lg 1 p 1 järgi lühimenetlus 20231701879 ja 21231702867 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Eduard Rimmel
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg 21.08.2020.a kuni 22.08.2020.a ja 06.11.2021 kuni 08.11.2021 s.o kokku 5 päeva ja kandmata karistus on 11 kuud 25 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Eduard Rimmel ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Eduard Rimmelilt riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha – 981 eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Eduard Rimmelil sundraha tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Makse tegemisel märkida viitenumber 99922700004233 ja selgitus „Eduard Rimmel, kriminaalasi 1-21-4654 sundraha“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kannatanu menetluskulud: Lugeda kannatanu Xi poolt valitud lepingulisele esindajale Andrei Vesterinenile makstud mõistliku suurusega tasuks 660 eurot, käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Välja mõista Eduard Rimmelilt Xi kasuks kannatanu lepingulisele esindajale menetluskulu summas 792 eurot (k/m- ga). makstud Tsiviilhagi Rahuldada Xi lepingulise esindaja Andrei Vesterineni poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes osaliselt. Välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg 2, KrMS § 310 lg 1 alusel Eduard Rimmelilt kannatanu Xi kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot. Asitõendid ja salvestised 1) Kaks CD-plaati ja DVD-plaat (asuvad kriminaalasja materjalide juures (toimiku tagakaanel)- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde; 2) Kurikas (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6/1, Tallinn; akt nr 20ATA03548)-
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Eduard Rimmelit süüdistatakse selles, et tema 21.08.2020 kella 15:30 paiku, avalikus kohas, Tallinnas xxx xx lähistel asuval õuealal, olles alkoholijoobe seisundis lõi Xle ühe korra kurika käepidemega vasakule pea piirkonda. Sellise tegevusega Eduard Rimmel häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning tekitas Xle füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pealae lahtine haav, vasakul oimu piirkonnas turse. 2 Oma sellise tegevusega rikkus Eduard Rimmel korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Samuti Eduard Rimmelit süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, 06.11.2021.a kella 19:36 paiku, avalikus kohas, Tallinnas xxx xx YYY toidukaupluses kassa juures alkohoolse joogi ostu sooritamisel viskas kassapidajale W’ile näkku kaardimakse terminaliga teiste klientide juuresolekul. Sellise tegevusega Eduard Rimmel tekitas Wile füüsilist valu ja tervisekahjustuse: vasaku silma all haav, vasaku silma all hematoom. Ühtlasi oma sellise tegevusega rikkus Eduard Rimmel korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani Eduard Rimmel oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on
Seega pani Eduard Rimmel oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on
Kohtu seisukoht Süüdistatav tunnistas end süüdi temale etteheidetavates süütegudes. Soovis enda ülekuulamist 21.08.2020.a episoodis, 06.11.2021.a episoodis enda ülekuulamist ei taotlenud. Seega arvestab kohus viimati nimetatud episoodi osas otsuse tegemisel tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi. 21.08.2020.a episood Vaidlust ei ole selles, et 21.08.2020.a kella kolme paiku Tallinnas xxx xx õuealal oli Eduard Rimmeli ja Xi vahel füüsiline konflikt, mille käigus lõi Eduard Rimmel enda auto pagasiruumist võetud kurika käepidemega Xit vasakule pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pealae lahtise haava, vasakul oimu piirkonnas turse. Nimetatud asjaolud on tõendatud süüdistatava, kannatanu, tunnistajate L ja K ütlustega. Kannatanule tekitatud kehavigastust tõendavad isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaart. Eduard Rimmel, andes kohtuistungil ütlusi, ei eitanud kannatanu löömist autost võetud spordikurikaga, kuid tema väitel oli tegemist hädakaitsega. X tuli 21.08.2020.a kella kolme ajal tema juurde, et selgitada töötasu mitte maksmist ning õpetada elu ja kuidas tuleb inimestega rääkida. Majast väljudes nägi Xt ühe auto juures ja nägi veel Xi teist autot. Kes seal teises autos istus, seda ei näinud, sest auto aknad olid toneeritud. Vestlus Xga oli kõrgendatud toonil. Mõlemad olid ärritunud. X selgitas süüdistatavale, et ei hakka töötasu maksma, sest ei ole rahul tema käitumisega. 