Obsah (8)

§ 15§ 18§ 19§ 17§ 23§ 2§ 68§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-557 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks

) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja

§ 15lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused. 1.

1. Tadžikistani kodanik X (sünd. Z) vabanes Tartu Vanglast,
2. märtsil
3. Tal puudub peale vangistusest vabanemist välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud alus Eestis viibimiseks. Isikul oli Läti Vabariigi tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni
4. oktoobrini 2021 (elamisloakaart nr UA2017374). Tal oli enne kinnipidamist elukoht Läti Vabariigis, Riias. 1.
5. Tartu Maakohtu
6. veebruari
7. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-571 mõisteti X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 1, 4 ja KarS § 22 lg 3 järgi (grupiviisilisele kelmusele kaasaaitamise toimepanemine) ning talle mõisteti karistuseks kaks aastat vangistust. Kohesele kandmisele kuulus KarS § 73 lg 1 ja 2 alusel neli kuud ja 20 päeva vangistust. Lisakaristusena kohaldati KarS § 54 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. 1.
8. PPA Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalv etalituse ametnikud pidasid
9. märtsil 2022

§ 15

lg 1, § 15 lg 2 p-de 1, 3, § 15 lg 3 ja § 19 lg 1 alusel Xi ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna 48 tunniks kinni, registreerisid ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna (ebaseaduslikult riigis viibinud ja viibiva välismaalase arvestuskaart nr 1052253131) ning koostasid kohtuotsuse sundtäitmise protokolli. 1.4. X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks peale vangistusest vabanemist ning ta on kohtuotsusest tulenevalt kohustatud riigist lahkuma. Tartu Maakohtu otsus, millega kohaldati lisakaristusena isiku väljasaatmine, on jõustunud.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

§ 18

lg 3 sätestab, et väljasaadetav, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu, saadetakse välja 48 tunni jooksul pärast asja menetluse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse edasikaebamise korral saadetakse väljasaadetav välja 48 tunni jooksul kaebuse tagastamisest või kõrgemalseisva kohtu otsuse jõustumisest arvates.

§ 19

lg 1 näeb ette, et kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalast kuni 48 tundi kinni politsei ametiruumis, arestimajas või kinnipidamiskeskuses. Kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava suhtes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel kinnipidamiskeskusse. 1.5.

§ 17lg-st 1 tulenevalt saadetakse X välja kodakondsusjärgsesse riiki –Tadžikistani.

PPA peab vajalikuks isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni väljasaatmiseni

alusel, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Arvestades praeguseid lennupiiranguid ei ole võimalik isiku väljasaatmine Tadžikistani 48 tunni jooksu. Käesoleval hetkel on Venemaal kehtestatud lennupiirangute tõttu ainuke võimalus väljasaatmiseks Tadžikistani marsruut läbi Türgi. PPA on väljasaatmise planeerinud

1. märtsiks 2022 ning esitanud transiiditaotluse Türgi ametivõimudele, millele neil on aega vastata tagasivõtulepingust tulenevalt 5 tööpäeva. PPA ei ole Türgile esitatud transiiditaotlusele vastust veel saanud. PPA praktikas ei kinnita Türgi ametivõimud transiiditaotlust, kus väljasaadetava transiit on kuni 24 tundi, mistõttu ei olnud võimalik PPA-l taotleda transiidiluba varasemateks lennukuupäevadeks. PPA peab käesoleval juhul põhjendatuks taotleda isiku kinnipidamist kuni üheks kuuks, et tagada isiku kättesaadavus juhul, kui PPA-st mitteolenevatel põhjustel ei ole väljasaatmise lõpuleviimine võimalik planeeritud ajal (
2. märtsil 2022). 1.
3. Isiku suhtes esineb

§ 15lg 2 p-s 1 nimetatud kinnipidamise alus – esineb välismaalase põgenemisoht.

