1-18-92/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-92 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Ruslan Gabruse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ruslan Gabrus (ik 36909103715) kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi Marko Paabumetsa poolt Ruslan Gabrusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 146,40 eurot (sh käibemaks 24,40 eurot).
8. Mõista Ruslan Gabruselt välja menetluskuluna 146,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Ruslan Gabrusel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. mai
12. a otsusega tunnistati Ruslan Gabrus süüdi KarS § 178 lg 11, § 179 lg 11, § 145 lg 2, § 141 lg 2 p 1, 6 ja § 121 lg 1 järgi ning teda karistati liitkaristusena 10 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat ja 8 kuud vangistust. R. Gabruse karistusaeg algas
13. juulil 2017 ja lõppeb
14. märtsil
16. Tartu Vangla esitas
17. detsembril 2021 Tartu Maakohtule materjalid R. Gabruse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
18. Tartu Maakohtu
19. veebruari
20. a määrusega jäeti R. Gabrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. Positiivselt iseloomustab R. Gabrust korralik käitumine vangistuses. Ta on osalenud tööhõives ja riigikeele õppes ning läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ametnikega suhtlemisel probleeme esinenud ei ole. Samuti oleks tal vabanedes olemas kindel elukoht ja vanemate toetus.
22. Kuna aga R. Gabrus on pannud toime väga raskeid süütegusid alaealiste vastu, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud. R. Gabruse puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui laste suhtes esimese astme kuritegusid toime pannud isikut enne tähtaega vabastada. Kuritegude, mille eest R. Gabrus karistust kannab, toimepanemise asjaolud on väga rasked. R. Gabrus vägistas, ahvatles seksuaalselt ja pani toime muid sugulise iseloomuga tegusid 8-11-aastaste tüdrukute suhtes. Lisaks sellele kehaliselt väärkohtles ta 9-aastast tüdrukut ning hoidis oma arvutis foto- ja videofaile lapspornoga. Seega on R. Gabrusel ilmselgelt väga suur seksuaalne huvi lapseealiste tüdrukute vastu ning ta on seda huvi rahuldanud erinevatel viisidel ja erinevaid kannatanuid ära kasutades. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R. Gabrusel ka diagnoositud seksuaalsuunitluse häire. Järelikult tuleneb ainuüksi tema isikust suur oht uute kuritegude toimepanemiseks, eriti ohustatud oleksid lapsed. R. Gabruse spetsiifiline huvi on alaealised tüdrukud. Korrektsest käitumisest range järelevalve tingimustes, kus puuduvad võimalused lastega suhtlemiseks, ei saa järeldada, et ta vabaduses uusi kuritegusid toime ei paneks. Head suhted vanematega on tal olnud ka varasemalt, mis ei ole kuritegusid ära hoidnud. Oma eelmises elukohas on R. Gabrus seksuaalselt kuritarvitanud oma tütart. Järelikult ei ole ka perekonna toetus ega kindla elukoha olemasolu sellisteks asjaoludeks, mis võiksid ta õiguskuulekat käitumist tagada.
23. R. Gabruse kohtuistungil antud kinnitus, et ta praeguseks oma süüd täielikult tunnistab ja lubab edaspidi lastest eemale hoida, on paljasõnalised. Ka varasemalt on ta osaliselt süüd tunnistanud, kuid osaliselt pannud vastuse ka lapseealistele ohvritele, väites, et nad on teda provotseerinud. Puuduvad asjaolud, mis viitaks, et tema mõtteviisis on tõepoolest suured muutused aset leidnud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt motiveeriksid R. Gabrust õiguskuulekalt käituma tema vanemad, kuid samas ei ole soov end vanematele tõestada teda varem kuritegude toimepanemisest kõrvale hoidnud. Ka väide, et ta on nüüd üle 50 aasta vana ja võiks elada normaalsel viisil, ei ole tõsiseltvõetav. Kuritegude toimepanemise ajal oli R. Gabrus
24. eluaastate keskpaigas, s.o väljakujunenud väärtushinnangutega täiskasvanud inimene, kelle puhul ei saa rääkida elukogenematusest või noorusea uljusest. Ei ole tõenäoline, et vaid mõne aastaga on keskealine meesterahvas vaimselt oluliselt küpsenud ja oma mõttemaailma täielikult ümber kujundanud. 2 MÄÄRUSKAEBUS
25. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Gabruse kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Gabruse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
26. Maakohtu põhjendused on formaalsed. Maakohus ei põhjenda, miks ära kantud karistus ei ole R. Gabrusele positiivset mõju avaldanud, arvestades iseloomustuses toodut ja R. Gabruse enda poolt kohtuistungil avaldatut. Eeltoodu on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi.
27. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata positiivsete asjaoludega ning keskendunud liigselt R. Gabruse kuritegelikule minevikule, jättes tuvastamata ära kantud karistuse mõju. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks muutused R. Gabruse ellusuhtumises ja käitumises ning toetav lähedane ei taga õiguskuulekat käitumist vabaduses. Liigne keskendumine käitumisele enne viimast karistust on ebaproportsionaalne ja põhjendamata. R. Gabrus on vangistuses näidanud selle mõju positiivses võtmes, distsiplinaarkaristusteta. Eeltoodu annab alust arvata, et ära kantud karistus on oma eesmärki täitnud, toonud esile isikus muutuse, mida kinnitab tahe ja valmidus alluda vabanedes kontrollnõuetele ja elada edaspidi uute kuritegudeta. Kuigi maakohus märgib, et R. Gabruse puhul esineb ka positiivset, jätab ta siiski nimetatud asjaolud arvestamata. Just see asjaolu on tähtis, kuivõrd näitab süüdimõistetu kavatsuste tõsidust ja motivatsiooni püsivust käituda vabaduses õiguskuulekalt.
28. R. Gabruse puhul ei ole õige prognoosida uute kuritegude asetleidmise tõenäosust, kuivõrd tema isikus on toimunud olulised muutused, mille on kaasa toonud juba ära kantud karistus ning mis on saanud toimuda tänu ravile, mille jätkamine on ka vabaduses võimalik. R. Gabrus kinnitas maakohtu istungil, et läheb vabanemise korral elama Tallinnasse vanemate juurde. Vanemad on juba kõrges eas ja talle on oluline neile tõestada, et ta on muutunud. Lastest kavatseb ta eemale hoida, see teema on tema jaoks tabu. Seksuaalsuunitluse häire isikul ei peaks olema iseenesest oht lastele, vaid ohuks saab olla see, kui isik oma käitumist ei suuda kontrollida. R. Gabrus allub ravile ning tema käitumine on kontrolli all. R. Gabrus kinnitas, et tunnistab oma süüd täielikult ning ei soovi enam elada vanaviisi. Ta on juba üle 50 ja tahab elada nagu normaalne inimene. Seksuaalne motiiv R. Gabrusel puudub, kuivõrd ta teadvustab täielikult seda, et lastega kokkupuutumine on välistatud. R. Gabruse puhul on ära kantud karistus oma eesmärgi saavutanud ning tema ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eeskätt seetõttu, et temast lähtuv ühiskonnaohtlikkus on väike. R. Gabrus on võimeline ka vabanedes jätkama raviga, läbima rehabiliteerivaid tegevusi ja omandama eriala, millega näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. R. Gabrus saab positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada ka käitumiskontrolli tingimustes vabaduses. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
29. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Gabrus ei kuulu vangistusest ennetähtaegselt vabastamisele.
30. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused ammendavad ning määruskaebuses toodu ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. 3
31. Kaitsja on maakohtule ette heitnud positiivsete asjaoludega arvestamata jätmist, liigselt minevikule keskendumist ning ära kantud karistuse mõju hindamata jätmist. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab kohus vaagima kogumis. Seetõttu on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 1-09-14104, p 21). Just eeltoodud viisil ongi maakohus toiminud, kui jättis R. Gabruse ennetähtaegselt vabastamata eelkõige põhjusel, et R. Gabrus kannab pikaajalist karistust seksuaalkuritegude toimepanemise eest alaealiste laste suhtes. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et R. Gabrust iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles toimepandud kuritegude raskust. Seega ei ole kaitsja etteheited maakohtule põhjendatud, kuivõrd asjakohane ei ole arvesse võtta vaid positiivseid asjaolusid, jättes mineviku ja kuriteo toimepanemise asjaolud täiesti tähelepanuta. Just sellisel viisil toimimist on kaitsja maakohtult soovinudki.