10-15 minutilise vestluse järel tõukas X teda ja lõi jalaga. Tõukamisest kukkus ja kui hakkas püsti tõusma, lõi X teda jalaga tugevasti tagumiku pihta. Tahtis vastu lüüa, kuid ei jõudnud, sest Xi teisest autost tuli välja 3-4 inimest, ilmselt sooviga aidata Xt. Kui nägi, et šansid ei ole võrdsed, võttis oma sõidukist spordikurika ja lõi sellega vastu Xi auto laternat. Kui X ja tema abilised ei peatunud, pidi ta väga vähese jõuga lööma Xt kurikaga, et teda peatada. X sai väikese kriimustuse vasakule poole näo piirkonda. Haavast tuli natuke verd. Xi sõbrad istusid seejärel autosse ja ka tema lahkus. Eduard Rimmel tunnistas, et tol päeval oli tarvitanud alkoholi, mistõttu ei jõudnud hinnata tagajärgi. Maja juurde tagasi tulles pidas politsei ta kinni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt on 21.08.2020.a kella 17.20 Tallinnas xxx xx kinni peetud Eduard Rimmel. Süüdistatava ja kannatanu ütlused on vastuolulised. Kannatanu ütlustest tulenevalt kutsus xxx xx maja juurde teda Eduard Rimmel, et arutada eelmisel päeval tekkinud konflikti. Kui Eduard 3 väljus oma majast, oli ta tugevas alkoholijoobes, hakkas kohe solvama, käitus agressiivselt, ähvardas. Kannatanu tunnistas, et tõukas Eduard Rimmelit, kuid tegi seda sellepärast, et Eduard Rimmel tahtis teda rusikaga lüüa. Tõukamise tagajärjel Eduard Rimmel ei kukkunud. Seejärel võttis Eduard Rimmel Renault sõiduauto pagasiruumist puidust kurika ja lõi ühel korral kurika käepidemega talle vastu pead, löögist tundis valu ja löögi saanud kohast tuli verd. Pärast seda lõi Eduard kurikaga veel vastu tema auto Volkswagen Golf reg. märgiga XXXXXX paremat esituld ja lõhkus selle. Seejärel pani Eduard kurika oma auto pakiruumi tagasi ja läks maja poole. Märkas, et Eduardi majas elav naisterahvas helistas politseisse. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsemad. Kannatanu on koheselt peale sündmust üle kuulatud, tal ei olnud aega midagi välja mõelda. Samuti ühtivad kannatanu ütlused kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate L ja K ütlustega. Tunnistajad ei näinud küll Eduard Rimmeli poolt kannatanu löömist kurikaga, kuid nägid Eduard Rimmelit vehkimas kurikaga kannatanu näo ees ja viimast taganemas, hoides käega kinni pea vasakut poolt. L ütluste kohaselt oli kannatanu pea vasakult poolt verine. Mõlemad tunnistajad nägid ka seda, kuidas Eduard Rimmel lõi kurikaga vastu sõiduki esituld. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et just Eduard Rimmel oli isikuks, kes räuskas ja karjus, mille peale nad vaatasid aknast välja. Kuna tunnistajad kurikaga Xi löömist ei näinud, aga nägid, kuidas viimane hoidis peast kinni ja pea vasak pool oli verine ning nägid kurikaga löömist vastu Xi autot, siis järeldub sellest, et kurikaga vastu pead löömine toimus enne vastu autot löömist. Selles osas haakuvad tunnistajate ja kannatanu ütlused omavahel, vastupidiselt süüdistatava ütlustele. Kohtu hinnangul süüdistatava ütlused hädakaitseseisundis viibimisest ja enda kaitsmisest ei ole millegagi tõendatud. Süüdistatava ütlustest tulenevalt tulid kannatanu sõbrad sõidukist välja pärast seda, kui Eduard Rimmel oli kukkunud maha kannatanu löögist. Kurika võttis välja enesekaitseks ja pärast sellega löömist hakkasid Xi sõbrad kartma ja istusid sõidukisse tagasi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usaldusväärsed ja on ka eluliselt mitteusutavad. Esiteks tuleneb kannatanu ütlustest, et ta Eduard Rimmelit ei löönud, ainult tõukas endast eemale ning süüdistatav sellest tõukest maha ei kukkunud. Teiseks, kui kannatanul olekski olnud kaasas sõbrad, siis tulnuks nad kindlasti temale appi, mitte ei oleks istunud tagasi autosse, nähes kuidas süüdistatav vehib kurikaga Xi näo ees ja lööb teda kurikaga ning lõhub autot. Kui kannatanu sõbrad oleksid viibinud sündmuskohal, oleksid nad kindlasti jäänud ka koos Xga kohapeale politseid ootama, mitte ära sõitnud ja jätnud oma sõbra vigastatuna üksinda. Tunnistajad, kes nägid süüdistatavat ja kannatanut oma korteri akendest, ei maini, et sündmuskohal oleks viibinud peale nende kahe veel teisi isikuid. Kõigest eeltoodust teeb kohus järelduse, et X saabus Eduard Rimmeli maja juurde üksinda, mingeid sõpru tal teise autoga kaasas ei olnud. Selles osas ei vasta süüdistatava ütlused tõele . Teabesalvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt on Eduard Rimmel korduvalt helistanud Häirekeskusele ja rääkinud kõnedes tema korterivõtmete äravõtmisest, tema korterisse sisenevatest inimestest ja politseist, politsei poolt tema auto enda valdusesse haaramisest, tema autosse sisse ronimisest. Eduard Rimmel aga ei ole kõnedes kordagi maininud, et sündmuskohal oleks viibinud meesterahvas koos sõpradega, kelle eest ta pidi ennast kaitsma. Ei maini, et teda oleks jalaga löödud. Ta hoopis kardab koju minna, sest politsei on sündmuskohal. Seega ei olnud Eduard Rimmel Xt kurikaga lüües kindlasti hädakaitseseisundis. Samast teabesalvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt on kell 15.37 helistanud meesterahvas, kes annab teada, et teda ja tema autot Volkswagen Golf XXXXXX rünnati xxx xx tuttava inimese poolt. Helistajaks oli X. 4 Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et Eduard Rimmel kasutas Xi suhtes vägivalda, tekitades kannatanule tervisekahjustuse, mis on tõendatud nii isikuliste tõendiallikate ütlustega (X, L ja K) kui ka dokumentaalsete tõenditega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pandi süütegu toime Tallinnas xxx xx lähistel asuval õuealal. KorS § 54 kohaselt loetakse avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruumi või selle osa, samuti ühissõidukit. Kohtu hinnangul on õueala avalik koht, kuna on määratlemata isikute (vähemalt kortermajas elavate isikute) kasutuses olev. KorS § 55 lg 1 p 1 sätete kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud Eduard Rimmeli vägivaldne käitumine Xi suhtes avalikus kohas, millega ta on rikkunud avalikku korda, so ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse KorS § 4 lg 1 tähenduses, sh ka KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt tuleb avalikus kohas vägivaldse teo toimepanemise kvalifitseerimiseks
lg 1 p 1 järgi tuvastada ka asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati. On tõendamist leidnud, et õues viibinud alkoholijoobes süüdistatava valjuhäälne karjumine, räuskamine ja Xi ähvardamine kostus korteritesse, häiris sealseid elanikke. Vähemalt kaks inimest – L ja K vaatasid selle peale aknast välja ja olid õuealal toimunud sündmusest häiritud, olid mures löögi saanud noormehe pärast. Kuna nad helistasid Häirekeskusesse, siis järelikult rikkus Eduard Rimmel nende õigusrahu piisavalt intensiivselt. Seega pani Eduard Rimmel oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on
Selleks, et lugeda
subjektiivne koosseis täidetuks, ei piisa ainult avalikku korda rikkuva teo objektiivsest avaldumisest. Isikud peavad vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et nende käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu /Riigikohtu otsused 3-1-1-15-07 p 14, 3-1-1-29-10 p 7.3/ Kaudse tahtlusega on tegemist siis, kui isik ei pruukinud küll olla kindel süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumises, kuid pidas seda siiski võimalikuks ja ka möönis kõnealuse asjaolu saabumist. Kuna ei ole tõendatud, et Eduard Rimmel oma valjuhäälse karjumisega Xi peale ja kurikaga löömisega soovis häirida kõrvalisi isikuid, siis kohtu hinnangul pidas ta seda siiski võimalikuks ja möönis seda. Tegemist oli kortermaja lähedase õuealaga, oli augustikuu s.o suveaeg, mil paljudel inimetel olid korteriaknad avatud ja valjud hääled kostusid akendest sisse. Lärmi peale vaatavad inimesed ikka akendest välja ja seda tegid ka L ja K, kes nägid kurikaga vehkivat Eduard Rimmelit, tema eest taganevat Xt, kes hoidis vasakult poolt veritsevast peast kinni. Nägid ka süüdistatava poolset kurikaga lööki vastu autot, mis purustas esilaterna. Seega on tuvastatav Eduard Rimmeli poolt kuriteo toimepanemine subjektiivsest küljest kaudse tahtlusega. 