← Eesti

2-21-14544/20

Obsah (9)§ 403§ 279§ 368§ 231§ 173§ 174§ 162§ 163§ 434

2-21-14544 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 10. veebruar 2022 Tsiviilasja number 2-21-14544 Tsiviilasi T. P.’i hagiavaldus J. P

§ 403

lg 1 alusel määras kohus lahendada vaidlus edasi kirjalikus menetluses, kuna pooled on sellega nõustunud. 15. 17.12.2021 tegi kohus päringu notar M. S. ning tsiviilasja igakülgse ja objektiivse lahendamise tagamiseks, palus vastavalt

§ 279lg 1, lg 3 teatada, millega R.

P.’i pärimismenetlus lõppes ja kellele on tema pärandvara üle läinud ning esitada R. P.’i notariaalne testament ja kõik pärimistoimiku materjalid.

  1. 20.12.2021 esitas notar M. S. vastuse kohtu päringule. HAGEJA SEISUKOHT
  3. jaanuaril 2022 esitatud seisukohas hageja teatas, et on tutvunud R. P.’i pärimistoimikuga. Sellest nähtuvalt oli R. P. teinud hagejale testamendi, mille kohaselt päris hageja xxxx asuva kinnistu, kuid ülejäänud vara, sh 1/3 xxxx asuva kinnistu osas testament puudus. Hageja täpsustas, et kuigi ta kinnitas kohtuistungil, et ei ole onu tehtud testamenti näinud, pidas ta selle all silmas ülejäänud vara, sh xxxx asuva kinnistu kohta käivat võimalikku testamenti.
  4. Notari poolt oli saadetud 04.11.2002 pärandaja seadusjärgsetele pärijatele J. ja J. P.’ile teatis, kus notar andis pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avalduse esitamise tähtaja – 02.02.2003, samuti avaldas notar teadaande Ametlikes Teadaannetes. Kumbki seadusjärgsetest pärijatest ei reageerinud ja avaldust ei esitanud. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema xxxx asuval kinnistul elanud ei ole, on seal vaid ühe korra käinud, seega ei ole ta asunud ka pärandvara valdama. Eeltoodust tulenevalt jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 3

(6)2-21-14544 MENETLUSE KÄIK
  1. 17.01.2022 andis kohus kostjale tähtaja võimalike seisukohtade esitamiseks hageja 13.01.2022 seisukohale ja menetluskuludele kuni 31.01.
  4. jaanuaril 2022 esitatud seisukohas kostja teatas, et ei ole nõus hageja seisukohaga määrata kostjale täielik kohtukulude kompenseerimine. Kostjal puudub töökoht ja sissetulek, tervisliku seisundi tõttu on talle määratud töövõimetus. Kostja arvates pole õiglane nõuda temalt kohtukulude täielikku tasumist. Mõistlik oleks hagejal tasuda kõik kohtukulud, sest ta on omastamas kinnistut, mis on rohkem väärt kui need kohtukulud ja need sisse nõuda töövõimetult. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte ja hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. Hagiavalduse juurde lisatud kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt kinnistu xxxx, registriosa nr xxxx, kaasomanikena on kantud T. P. (käesolevas menetluses hageja), kellele kuulub 2/3 suurune osa kaasomandist ja R. P., kellele kuulub 1/3 suurune osa kaasomandist. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt R. P. suri xxxx, tema elukohaks oli xxxx. R. P.’il on poeg J. P. (käesolevas menetluses kostja). Hagiavalduse järgi oli R. P.il ka teine laps J. P., kes suri xxxx, kuid rahvastikuregistris R. P.’i andmetes (suhted) ei ole J. P. tema pojana kantud. Hagiavalduses märgitud J. P.’i (sünd. xxxx, surnud xxxx) detailandmetes on rahvastikuregistris tema isa nimena märgitud küll R., kuid ka J. P.’i andmetes (suhted) ei ole R. P. isana kantud.
  7. Rakvere notar M. S.’i 20.12.2021 esitatud R. P.’i pärimistoimikus sisalduva notariaalse testamendi ja muude toimiku dokumentide järgi ei ole keegi R. P.’i pärandaja seadusjärgsetest pärijatest tema pärandit vastu võtnud, st. nad ei ole esitanud notarile avaldust pärandi (sealhulgas ka kinnistu 1/3 mõttelise osa, asukohaga xxxx) vastuvõtmiseks ega pärandist loobumiseks. Samuti ei esitatud notarile tõendeid/dokumente, et pärijad on asunud pärandaja pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama kümne
(10)aastat jooksul pärandi avanemisest, võttes sellega pärandi vastu. 24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab R. P.’i pärandvara pärimisõiguse tuvastamist.

§ 368

lg 1 alusel hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kostja ei ole vastuväiteid hagile ega hageja 13.01.2022 seisukohale esitanud. Kohtuistungil kostja on kinnitanud, et ta ei ole kinnistul xxxx, elanud ja pärast isa surma käis kinnistul 1 korra, umbes 10.a tagasi. Samas kostjal ei ole vaidlust selle üle, et hageja pärast R. P.’i surma kolis elamusse xxxx, sisse ja sellest ajast alates elab hageja nimetatud kinnistul. 27.01.2022 esitatud e-kirjas on kostja leidnud, et menetluskulud oleks mõistlik hageja jätta, sest ta on omastamas kinnistut. 4

(6)2-21-14544
  1. Kehtiva pärimisseadustiku (PärS) § 180 esimene lause sätestab, et pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. Kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 3 lg 1 ja lg 2 järgi avanes pärand pärandaja surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. R. P.’i surma ajal oli tema elukohas oli xxxx. Seega kohus on pädev asja lahendama tulenevalt pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 3 lg 3, mille kohaselt pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. 07.11.2002 avaldas notar M. S. elektroonilise teate Äripäevas, millega teavitas, et menetleb R. P.’i pärimisasja ja tegi pärima õigustatud isikutele, kes soovivad R. P.’ist järele jäänud pärandi vastu võtta või sellest loobuda, esitada avaldus kuni 02.03.2003 (t.lk. 77). Kostja on kinnitanud, et ta ei ole oma isa pärandvara väldanud ega esitanud pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 117 lg 1 sätestatud kirjalikku avaldust pärandvara vastuvõtmiseks. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS 118 lg 3 järgi pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega eeltoodust tulenevalt kostja kaotas oma isa pärandvara pärimise õiguse 02.10.
  2. Sellest ajast alates tekkis R. P.’i pärandvavara pärimisõigus hagejal, kes on pärandaja vennapoeg. Hagi on esitatud kohtule 16.09.2021, s.o enne pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 118 lg 3 sätestatud tähtaja möödumist. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 14 lg 3 järgi, kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. 26.

§ 231

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja väidab, et tal on tekkinud R. P.’i pärandvavara pärimisõigus sellepärast, et ta pärast onu surma kolis hageja elamusse sisse ning asus seda täies ulatuses valdama ja kasutama, võttes sellega pärandi vastu. Nimetatud asjaolu ei ole menetluses vaidluse all. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt alates 27.06.2003 on hageja elukohana märgitud xxxx. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 117 lg 3 järgi, kui pärija ei ole esitanud sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et hageja on R. P.’i pärandvavara vastu võtnud. Sellepärast kohus rahuldab hagi. Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

28. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. 27.01.2022 palus kohus hagejal teatada, kas ta nõustub kostjalt menetluskulude väljamõistmisest loobuma. 01.02.2022 teatas hageja, et on nõus loobuma kostjalt menetluskulude väljamõistmisest. Sellepärast

§ 163lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

29. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. 5

(6)2-21-14544 /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.