32. Maakohtu viide, et kuivõrd R. Gabrus on toime pannud väga raskeid süütegusid alaealiste vastu, peab tema ennetähtaegne vabastamine olema eriliselt kaalutletud ja põhjendatud, on õige. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda suurem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindlus, et uute ja veelgi enam samalaadsete kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Seksuaalkuriteod on olemuselt sellised süüteod, mille taastoimepanemise risk on kohtupraktika kohaselt suur (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Seega peab seksuaalkuritegude eest süüdi mõistetud ennetähtaegset vabanemist taotleva kinnipeetava puhul esinema väga suur kindlus, et vabaduses ei jätka ta sarnaste kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Gabruse puhul kohtul sellist kindlust pole. Ringkonnakohus leiab, et R. Gabruse kuritegeliku käitumise ohuprognoos on kõrge ja seda hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest ning kaitsja paljasõnalistest püüdlustest rõhuda muutustele tema isikus.
33. R. Gabrus kannab karistust selle eest, et ta vägistas, ahvatles seksuaalselt ja pani toime muid sugulise iseloomuga tegusid 8-11-aastaste tüdrukute suhtes, samuti kehaliselt väärkohtles ta 9-aastast tüdrukut ning hoidis oma arvutis foto- ja videofaile lapspornoga. R. Gabrust on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta teistkordselt. Käesolevas asjas ei ole tegu esimese korraga, kui R. Gabrus on süüdi mõistetud alaealise suhtes seksuaalkuriteo toime panemise eest. Märkimisväärne on, et veel eelmise ennetähtaegse vabanemise arutamise istungil detsembris 2020 pani R. Gabrus süü enda kuritegude eest osaliselt alaealisele tüdrukule, kes teda väidetavalt aasta aega töötles, et temaga vahekorda astuda ning samuti tulid alaealised tüdrukud ise temalt seksuaalse iseloomuga tegusid paluma. Süüdi olid selles R. Gabruse hinnangul ka tema naabrid, kes lapsi tema kodust ära ei ajanud. Seega ei ole ringkonnakohus veendunud, et praegu, aasta hiljem, on R. Gabruse isikus äkitselt tõepoolest muutused toimunud. Tema eelnev elukäik ja arusaamatus oma tegude keelatusest näitab vastupidist. Kaitsja küll üritab viidata suurtele muutustele, ent ringkonnakohtul puuduvad mistahes põhjused nende uskumiseks. Seega püsib ringkonnakohtus kahtlus, et vabanedes võib R. Gabrus jätkata teadlikku kuritegude toimepanemist enese seksuaalse heaolu saavutamise nimel, arvestamata sealjuures tagajärgedega. Eeltoodu koostoimes kohtupraktikast tuleneva seksuaalkuritegude taastoimepanemise suure ohuga nõuab, et R. Gabruse uuesti usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused, kuna on keskmisest suurem oht, et ta jätkab sarnast käitumist, mille tagajärjed kannatanutele on ääretult rasked. Kuigi R. Gabrus on käitunud vangistuses positiivselt, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et tema ellusuhtumine on piisavalt muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk sedavõrd vähenenud, et on põhjendatud ta ennetähtaegselt vabastada.
34. Ringkonnakohut ei veena ka R. Gabruse soov oma vanematega aega veeta ja neile tõestada, et ta suudab elada õiguskuulekalt. Samuti ei vääri tähelepanu asjaolu, et R. Gabrus on nüüd 4
35. eluaastates mees, kes soovib oma elu muuta. Maakohus on asjakohaselt viidanud, et R. Gabrusel on vanemad olnud olemas ka varasemalt, mis pole kuritegude toimepanemist ära hoidnud. Ka viimaste kuritegude toimepanemise ajahetkel oli R. Gabrus
36. eluaastates keskealine meesterahvas, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et nende paari aastaga on R. Gabrus vaimselt niivõrd palju küpsenud, et temalt enam samaliigiliste kuritegude toimepanemist ei saa eeldada.
37. Seega esineb oht, et R. Gabruselt võib vabanemisel oodata uute seksuaalkuritegude toimepanemist alaealiste suhtes, sest kuritegude toime panemist on soodustanud enese heaolu saavutamise soov ja seksuaalne motiiv, arvestamata sealjuures kannatanutele kaasnevate ränkade tagajärgedega. Ka R. Gabruse vabanemisjärgsed elutingimused ja vanemate toetus ei ole midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Samasugused tingimused olid tal olemas ka kuritegusid toime pannes.
38. Seda kõike arvesse võttes oleks R. Gabruse ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes olukorras, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on praktiliselt olematu ja seda oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Seda aga asja materjalidest ei nähtu.
39. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
40. veebruari
41. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
42. R. Gabruse kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 146,40 eurot (sealhulgas käibemaks 24,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 146,40 eurot R. Gabruse kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5