X on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibinud ühel korral. Ta on toime pannud kuriteo ning kohtuotsusest nähtub, et isikut süüdistati mitmes episoodis, mis PPA hinnangul näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta seaduskuulekalt käituda, sh järgida talle kohaldatavaid järelevalvemeetmeid. 2 Kuigi X ei ole kuritegusid toime pannud süstemaatiliselt, on ta süüdi mõistetud mitmes kuriteoepisoodis. Isikul oli antud Läti Vabariigi elamisluba õppimiseks, mida ta kasutas Eestis seadusliku viibimise alusena ajal, kui pani siin toime kuriteoepisoodid. Selline käitumine seab kahtluse alla ka Läti elamisloa eesmärgipärase kasutuse. PPA-l ei teki usaldust, et järelevalvemeetmed tagavad isiku kättesaadavuse väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamisel on tegemist PPA prognoosotsusega, mis põhineb isikuga seonduvatel asjaoludel ning hõlmab ka võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, mitte ainuüksi omavolilist riigist lahkumist. Põgenemisohu prognoosotsus ei tugine ainuüksi isiku karistatuse faktil, vaid temaga seonduvatel asjaoludel kogumis, sh isikut iseloomustaval varasemal käitumisel, mis näitab tema suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse 1.7. Kuigi isikul on olemas kehtiv reisidokument, ei ole võimalik tema väljasaatmist korraldada 48 tunniga (vt eelpool määruse p 1.4). Väljasaatmise korraldamiseks peab PPA hankima transiidi load ka teistest riikidest ning sõltuvalt riigist, millest läbilend on planeeritud. PPA-l on esimene võimalus väljasaatmine lõpule viia 13. märtsil 2022. Seega esineb isiku suhtes ka

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Kuigi lennupiirangud võivad väljasaatmist raskendada, ei ole isiku väljasaatmine perspektiivitu. 1.8. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei ole piisavad tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht. Isiku varasem käitumine (mitmed kuriteoepisoodid) näitab tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla vabatahtlikult kättesaadav väljasaatmiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul Eestis tuttavad, kelle juures ta saaks viibida kuni väljasaatmiseni. PPA-l on võimalik ebaseaduslikult riigis viibivad isikud majutada kodutute varjupaika, kus nende liikumisvabadus ei ole kontrollitud ega piiratud. Reisidokumendi hoiule võtmine ei pruugi takistada isikul ebaseaduslikust viibimisest tulenevalt jätkata seaduse rikkumist, milleks on ka ebaseaduslik ränne mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. 1.9. Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

alusel kuni üheks kuuks ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervise kaalutlustega.

1. Kohus vaatas taotluse läbi
2. märtsil 2022 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, milles otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui
3. aprillini 2022 (kaasa arvatud). Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt HKMS § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohtuistungil selgitas kohus isikule, et tegemist ei ole kriminaalmenetluse jätkumisega, vaid iseseisva kohtuasjaga halduskohtumenetluses, kus otsustatakse isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
4. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. PPA esindaja selgitas põgenemisohuga seoses täiendavalt, et menetlustoimingute käigus ütles X, et ei soovi minna Tadžikistani, vaid hoopis Lätti, kus tal on pooleli elamisloa menetlus.
5. X selgitas kohtuistungil, et on advokaadi, kes teda kriminaalmenetluses esindas, abiga esitanud Lätis elamisloa taotluse ning soovib minna Lätisse ja jätkata seal oma õpinguid. Ta väitis ka, et kriminaalmenetluses on saavutatud kokkulepe, et ta viiakse Eesti-Läti piirile. 3 KOHTU SEISUKOHT
6. PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23lg 1 alusel.

PPA hinnangul esinevad

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja

§ 15lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lg-s 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

6.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et Xil puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 122-571 on talle kohaldatud lisakaristusena KarS § 54 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Tema suhtes on
3. märtsil 2022 koostatud lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll nr 1052253131 (dtl 16).
4. X vabanes Tartu Vanglast
5. märtsil 2022 (vt ka Tartu Vangla teatis dtl 8) ja peeti PPA ametnike poolt kinni samal päeval kell 09:19 (dtl 19-20).

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. PPA selgituste kohaselt ei ole praegusel juhul võimalik isiku väljasaatmine selle aja jooksul, kuna puudub sobiv lennuühendus isiku saatmiseks tema päritoluriiki (Tadžikistani) ning transiidi korraldamiseks vajalikud dokumendid. 8.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Haldusorganil ei ole aga keelatud tugineda mitmele alusele korraga. 9. PPA tugineb

§ 15

lg 1 p-le 3, selgitades väljasaatmiseks vajalike dokumentide puudumist (vt käeoleva määruse p 1.5). PPA kinnituse kohaselt on varaseim võimalus Xi väljasaatmiseks 13. märtsil 2022 (info lennupiletite kohta dtl 21). Taotluse esitamise hetke seisuga 4 ega ka kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud PPA saanud veel Türgilt vastust esitatud transiiditaotlusele. Kohtu hinnangul on ka isiku päritoluriiki väljasaatmise teostamiseks vajalike lennu- ja transiididokumentide näol tegemist dokumentidega

§ 15

lg 2 p 3 tähenduses, mille puudumine või nende saamise viibimine on väljasaatmise takistuseks. 10. Taotluse kohaselt esineb ka

§ 15lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht.

Põgenemisohu sisu on avatud

§-s 68.

