← Eesti

1-18-8919/19

Obsah (8)§ 184§ 424§ 64§ 65§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8919 Kohtukoosseis Maarika Kuus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaid

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Teda karistati 3-aastase vangistusega. Süüdi tunnistati ta ka

§ 424

järgi mõistes karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust K.

Matsonile Harju Maakohtu 11. aprilli 2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3222 mõistetud karistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 ja 5 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Matson ei pane 4 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 2 p 21 alusel määrati K.

Matsonile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustus alluda 4 kuud elektroonilisele valvele.

§ 78p 1 alusel hakati K.

Matsoni karistusaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldama kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti K.

Matsonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

  1. Kaitsja T. Meidra esitas maakohtule taotluse palvega vabastada K. Matson edasisest katseajaks pandud kontrollnõuete järgimisest ja kohustuste täitmisest. K. Matson täitis elektroonilise valve tingimusi täielikult ega ole kordagi ühtegi kontrollnõuet ja kohustust rikkunud. Karistus on eesmärgi täitnud. K. Matson on kriminaalhoolduse käigus ametnikega igati koostööd teinud ning tema käitumine katseajal on olnud laitmatu. K. Matson tegeleb kasutatud autode müügiga, mistõttu on tal vajalik reisida Leetu ja Saksamaale. Sõbraga asutatud MTKsolar-is on plaan hakata tegelema kleebitavate päiksepaneelide müügi ja paigaldamisega autosuvilatele ja kaatritele. Päikesepaneelide müügi ja paigaldamisega soovitakse osaliselt tegeleda Soomes. K. Matsoni abikaasa on Filipiini Vabariigi kodanik, kellega tal on ühine laps. Naine väikese lapsega on kodus. Naise vanemad elavad Filipiinidel Negrose saarel ja ootavad K. Matsoni peret külla, abikaasa ei soovi üksinda Filipiinidele minna.
  2. Maakohus küsis kriminaalhooldusosakonnalt juhindudes kriminaalhooldusseaduse § 30 lgtest 1 ja 4 korralist ettekannet koos kriminaalhooldaja arvamusega K. Matsoni vabastamise kohta kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest.
  3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna seisukohas K. Matsoni esitatud taotluse kohta sedastati kokkuvõtlikult, et ametniku hinnangul annab senine kriminaalhoolduse kulg aluse arvata, et K. Matson on talle määratud karistusest õppinud ning korrigeerinud suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ning on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest.
  4. Maakohus jättis K. Matsoni kaitsja taotluse läbi vaatamata.
  5. Kohus märkis, et kriminaalhooldusseaduse § 31 lg 4 kohaselt annab kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks, elektroonilise valve tähtaja pikendamiseks või lühendamiseks või esialgu määratud käitumiskontrollist vabastamiseks või selle tähtaja lühendamiseks. Kohtul on küll õigus juhindudes

§ 75

lg-st 6 vabastada isik edasisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest, kuid seda vaid kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande alusel. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (554 SE) seletuskirjast nähtuvalt on seadusandja leidnud, et

§ 75

lg 6 kohase taotluse saab kohtule esitada vaid kriminaalhooldusametnik teatud tingimuste täidetuse korral. Ka õiguskirjanduses jagatakse seda seisukohta. Selline tõlgendus vastab ka muude kriminaalhooldusel tõusetuvate küsimuste lahendamise loogikale, mille kohaselt lahendab täitmiskohtunik neid küsimusi kriminaalhooldaja ettekande alusel (vt KrMS § 427 lg 3). Praegusel juhul puudub kohtul kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, sest taotluse esitas K. Matsoni kaitsja. Määruskaebus 7. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022 kohtumääruse peale esitas määruskaebuse K. Matsoni kaitsja. Ta palub vaidlustatava määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaitsja taotlus sisuliselt läbi vaadata. Alternatiivselt tühistada kohtumäärus ja saata asi sisuliseks läbivaatamiseks maakohtule. 8.

§ 75lg 6 sõnastuse järgi saab kontrollnõuete üle otsustada vaid kohus.

