MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-115 Haldusasi X kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 16.12.2021

§ 152g 1 p 4 alusel.

Vastustaja esitas ka vastava 08.02.2022 korralduse nr 2-3/22-48, mille põhjenduste kohaselt tutvus vallavalitsus 14.12.2021 (allkirjastatud 16.12.2021) korralduse, projekteerimistingimuste ja esitatud kaebusega ning otsustas 16.12.2021 1

§ 152lg 1 p 4 alusel nõus ja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse.

6. Kohus lõpetab

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vastustaja on vaidlustatud korralduse ja projekteerimistingimused 08.02.2022 korraldusega kehtetuks tunnistanud, mistõttu saab haldusasja menetluse lõpetada. Kohus on menetluse lõpetamise tagajärgi kaebajale selgitanud ja kordab, et kaebajal ei ole võimalik sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

7. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse, tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 5 p 4).

8. Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulude 1512 eurot (koos käibemaksuga) ning tasutud riigilõivu ja kinnistusraamatu väljavõtete kulu kokku 27,60 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmist.

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel jäävad menetluskulud üldjuhul vastustaja kanda (

§ 108lg 6).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

109 lg 6). Kohus leiab, et kaebaja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning mõistab need täies ulatuses vastustajalt välja. Kohtu hinnangul on praegusel juhul vaidlustatud korralduse ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest, sh viitavad sellele selgelt 08.02.2022 korralduse nr 2-3/22-48 põhjendused. Asjaolu, et vastustaja on uute projekteerimistingimuste kehtestamisel (08.02.2022 korraldus nr 2-3/22-49) jätnud kaebaja 22.11.2021 haldusmenetluses esitatud seisukohast tulenevalt projekteerimistingimused kehtestamata Künaniidu, Künapõllu ja Karumetsa kinnistutel, kohtu järeldust ei väära. Kaebaja nimetatud seisukohaga oli vastustaja kursis juba 16.12.2021 korralduse andmisel, mistõttu ei saanud novembrikuised seisukohad olla 08.02.2022 kehtetuks tunnistamisel ajendiks. Kuna kohus riigilõivu kaebajale tagastas, jääb see menetluskulu vastustajalt välja mõistmata. Kohus ei pea ka põhjendatuks kinnistusraamatu väljavõtete tegemise kulu hüvitamist. Kohtule on asjas esitatud tõendina üks kinnistusraamatu väljavõte kaebaja enda kinnistust. Nimetatud väljavõte on kaebajale kättesaadav tasuta (kinnistusraamatu seadus § 7716 lg 3). Samuti on tasuta kinnistusraamatust kättesaadav katastritunnus ja asukoht (justiitsministri 22.01.2001 määrus nr 8 „Kinnisturaamatu andmetöötluskeskus“ § 62), mille kaudu on võimalik täpsustada katastriüksuse ja kinnistu nimesid ja tunnuseid. Tavapärane kinnistusraamatust andmete väljastamise tasu on ka 1 euro päringuobjekti kohta (samas § 61 lg 4), mistõttu ei ole menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendustest arusaadav, mitu päringut on kinnistusraamatust tehtud ega päringute seos käesoleva asjaga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2