lg 1 p 3 kohaldamise alused ning puuduvad
Kostja on lepingulise esindajaga sõlminud õigusabilepingu, mille alusel on kostja esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Minimaalne menetlusega seonduv töömaht maakohtu menetluses on 29 tundi, mis hõlmab õigusabikulusid summas 2900 eurot. Eeltoodule lisanduvad asja läbivaatamise kulud (sh eksperthinnangud, tunnistajate tasud, transpordikulud) maksumusega kuni 2000 eurot. Seega on kostja prognoositav minimaalne menetluskulu kokku 4900 eurot. Hageja vaidles taotlusele vastu ning palus jätta kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata. Hageja märkis, et kostja menetluskulude tagatise taotlus ei ole põhjendatud asja läbivaatamise kulude 2000 euro osas – kostja ei ole toonud esile täpseid kulusid, mis kostjale asja läbivaatamise kuludena kaasnevad. Taotlus ei ole põhjendatud ka õigusabikulude osas. Hageja palus jätta taotluse rahuldamata
lg 21 alusel kuivõrd hageja on pankrotis ning temalt ei saa majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist. Samas hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnevad hagejale rasked tagajärjed – kostja nõue on hageja pankrotimenetluses tunnustatud ning hagejal puuduvad teised sisulised võimalused kostja nõude vaidlustamiseks. Hageja on
) § 197 kohaselt kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Harju Maakohtu menetluses on E. V.’e (hageja) hagi Wodoc OÜ (kostja) vastu, milles palub tuvastada, et tal puuduvad poolte vahel 11.09.2015 sõlmitud notariaalsest kokkuleppest tulenevad mistahes kohustused; mõista kostjalt hageja kasuks välja 104 107 eurot ja viivis nimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni täitmiseni; lugeda poolte vahel 11.09.2015 sõlmitud notariaalsest kokkuleppest taganenuks ja kohustada kostjat tagastama hagejale kokkuleppe alusel antud võlatunnistus või alternatiivselt lugeda poolte vahel 11.09.2015 sõlmitud notariaalne kokkulepe tühistatuks ja kohustada kostjat tagastama hagejale kokkuleppe alusel antud võlatunnistus. Kostja hagi ei tunnista. 21.01.2021 esitas kostja taotluse, milles palus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 4900 eurot määrates tagatise andmise viisiks tagatiseks antava summa ulatuses raha hoiustamise kohtu deposiitkontole. Kostja põhjenduste kohaselt viitab hageja halvale majanduslikule seisundile asjaolu, et 29.05.2020 kuulutati välja hageja pankrot. Hageja pankrotimenetluses on hageja vastu esitatud ja kaitstud nõuete kogusumma moodustab 3 185 414.58 eurot, kusjuures hageja vara moodustab vaid ca 50 000 eurot. Kostja on seisukohal, et esinevad
lg 1 p 3 kohaldamise alused ning puuduvad
Kostja on lepingulise esindajaga sõlminud õigusabilepingu, mille alusel on kostja esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Minimaalne menetlusega seonduv töömaht maakohtu menetluses on 29 tundi, mis hõlmab õigusabikulusid summas 2900. Eeltoodule lisanduvad asja läbivaatamise kulud (sh eksperthinnangud, tunnistajate tasud, transpordikulud) maksumusega kuni 2000 eurot. Seega on kostja prognoositav minimaalne menetluskulu kokku 4900 eurot. Hageja vaidles taotlusele vastu ning palus jätta kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata. Hageja märkis, et kostja menetluskulude tagatise taotlus ei ole põhjendatud asja läbivaatamise kulude 2000 euro osas – kostja ei ole toonud esile täpseid kulusid, mis kostjale asja läbivaatamise kuludena kaasnevad. Taotlus ei ole põhjendatud ka õigusabikulude osas. Hageja palus jätta taotluse rahuldamata
lg 21 alusel kuivõrd hageja on pankrotis ning temalt ei saa majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist. Samas hagi läbi vaatamata jätmisega kaasnevad hagejale rasked tagajärjed – kostja nõue on hageja 3 2-18-13613 pankrotimenetluses tunnustatud ning hagejal puuduvad teised sisulised võimalused kostja nõude vaidlustamiseks. Hageja on 11.09.2018 hagis palunud kohtul tuvastada, et kostjal puuduvad võlatunnistusest tulenevad nõuded ning sisuliselt saab nõude olemasolu üle otsustada vaid käesolevas menetluses. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude, mis ei lõppe hageja pankroti väljakuulutamisega. Kohus rahuldas 14.10.2021 määrusega kostja taotluse ja kohustas hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatise summas 4900 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esitas Harju Maakohtu 10.11.2021 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.02.2022 määrusega hageja määruskaebuse osaliselt, tühistas osaliselt Harju Maakohtu 14.0.2021 määruse ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega kohustas hagejat 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 2400 eurot ja esitama kohtule tagatise tasumist kontrollida võimaldavad andmed. Kohtute infosüsteemist (KIS2) nähtub, et hageja lepinguline esindaja on Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2022 määruse kätte saanud 08.02.2022. Seega pidi hageja kostja menetluskulude katteks antava tagatise kohtu deposiiti tasuma hiljemalt 22.02.2022 ja esitama kohtule samaks tähtajaks tagatise tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Hageja ei ole kuni käesoleva ajani kohtule tagatise tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid edastanud, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole tagatist tasunud. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist tasunud ja kostja on taotlenud, et tagatise andmata jätmise korral jätaks kohus hagi läbi vaatamata, siis esinevad käesoleval juhul
Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 3 kohaselt Kui maakohus 4 2-18-13613 määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.