06.11.2021.a episood Kuriteo toimepanemise faktilistes asjaoludes ei ole vaidlust. Eduard Rimmeli viibimine 06.11.2021.a kella 19.36 paiku Tallinnas xxx xx asuvas YYY toidukaupluses ja tema poolt kassapidajale pangaterminali näkku viskamine tõendatud Eduard Rimmeli kahtlustatavana antud ütlustega, milles ta tunnistab teo toimepanemist, kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokollidega. Kannatanu W ütlustest nähtuvalt töötas ta 06.11.2021 õhtul xxx xx asuva YYY toidukaupluse kassas, kui kella 19:35 paiku tuli kassasse agressiivselt käituv, solvav ja ropendav mees, kes tahtis osta brändit ja viimaks viskas teda pangaterminaliga. See tabas teda vasaku silma alla, kuhu tekkis vigastus, verejooks, tundis valu. 5 Kannatanu vigastus on tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga, millest nähtuvalt tuvastati W vasaku silma all haav plaastriga ja hematoom. Tunnistaja I ütlustest nähtuvalt oli ta tööl 06.11.2021 kella 19:35 xxx xx asuvas YYY toidukaupluses, kui müügisaalis pöördus tema poole klient, kes selgitas, et kassapidajale tehakse liiga. Kassas oli tol hetkel W. Ta läks kassa juurde ja nägi, kuidas üks agressiivne mees, kes karjus ja solvas kliente ning töötajaid, lõi kassapidajat kaardimakse terminaliga. Nägi, et kassajärjekorras olnud naised ehmusid ning muutusid emotsionaalseks. Wl jooksis vasakult poolt silma alt verd. Küsis meesterahvalt, miks ta nii tegi, kuid meesterahvas üksnes ropendas vastu. Kogu olukord tekitas ärevust ning häiris teda. Järjekorras olevad inimesed kutsusid kiirabi. Helisalvestise stenogrammist nähtuvalt on 06.11.2021.a kell 19:40:02 Häirekeskusele helistatud ja teatatud, et YYY kaupluses lõi purjus mees terminaliga kassapidajat vastu nägu, kassapidajal jookseb verd mööda nägu. Vajatakse kiirabi ja ka politseid. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles vaadeldud YYY kaupluse turvakaamera salvestisi nähtub Eduard Rimmeli poolt kassapidajale pangaterminaliga näkku viskamine. Videosalvestuselt on näha ka järjekorras olnud inimeste, eelkõige ühe naisterahva häiritud oleks, kes viskamise järgselt liigub edasi-tagasi Eduard Rimmeli selja taga. Seega kinnitavad ülalnimetatud tõendid süüdistatava poolt kaupluse müügisaalis kassapidaja suhtes vägivalla kasutamist, mille tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustuse. Süüdistatava taoline käitumine on hinnatav teise isiku pihta asja loopimisena teda ohtu seades KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena. Kuivõrd kaupluse müügisaali näol on tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, siis on süüdistatav rikkunud avalikku korda, so ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse KorS § 4 lg 1 tähenduses, sh ka KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt tuleb lisaks eelmärgitule tuvastada asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati. Tunnistaja I ütlused tõendavad, et kogu olukord tekitas kassa juures seisvates inimestes ärevust ja nad olid Eduard Rimmeli poolt toimepandust häiritud. Samuti helistati koheselt Häirekeskusele, kõnes anti teada juhtunust ja vajadusest kutsuda kiirabi ja politsei. Lisaks nähtub kaupluse turvakaamera salvestuselt, et kassast veidi eemal seisavad inimesed, kes jälgivad Eduard Rimmeli käitumist ja ilmselgelt häirib neid tema kõvahäälne ropendamine ja räuskamine ning pangaterminaliga kassapidaja viskamine seab ohtu ka teiste ostjate turvatunde, samuti on näha, kuidas üks naisterahvas pärast süüdistatava poolt kannatanule kaardimakse terminaliga näkku viskamist närvilist käib ringi. Kohtu hinnangul saab tunnistaja ütlustest ja videosalvestuselt ja kõnest Häirekeskusele järeldada, et süüdistatava käitumine häiris teisi kõrvalisi isikuid. Seega pani Eduard Rimmel oma tahtliku tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis on
Süüdistatav sai aru, et kaupluse müügisaal on avalik koht. Subjektiivsest küljest eeldab
Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, sest viibides avalikus kohas, pidas ta võimalikuks, et kassapidaja suhtes vägivaldse teo toimepanemine võib häirida läheduses viibivaid kõrvalisi isikuid, kuid talle oli see ükskõik, ta möönis seda. Karistus Karistusseadustiku eriosa näeb ette
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Karistamise aluseks on süü. Süü suuruse hindamisel lähtub kohus asjaolust, et Eduard Rimmel pani toime kaks avaliku korra rasket rikkumist, kusjuures teise kuriteo, s.o 06.11.2021.a pani 6 toime ajal, kui tema suhtes oli esimene süütegu juba maakohtusse arutamiseks saadetud. Kohtu hinnangul on seega tegemist keskmisest suurema süüga. Kui võtta arvesse, et mõlema kannatanu tervisekahjustused ei olnud rasked, karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning on karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus, võib karistada teda sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) Süüdistatav on alles asunud tööle, lisaks tuleb tal tasuda menetluskulud ja tsiviilhagi. Seega ei ole tal küllaldaselt rahalisi vahendeid karistuse kandmiseks ja rahaline karistus ei ole sel juhul oma eesmärki täitev. Kohus mõistab karistuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud. Kuna kriminaalasja lahendati lühimenetluses, tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 1 aasta 2 kuud vangistust. Eduard Rimmel on kinni peetud 21.08.2020.a kuni 22.08.2020.a ja 06.11.2021 kuni 08.11.2021 s.o kokku 5 päeva, mis tuleb arvestada karistusaja hulka, kandmata karistus on 11 kuud 25 päeva. Süüdistataval puuduvad varasemad kehtivad karistused. Eduard Rimmel on tunnistanud alkoholiprobleemi olemasolu ning et alkoholijoobes ei suutnud ta hinnata tagajärgi. Nüüdseks on leidnud töö xxxna, kus igal hommikul tuleb teha alkoholitest. Lisaks käib psühholoogi juures Wismari Haiglas. Kõike seda arvesse võttes võib tema suhtes vangistuse
Tsiviilhagi Kannatanu X ja tema kaitsja on esitanud mittevaralise kahju nõude summas 1500 eurot, mille aluseks on kannatanule menetletava kuriteoga tekitatud tervisekahjustus, üle elatud valu ja kannatused, sealhulgas hirm käia tänaval. Mittevaralise kahju nõude hüvitamise aluseks on VÕS § 128 lg 1, mis näeb ette hüvitatava kahju liigid ja üheks liigiks on ka mittevaraline kahju, mis sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lõige 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada kuriteo negatiivsed tagajärjed. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mis mingi vigastuse eest järgneks, seetõttu ongi kohtu ülesandeks hinnata konkreetseid asjaolusid ning nendest tulenevalt määrata ka vastav rahasumma. Välja mõistetud mittevaraline hüvitis peab olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. Kannatanu esindaja juhtis kohtuvaidlustes tähelepanu EMO kaardil kirjapandule, et haav on 3 cm ja patsient vajab kõrvalist abi - ratastool, raam. Vaatamata sellele, et EMO patsiendikaardil on märgitud kõrvalise abi vajadus, siis kriminaaltoimiku materjalidest nähtub hoopis, et isik enne EMO- sse minemist on sündmuskohal läbivaadatud (isiku läbivaatuse protokoll fotodega), ta seisab püsti, mingit kõrvalist abi ei vaja. EMO patsiendikaardist nähtub ka, et kannatanu Xl olev 3 cm haav ei vajanud õmblemist ega haiglaravi. Soovitusena on märgitud iga kolme tunni tagant külma kompressi, ravi tablettide näol määratud ei ole. Kohus nõustub kannatanu esindajaga, et pesapallikurikaga pähe löömine on ohtlik tegu, millel võivad olla traagilised tagajärjed, kuid mittevaralise kahju suuruse hindamisel tuleb arvestada konkreetset juhtumit ja selle tagajärgi. Lihtsalt teoreetiliselt traagilise tagajärje võimalikule saabumisele, mis tegelikkuses ei saabunud, ei saa mittevaralise kahju nõue tugineda. 7 Kohtu hinnangul on kurikaga vastu pead löömine valu tekitav ja kuivõrd löök põhjustas mitte ainult valu, vaid ka vigastuse, siis mittevaralise kahju hüvitamine on põhjendatud. VÕS § 134 lg 2 kohaselt peab kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks makstav rahasumma olema mõistlik. Kannatanu on esitanud mittevaralise kahju nõude summas 1500 eurot. Kohtupraktika seisukohalt ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel sisuliselt arutlemise esemeks mitte see, kas hüvitada kannatanule kuriteoga põhjustatud mittevaraline kahju, vaid üksnes see, millises (mõistlikuks peetavas) summas seda teha. Seonduvalt tsiviilhagis mittevaralise kahju katteks nõutud 1500 euroga leiab kohus, et kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Kannatanut löödi ühel korral kurikaga pea piirkonda, tuli verd. Haav ei vajanud meditsiiniasutuses õmblemist ega ravi, soovitati üksnes peale panna külma kompressi. Hirm liikuda tänaval ei ole millegagi tõendatud. Võimaliku töökohustuste täitmise võimatuse kohta esitatud tõendid, s.o sõiduki kahjustuse pakkumus ja A-4 paberil olev kirjavahetus, ei tõenda nimetatud asjaolu. Kirjavahetusest ei nähtu, et tegemist oleks e-kirjavahetusega, puuduvad vastavad rekvisiidid. Pole arusaadav, kes ja millal sellise paberi on kirjutanud. Tänapäeval on võimalik sõiduki remondis või hoolduse ajaks rentida teine sõiduk, millega oma tööülesandeid täita. Seega eelnimetatud tõendid ei tõenda töökohustuste täitmise võimatust. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kannatanule põhjustatud kehavigastus oleks oluliselt tema elukvaliteeti halvendanud, mistõttu mittevaralise kahju summa ei saa olla suur. Tuleb arvestada ka ühiskonna heaolu taset ja süüdlase sissetulekuid ning majanduslikku olukorda, sest väljamõistetav hüvitis ei tohi kaasa tuua kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kannatanu poolt nõutud 1500 eurot on ebamõistlikult suur summa. Kohus hindab mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 300 eurot. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 punktis 1 sätestatud sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1, 5 kuupalga alammäära - 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu lepinguline esindaja Andrei Vesterinen esitas kohtule taotluse Xi õigusabikulude kokku summas 1860 eurot, s.h käibemaks 310 eurot, hüvitamiseks süüdistatava poolt. Taotlusele on lisatud arve nr 2022/11. Taotlusest nähtuvalt on kokku kulutatud õigusabiteenusele, s.o kliendi õigusnõustamisele, kliendi poolt talle esitatud tõenditega tutvumisele, mittevaralise kahju hüvitamise nõuete 2018-2020 kohtupraktikaga tutvumisele, hagiavalduse koostamisele, läbirääkimiste pidamisele võimaliku kompromissi sõlmimiseks, ettevalmistustele kohtu eelistungiks, kohtuistungiks ja istungitel osalemisteks kokku 12 tundi 55 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtupraktikas on aktsepteeritud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus kannatanu esindaja tunnihinna 120 eurot+ käibemaks mõistlikuks tunnihinnaks. Kohtu hinnangul ei ole osutatud õigusteenus olnud tervikuna vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuks õigusnõustamisele kulunud ajaks 30 min, asja materjalide tutvumisele kulutatud ajaks (hageja poolt esitatud tõendid) v.a kriminaalmenetluse toimik -10 minutit, sest tegemist on ühel leheküljel oleva sõiduki remonttööde pakkumusega ja A-4 paberil olev nn kirjavahetusega; hagiavalduse koostamiseks kulunud ajaks 30 minut. Eelistungil osalemise ja ettevalmistamiseks kulunud ajaks 20 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitada 8 Riigikohtu analüüsiga „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil-ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2018-2020. aastal“ tutvumiseks kulunud aega. Ülejäänud osas s.o läbirääkimistele kulunud aeg ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemise aja loeb kohus taotluses nimetatud ulatuses põhjendatuks. Arvestades kriminaalasja ning koostatud hagiavalduse keerukust ning mahtu loeb kohus hüvitatavaks mõistliku suurusega esindaja tasuks 5 tunnile 30 minutile vastava summa, s.o 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-67-13 punktis 11 on märgitud, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule. Seega tuleb Eduard Rimmelil hüvitada Xle tema poolt esindajale makstud või makstav tasu 792 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades hüvitamisele kuuluva sundraha suurust, samuti seda, et ta peab kannatanule hüvitama esindajatasu ning tsiviilhagi, võib sundraha korraga tasumine olla xxxna töötavale süüdistatavale raskendatud Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud sundraha osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata sundraha hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Asitõendid ja salvestused Kaks CD-plaati ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 21.08.2020.a kuriteo toimepanemise vahendina kasutatud kurikas, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas tuleb konfiskeerida ja pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav hiljemalt 28.02.2022.a kell 13.00. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.