Kohus nõudis välja kriminaalhooldaja ettekande, millest saab ülevaate kriminaalhoolduse senisest käigust. Kohtul olid kõik vajalikud andmed ja võimalused kaitsja taotluse läbivaatamiseks ja sisulise otsuse tegemiseks. Kriminaalmenetluse seadustik ei piira

§ 75

lg 6 menetluse algatajate ringi ega sätesta, et taotluse saab esitada vaid kriminaalhooldaja. 9. Seadus ei keela kriminaalhooldajat kohtu nõudmisel ettekannet esitamast. Samuti saab kohus kutsuda kriminaalhooldaja istungile ja kuulata ära suuliselt tema arvamuse. 2

(4)
  1. K. Matson ja tema kaitsja on menetlusosalised KrMS § 16 lg 2 mõttes ning neil on menetlusosalisetele omased õigused ja kohutused. KrMS § 34 lg 1 p 8 järgi on üheks kahtlustatava selliseks õiguseks õigus esitada taotlusi ja kaebusi. Seejuures samad õigused on ka süüdistataval ja kohtualusel. Kaitsjalgi on õigus esitada taotlusi ja kaebusi (KrMS § 47 lg 1 p 3). Menetlusosaliste õigusele esitada taotlusi ja kaebusi vastab kohtu kohustus neid taotlusi ja kaebusi sisuliselt lahendada. KrMS § 427 lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalhooldusel tekkivad küsimused oma määruses. Selles asjas kohus seda aga ei teinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus saab kujundada ühe või teise taotluse osas sisulise seisukoha üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev menetluslik pädevus. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti K. Matsoni kaitsja taotluse läbi vaatamata.
  3. K. Matson on süüdimõistetu KrMS § 35 lg 3 mõttes, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus. Tartu Maakohtu
  4. detsembri 2018 otsusega nr 1-18-8919 kohaldati K. Matsoni suhtes

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu on ta alates kohtuotsuse jõustumisest ka kriminaalhooldusele allutatud isik. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 2 p 1 kohaselt on kriminaalhooldusalune süüdimõistetu, kelle kohus on seaduses sätestatud korras määranud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 13. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetluse seadustik ei piira

§ 75

lg 6 menetluse algatajate ringi ega sätesta, et taotluse saab esitada vaid kriminaalhooldaja. Kohtukolleegium märgib, et kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine toimub KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete järgi. Kriminaalhoolduse käigus tekkinud küsimuste lahendamist reguleerib KrMS §
  3. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt süüdimõistetule

§ 74

lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7, § 77 lõike 31 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Küsimus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses (KrMS § 432 lg 1). Kuigi KrMS § 427 lg 1 ei sätesta konkreetselt kriminaalhoolduse käigus tekkiva küsimuse lahendamise alusena süüdimõistetule

§ 75

lõike 6 kohaselt kohustuste kergendamise või tühistamise otsustust süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku poolt, on kohtu hinnangul see siiski seaduse süsteemse tõlgendamise pinnalt tuletatav. 14. Otsustus kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule

§ 75

lg 1 alusel pandud kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud ning kooskõlas kriminaalhooldusega taotletavate eesmärkidega, kujutab endast kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimust. Ka

§ 75

lg 1 p-s 6 märgitud loa andmise üle otsustamine on kriminaalhooldusametniku pädevuses (vt ka Riigikohtu erikogu

  1. aprilli
  2. a kohtumäärus asjas nr 3-18-170, p-d 10, 12).
  3. Kriminaalhoolduse käigus tekkivate küsimuste lahendamine maakohtus toimub KrMS § 427 lg 3 kohaselt erakorralise ettekande alusel. Erakorralise ettekande arutamine maakohtus kujutab endast kohtuotsuse täitmise etappi. KrHS § 31 lg 4 järgi kriminaalhooldusalusele määratud kohustuste kergendamiseks või tühistamiseks esitatavas ettekandes annab kriminaalhooldusametnik hinnangu katseaja senisele kulgemisele ning esitab põhjendatud ettepaneku.
  4. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 75lg-s 6 sätestatud kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest vabastamine eeldab kriminaalhooldaja poolt vastava taotluse esitamist 3

(4)kohtule. Seisukohta, mille kohaselt polnud Tartu Maakohtul kaitsja poolt esitatud taotlust õigus läbi vaadata, toetab ka seadusandja seisukoht seletuskirjas ja õiguskirjanduses, kus samuti selgitatakse, et otsustuse käitumiskontrolli edasise kestmise vajalikkuse kohta teeb kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel.
  1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et vaid kriminaalhooldusametnikul on pädevus esitada kohtule erakorraline ettekanne, mille sisuks on ettepanek vabastada süüdlane talle kohtuotsusega mõistetud katseajaga määratud käitumiskontrollist või käitumiskontrolli aega lühendada nii, et esialgu määratud katseaeg ise jääb küll kehtima, kuid ilma käitumiskontrollile allumise kohustuseta. Süüdimõistetul sellist õigust ei ole (Kriminaalhooldaja tegevuse vaidlustamise kohta vt Riigikohtu erikogu
  2. aprilli
  3. a määrus asjas nr 3-18-170.).
  4. Kuna käesoleval juhul esitas kaitsja taotluse vabastada K. Matson edasisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest, siis pidigi maakohus jätma taotluse läbi vaatamata. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  5. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.