← Eesti

1-21-5091/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-5091

(21221000014)Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Sten Lind Kriminaalasi Rene Valge süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  1. septembri 2021.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav Rene Valge, isikukood 37710112768, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX, XXX, XXX, elukoht: XXX, asukoht: Tallinna Vangla, Eesti Vabariigis varasemalt kriminaalkorras karistamata, Soome Vabariigis karistatud kriminaalkorras 1-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 15.04.2021.a, 17.04.2021.a kohaldatud tõkend vahistamine tähtajaga kuni 15.06.2021.a, 14.06.2021.a pikendatud tõkendit vahistamine kuni 15.08.2021.a Natalia Lausmaa Kaitsja Teised pooled apellatsioonimenetluse Abiprokurör Janno Reinkort RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu
  3. septembri 2021.a otsus Rene Valge süüdistusasjas muutmata.
  4. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa apellatsioonimenetluses Rene Valgele osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 259 (kakssada viiskümmend üheksa ) eurot ja 20 senti s.h käibemaks 43,20 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rene Valgelt Eesti Vabariigi kasuks välja 259,20 eurot.
  7. Riigi õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Harju Maakohtu
  9. septembri 2021.a otsusega üldmenetluses tunnistati Rene Valge süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.04.2021.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata, tõkend kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti ja kohtuotsuse jõustumisel kuuluvad hävitamisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn olevad asitõendid: valget värvi kilekott kirjega Coop, vaakumpakend ja hõbedase korpusega digitaalne kaal (30.06.2021.a asitõendi üleandmise - vastuvõtmise akt nr 21ATH11146). KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeeriti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, Tervise 30, Tallinn hoiul olev R. Valgelt leitud ja ära võetud narkootiline aine (ekspertiisiakt nr 21EAN0577) mis jäeti NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis Tööstuse 52, Tallinn hoiul olevad asitõendid: R. Valgelt tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud krüpteeritud suhtlemist võimaldav valge korpusega mobiiltelefon Google Pixel 3a IMEI-koodiga SIM-kaardi raamil: IMEI 359650090397513 (nimetatud telefonis puudub SIM kaart) ja 15.04.2021.a R. Valge elukohas Tallinnas Raadiku 8/3-38 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud valge korpusega nutitelefon Xiaomi (mobiiltelefonis puudub SIM-kaart), tume - hall musta korpusega mobiiltelefon Nokia (SIMkaardiraamil IMEI-koodid: IMEI-kood1: 354217106385406 ja IMEI-kood2: 354217106385414 kuuluvad R. Valgele tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena mõisteti R. Valgelt välja riigituludesse sundraha 1460 eurot, narkootilise aine ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21E-AN0577) summas 168 eurot, osaliselt DNA ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21E-GE0386) summas 399 eurot ja kohtueelsel- ja kohtulikul uurimisel õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasud kogusummas 494,40 eurot. Riigi kanda jäeti osaliselt DNA ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 21E-GE0386) summas 570 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisiga kaasnenud kulu (ekspertiisiakt nr 7.1-3/309) summas 765 eurot. Välja mõistetud menetluskulud tuleb R. Valgel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
  10. R. Valge oli antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt R. Valge isikuna, kes oli süüdi mõistetud Soome Vabariigi Helsingi kohtu 19.10.2018.a otsusega 16/2018/144443 Soome karistusseadustiku (Rikoslaki)
  11. ptk. § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o Eesti karistusseadustiku KarS § 184 mõttes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 15.04.2021.a suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini, so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi, st vähemalt 498,1 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat ainet, milles puhtal kujul 45 grammi metamfetamiini. Eelnimetatud narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat ainet hoidis R. Valge ebaseaduslikult enda valduses kuni 15.04.2021.a kella 16:12-ni, mil ta Tallinnas Laagna tee ja Mustakivi tee ristmikul politseitöötajate poolt kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja 2
(7)arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  1. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 0,3 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul). R. Valge käitles ebaseaduslikult puhtal kujul kokku 45 grammi metamfetamiini, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 1500 inimesele. Juhindudes Riigikohtu 21.06.2019.a lahendis nr 1-17-10162/351 p-s 30jj sätestatud juhistest ning tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP eesmärkidega, on võimalik arvestada teise Euroopa Liidu liikmesriigi varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid ka ilma neid kohtuotsuseid riigisiseselt tunnustamata ja karistusregistrisse kandmata.
  2. Maakohus asus hinnatud tõendite pinnalt seisukohale, et R. Valge varasem süüdimõistmine Soome Vabariigis raske uimastikuriteo toimepanemise eest ei ole piisav, kvalifitseerimaks süüdistatavale etteheidetud kuritegu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtu hinnangul ei saa pelgalt Euroopa karistusregistri andmetele tuginedes väita, et süüdistatava poolt Soome Vabariigis toime pandud tegu vastab KarS-i järgi mõne
  3. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo koosseisule, mistõttu kvalifitseeris kohus eeltoodud põhjusel R. Valgele etteheidetava teo ümber KarS § 184 lg 1 järgi. R. Valge on oma kuritegeliku käitumisega - suures koguses narkootilise aine metamfetamiini omandamise ja enda valduses hoidmisega täitnud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Süüdistatava valdusest leitud narkootilise aine koguse näol, mis sisaldas puhtal kujul metamfetamiini 45 grammi, on tegemist kogusega, millisega saanuks narkootilist joovet tekitada vähemalt ca 1500 inimesele. Subjektiivse külje hindamisel leidis kohus, et süüdistatav tegutses narkootilise aine käitlemisel otsese tahtlusega. Süüdistatava ütlused kinnitavad, et ta oli narkootikumide omandamise ja enda valduses hoidmise keelatusest teadlik. R. Valge ütlusi selles, et temalt ära võetud narkootilise aine sai ta kelleltki tasuta ja see oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks ei pidanud kohus eluliselt usutavateks. Karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaoluga, et tõendid nagu soovinuks R. Valge enda valduses olnud narkootilist ainet edasi müüa ja sellest kuritegelikku tulu teenida, puuduvad. R. Valge varasemat süüdimõistmist ja karistamist Soome Vabariigis pidas kohus teda iseloomustavaks asjaoluks, millega tuleb karistuse mõistmisel, lisaks süüdistatava tervislikule seisundile, arvestada. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades R. Valge tervislikust seisundist tulenevat pidevat ravivajadust, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmäära. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid jätta mõistetud karistuse tingimuslikult kohaldamata.
  4. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Kaitsja leiab, et teises EL-i liikmesriigis langetatud süüdimõistvat otsust ei saa käsitleda isiku poolt Eesti Vabariigis toimepandu suhtes ei süüteokoosseisu raskendava kvalifitseeriva tunnusena ega ka karistuse mõistmisel. Kaitsja hinnangul ei vasta vaidlustatud otsuse motiivid Eesti Vabariigis kehtiva karistusseadustikuga ettenähtud süütegude kvalifitseerimise reeglistikule, mistõttu ei ole kohtu seisukoht kooskõlas Eesti Vabariigi poolt Euroopa Liidu põhiseadusega tagatud iseseisva karistuspoliitika elluviimise põhimõtetega. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on raamotsuse tõlgendamine ja kohaldamine kohtute õigus ja kohustus, kuid seda üksnes ulatuses, mida võimaldab siseriiklik õigus. Kehtiv karistusseadustik ei võimalda teises liikmesriigis toimepandud süütegu arvestada raskendava kvalifitseeriva asjaoluna ilma sellekohase Euroopa Liidu raamotsuse siseriikliku tunnustamiseta ja vastavate paranduste sisseviimiseta siseriiklikku õigusesse, mistõttu ei 3
(7)olnud R. Valgele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi algusest peale seaduslik. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kuigi kohus, kvalifitseerides R. Valgele inkrimineeritava süüteo õigesti ümber KarS § 184 lg 1 järgi, ei arvestanud seda R. Valgele karistuse mõistmisel. Kaitsja palub muuta maakohtu otsuse põhjendava osa motiive R. Valgele esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimise osas, lähtuvalt apellatsioonikaebuse argumentidest ning vastavalt sellele kergendada mõistetud karistust.
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari 2022.a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega kuni
  3. veebruarini 2022.a.
  4. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. Prokuröri hinnangul on teise Euroopa Liidu liikmesriigi varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid võimalik arvestada nii kuriteo kvalifitseerimisel kui karistuse mõistmisel. Prokurör leiab, et alus R. Valgele mõistetud karistuse kergendamiseks kaitsja soovitud viisil puudub, R. Valgele mõistetud karistus jääb märkimisväärselt alla sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatav on isik, kes tarvitab erinevaid narkootilisi aineid ning keda on varasemalt narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest Soome Vabariigis karistatud rangema karistusega kui kohus talle käesolevas asjas mõistis, kuid sellele vaatamata jätkas ta samalaadsete kuritegude toimepanemist. Süüdistatava käitumine tõendab, et varasem karistus ei ole talle piisavalt mõju avaldanud hoidumaks uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Mõistetud karistus vastab R. Valge süüteo raskusele. Prokurör palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsioonis ning prokuratuuri apellatsioonivastuses esitatud kirjaliku seisukohaga leiab, et kaitsja argumendid maakohtu otsuse põhjendava osa motiivide muutmiseks ja sellest lähtuvalt R. Valgele mõistetud karistuse kergendamiseks alust ei anna.
  6. Nõustudes täielikult R. Valge poolt toimepandud süüteo faktiliste asjaolude tuvastamise, uuritud tõenditest tehtud järelmite ja maakohtu poolt R. Valgele esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimise osas kergemat karistust ettenägeva sätte järgi, ei ole kaitsja hinnangul maakohtu seisukoht, mille kohaselt on süüteo kvalifitseerimisel võimalik arvestada teises liikmesriigis süüteo toimepanemist, õige ega kooskõlas Eesti Vabariigi poolt Euroopa Liidu põhiseadusega tagatud iseseisva karistuspoliitika elluviimise põhimõtetega. Kaitsja seisukohad prokuratuuri poolt R. Valgele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse ebaseaduslikkusest on kohtukolleegiumi hinnangul õiguslikult asjakohatud. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  7. Käesoleva kriminaalasjas on kaitsja tõstatanud küsimuse sellest, kas Eestis kehtiv kriminaalseadus võimaldaks teises EL liikmesriigis toimepandud süütegu arvestada kvalifitseeriva asjaoluna süüteo kvalifitseerimisel siseriiklikult Eesti kriminaalseaduse alusel ehk kuidas suhestuvad ühelt poolt siseriiklik õigus ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu
  8. juuli 2008 raamotsus nr 2008/675ÜVJP, millise on Eesti Vabariik Karistusregistri seadusega üle võtnud ja mille toimet siseriiklikule õigusele on Riigikohus käsitlenud otsuses nr 1-17-
  9. Tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendi p-s 30 jj sätestatud juhistest ning tõlgendades karistusregistri seaduses sätestatut kooskõlas raamotsuse nr 2008/675ÜVJP eesmärkidega, on teise Euroopa liikmesriigi varasemaid süüdimõistvaid otsuseid võimalik arvestada ka kuriteo kvalifitseerimisel. Puudub vaidlus selles, et kohtus uuritud Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi (ECRIS) karistusregistri väljatrükist (kohtuköide tl 69-77) nähtuvalt on R. