2-21-19177/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19177 Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus Tsiviilasi DOKA Eesti OÜ hagi Beton Building OÜ vastu võla nõudes Hageja: Doka Eesti OÜ (registrikood 11057931; asukoht Ämma tee 80, 74206 Iru küla, Jõelähtme vald) Hageja lepinguline esindaja: Viljar Subka (Debitum Collectio OÜ; e-post viljar@dcollectio.ee) Kostja: Beton Building OÜ (registrikood 12857602; asukoht Savi tn 12, 80040 Pärnu; e-post info@beton.ee; betobuilders@gmail.com) Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON:
2. Jätta läbi vaatamata tsiviilasi nr 2-21-19177 DOKA Eesti OÜ hagi Beton Building OÜ vastu võla nõudes.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda, kuid rahaliselt kindlaks määramata kostjal nende puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on DOKA Eesti OÜ hagi Beton Building OÜ vastu võla nõudes. Harju Maakohus kuulutas 11.01.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-15471 välja Beton Building OÜ pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Maire Armi. Määruse põhjendused Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi tuleb jätta kostja suhtes läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid 2 võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Kuna hageja on kohtule esitanud hagiavalduse ning pärast seda on kostja suhtes välja kuulutatud pankrot, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel hageja nõude kostja vastu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 43 lg 3 sätestatule taastab kohus hageja avalduse alusel hagimenetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtumääruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas pole veel kostjale õnnestunud kohtudokumente kätte toimetada, siis ei saa kostjal käesolevas menetluses olla menetluskulusid. Seega kuna kostja ei ole menetluses kulusid kandnud, tuleb need jätta rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik