1-20-8855/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2022 Kohtuasja number 1-20-8855 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Svjatoslav Šumeitšuki (isikukood 37612292259) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Svjatoslav Šumeitšuki kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Svjatoslav Šumeitšuki kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
3. Viru Maakohus jättis
4. veebruari 2022 määrusega Svjatoslav Šumeitšuki tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. Vanglas on S. Šumeitšuk käitunud korrektselt: tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on täitnud töökohustust, on osalenud eesti keele õppes ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on tal olemas toetavad lähedased ning garanteeritud töökoht. Ta suhtub haridusse, enesetäiendamisse ja töötamisse positiivselt, tal on olemas erinevad tööoskused ning ta soovib korda saada oma pereelu ja toetada lähedasi. Need on ennetähtaegse vabastamise seisukohast positiivsed asjaolud. Negatiivselt tuleb arvestada, et S. Šumeitšukil on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust: teda on karistatud nii vara-, isiku- kui ka avaliku rahu vastaste süütegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda katseajal toime pandud süstemaatilise varguse eest ning praegust vangistust kannab ta liitkaristusena kohtuotsuste kogumis. Katseajal oli S. Šumeitšukil keelatud alkoholi tarvitamine, kuid ta siiski tegi seda. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta enda sõnul võõrutusnähtudest tingitud afektiseisundis, tal ei olnud raha alkoholi ostmiseks ja ta varastas seda, et mälestada surnud vanemaid. Alkoholivaba elu on S. Šumeitšuk elanud viimasel ajal vaid vanglas. Ka praeguse vangistuse kandmisele asus ta alkoholi tarvitanuna ning tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise eitab. Väidetavalt on S. Šumeitšuk nüüd mõistnud, et alkohol on tema puhul riskiteguriks, ta on vangistuses omandanud teadmisi, mis näitavad alkoholi laastavat mõju ning ta soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. Siiski ei saa arvestamata jätta, et juba varem oli ta läbinud erinevaid programme, sh neid, mis on suunatud alkoholi tarvitamisest loobumisele, kuid need ei aidanud. Seetõttu tuleb alkoholi tarvitamist pidada jätkuvalt S. Šumeitšuki oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. S. Šumeitšuki varasem käitumine näitab, et ta ei õpi oma kogemustest, käitub mõtlematult ega ole piisavalt motiveeritud õiguskuulekaks eluks. Motivatsiooniallikaks ei saa pidada ka kindlat elukohta, lähedaste toetust ja töötamise võimalust, kuna need tingimused olid S. Šumeitšukil olemas juba varem. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta sedagi, et S. Šumeitšuk on pannud toime vägivallategusid oma endise abikaasa vastu, kelle juurde ta soovib nüüd elama asuda. Samuti tuleb arvestada seda, et S. Šumeitšukil on palju võlgu, mistõttu ei pruugi garanteeritud töökoht tema majanduslikku toimetulekut veel tagada – ja kuritegusid on ta toime pannud muu hulgas majanduslikel põhjustel. Loota ei saa ka kriminaalhoolduse positiivsele mõjule, kuna varem ei ole see S. Šumeitšukki piisavalt motiveerinud. Samuti ei ole alust arvata, et tema kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu oleks võimalik maandada elektroonilise valvega. See valve tagaks üksnes teadmise tema viibimiskohast. S. Šumeitšuk on pannud kuritegusid toime ka kodus ja sellist ohtu elektrooniline valve ei maanda. Viimaks ei saa arvestamata jätta sedagi, et individuaalse täitmiskava kohaselt on S. Šumeitšukil veel osad kuriteoriske maandavad tegevused läbimata – need aitaksid toetada tema seaduskuulekat toimetulekut.
5. S. Šumeitšuki kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja S. Šumeitšuki ennetähtaegset vabastamist. Vanglas on S. Šumeitšuk käitunud õiguspäraselt. Maakohus tugines minevikuasjaoludele, kuid jättis arvestamata rohked kaalukad vabastamist toetavad tegurid. S. Šumeitšuk on tegelenud vanglas kuriteo toimepanemise tegurite maandamisega. Ta on endale selgeks teinud, et tema põhiprobleem on alkoholi tarvitamine. S. Šumeitšuk on nõus osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldus aitab kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele. S. Šumeitšuki vabastamist toetavad ka tema elutingimused vabaduses ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed. S. Šumeitšuki suhted oma lähedastega on praeguseks paranenud. S. Šumeitšuki endise abikaasa on nõus S. Šumeitšuki elektroonilise valvega. S. Šumeitšuki tulevases elukohas elab ka tema tütar, kelle eest S. Šumeitšuk on hoolitsenud isegi vangistuses olles. Ennetähtaegset vabastamist ei saa pidada erandlikuks. S. Šumeitšuk on tõestanud, et ta suudab käituda kontrollitud keskkonnas õiguskuulekalt ning ennetähtaegsel vabastamisel tema karistuse kandmise viis esialgu ei muutukski: ta jääks tugeva järelevalve alla (elektrooniline valve ja seejärel käitumiskontroll). Samas saaks ta rohkem pühenduda kuriteo toimepanemise teguritega tegelemisele. Kuna KarS § 75 lg 1 p 3 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, on kriminaalhooldajal käitumiskontrolli ajal ka täielik ülevaade, millega isik tegeleb ja millest elatub.
6. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja S. Šumeitšuki kaitsja vandeadvokaat V. Gimaevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2