lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 07.11.2019 otsusega nr 1-19-4895 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, suurendades
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks Anton Andrianovile mõisteti 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati Anton Andrianov eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loeti 5.02.
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Anton Andrianov esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Anton Andrianov on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral ka elektroonilisele valvele. „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Tartu Vangla iseloomustusest ja selle lisast nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud A.Andrianovi vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxx xx x-xx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Elamu kuulub A.Andrianovi vanematele xxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxx xxxxxxxx. Vanemad on andnud nõusoleku, et Anton Andrianov asub sinna vabanemisjärgselt elama. Seega on täidetud formaalsed eeldused ka Anton Andrianovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et Anton Andrianov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
lg 4 kohaselt välistab Anton Andrianovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt on Anton Andrianovil distsiplinaarkaristused puuduvad. Tööhõives on ta osalenud eeskujulikult. Ajavahemikul 16.04.2020-16.06.2020 kinnipeetav täitis töövihiku „amfetamiin“ väga põhjalikult. Tunnistab narkosõltuvust ning teab, et loobumine on raske. Mõistab, et narkootikumide tarvitamise ja tema poolt toime pandud kuritegude vahel on seos. Kinnipeetava arvates teda aitaks tagasilangusest programmid. Tahab osa võtta AN grupist, töötada endaga ning teha läbi 12 sammu. Läbis A2 taseme riigikeele õppe 07.07.2020 - 13.02.2021, saavutades eksamil tulemuse 96%. Anton Andrianov oli motiveeritud õpilane, õppis iseseisvalt kambris, oli ka kaaslastele abiks. Läbis sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ajavahemikul 18.05-10.06.
lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta, mis
A.Andrianov pani katseajal toime uued kuriteod. Harju Maakohtu 07.11.2019 otsusega nr 1-19-4895 tunnistati A.Andrianov süüdi
lg 2 p 6, 7, 8 järgi ja karistati vangistus 6 kuud ja 2 päeva,
Käesoleval ajal on Anton Andrianov süüdi tunnistatud ka
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistetud temale liitkaristuseks vangistus 6 aastat. Ka see kuritegu oli toime pandud katseajal. Seega on A.Andrianov teatud eluetapil ( 2017 kuni 2019 aasta algus) olnud kuritegelikult väga aktiivne. Süüdimõistetule on juba kord ( Harju Maakohtu 2.08.2017 otsusega) antud võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. A.Andrianov pani katseajal toime korduvalt uusi kuritegusid – vargus, lõhkeainete käitlemine. Lõhkeainete käitlemine on ühiskonnaohtlik kuritegu, mistõttu ei ole kinnipeetav hoolinud ühiskonna heaolust ning enda tegude tagajärgedest. A.Andrianovi suhtumine varasemasse karistusesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses, on olnud ükskõikne. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav alustas narkootikumide tarvitamisega enda sõnul 15-aastaselt, kui proovis kanepit. Regulaarsemalt hakkas tarvitama 20-aastaselt. Enne vangistust tarvitas peamiselt amfetamiini. Tarvitas narkootikume umbes 2 korda nädalas, kuid enne vangistust 2-3 kuu jooksul tarvitas igapäevaselt. Viimane tarvitamine oli 2019. aasta veebruaris, enne vahistamist. On tarvitanud lisaks kanepile ja amfetamiinile ka fentanüüli ja kokaiini. Meditsiiniosakonna andmetel on tarvitanud ka metadooni ning heroiini, on esinenud üledoose ning on tarvitanud ravimeid ilma arsti ettekirjutuseta. Et ta tarbis vabaduses narkootilisi aineid ja on narkosõltlane, ei eitanud süüdimõistetu ka kohtuistungil. Kalduvus tarbida narkootilisi aineid suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus pole veendunud, et arvestades kuritegeliku käitumise aega ( mitme aasta jooksul) ja kalduvust tarvitada narkootilisi aineid on süüdimõistetu seni ära kantud vangistus piisav selleks, et olla veendunud süüdimõistetu edasises ohutuses ühiskonnale. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab A.Andrianovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vaatamata vanglas toimunud sekkumistele näeb ka vangla A.Andrianovit endiselt kõrgohtlikuna. Kui süüdimõistetu jätkab vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist, suureneb oluliselt nii uute vägivalla- kui ühiskonnavastaste kuritegude tõenäosus. Et ta end narkootilistest ainetest eemale suudab hoida, selles kuigivõrd kindel ei saa olla. Seda eriti asjaolu valguses, et A.Andrianov pole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda. A.Andrianov on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja loengute tsükli, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses mõnuaineid ei tarvita. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.