§ 68

p 4 järgi on üheks eelduseks, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine ei ole iseseisvalt piisav põgenemisohu järeldamiseks, kuid nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus direktiivi 2008/115/EÜ artikliga 15 lg-ga 1 nii, et selles sättes on nimetatud asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 33-1-93-16, p 13). Põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud asjaolud. Põgenemisohu sisustamisel on PPA lähtunud asjaolust, et X on süüdi mõistetud mitmes kuriteoepisoodis ning talle on mõistetud karistuseks vangistus. Eeltoodu iseloomustab PPA hinnangul tema suhtumist õiguskorda. Lisaks on tema puhul lähtutud asjaolust, et kuritegude toimepanemine toimus ajal, mil isikule oli antud õppimise eesmärgil Läti Vabariigi elamisluba. PPA-l on väljaselgitatud asjaolude pinnalt kahtlus, et seda elamisluba ei kasutanud ta eesmärgipäraselt. Kohtuistungil täpsustas PPA esindaja, et isik on PPA poolt läbi viidud menetlustoimingute käigus avaldanud, et ei soovi minna Tadžikistani, vaid saada elamisluba Lätis ja jätkata seal õpinguid. Paraku aga puudub seni teave, et tema elamisloa menetlus Lätis oleks taotlejale soodsalt lõppenud. Loataotluse menetluse kiireloomulisust arvestades (HKMS § 264 lg 4) ei ole halduskohtul võimalik menetlust pikendamata koguda täiendavaid tõendeid, mh seda, kas Läti vastavale asutusele on esitatud tõesed andmed elamisloa menetlemiskes. Küll aga võib asjakohaseks osutuda PPA osundus, et elamisloa menetlust Lätis võib mõjutada ka asjaolu, et isik on Eestis kriminaalkuriteo eest süüdi mõistetud ja talle on määratud vangistus (istungil 00:17:16). Kohus leiab, et asjaolude kogumit arvestades on PPA kahtlus põgenemisohus veenev ning tugineb ajas esitatud tõenditel. Millegagi ei ole kinnitust leidnud Xi kohtuistungil esitatud väide, et kriminaalmenetluses on teda teavitatud kokkuleppest, et ta viiakse Eesti-Läti piirile. Kriminaalasjas nr 1-22-571 jõustunud kohtuotsusega on Xile määratud lisakaristusena Eestist väljasaatmine ning kuna praeguseks ei ole teada, et tal oleks kehtiv viibimisalus Lätis, on lisakaristuse täitmine võimalik selliselt, et isik saadetakse tema kodakondsusjärgsesse riiki (Tadžikistani Vabariiki). Varasem Läti Vabariigi tähtajaline elamisluba kehtis haldusasjas esitatud tõenditest nähtuvalt kuni
3. oktoobrini 2021 (dtl 8).
4. Välismaalast võib

§ 15

lg-s 2 sätestatud alustel (sh põgenemisoht ning dokumendi viibimine) kinni pidada kui

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Kuigi isikul on olemas kehtiv isikut tõendav dokument (Tadžikistani Vabariigi pass), ei oleks üksnes selle hoiule võtmine (

§ 10lg 2 p 6) kinnipidamise vältimiseks tõhus abinõu.

Isikul puuduvad Eestis tuttavad, sugulased või mistahes muud majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. 5 12. Eelnevat arvestades on Xi kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada perspektiivituks (

§ 15

lg 4), vaid väljasaatmise täpsem kuupäev sõltub sobiva lennuühenduse olemasolust ja transiitriigi vastuse saamisest.

1. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Kuigi PPA selgituste kohaselt võib esimene sobiv lennuühendus olla juba
2. märtsil 2022, nõustub kohus PPA-ga selles, et väljasaatmine peab olema tagatud ka olukorras, kus väljasaatmine planeeritud ajal ei õnnestu lennugraafiku muutumise korral või näiteks tehniliste tõrgete või ilmastikutingimuste tõttu. Seejuures tuleb arvestada ka seoses sõjalise konfliktiga Ukrainas juba toimunud või ka lisanduda võivaid muudatusi rahvusvahelises lennunduses. Eelnevat silmas pidades peab kohus põhjendatuks rahuldada taotluse selles märgitud ulatuses (kuni üheks kuuks).
3. Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses. Muuhulgas teatas PPA esindaja istungil selgunud asjaolude (Xi elamisloa taotluse menetlus Lätis) taustal, et teeb Läti vastavale asutusele päringu elamisloa menetluse käigu kohta ning kui selgub, et Xil on kehtiv viibimisalus Lätis, on võimalik tema üleandmine Lätile ning kinnipidamise alus langeb seega ära. PPA esindaja sõnul on praktikas päringutele vastuste saamine Lätist kiire ja operatiivne (istungil 00:25:38). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 6