inimene, seega ei pane ta uusi kuritegusid toime. Samuti on tema tervislik seisund praegu halb. Siinkohal märgib kohus, et paraku kohtupraktikast ja elukogemustest nähtuvalt ei takista need asjaolud uute kuritegude toimepanemist, eriti olukorras, kui inimesel on probleemid alkoholi või narkootikumide tarvitamisega, isik tegutseb impulsiivselt, lahendab oma probleeme vägivallaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul puuduvad alused Ivar Voiti tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos I. Voiti puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu I. Voit tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Ivar Voit tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.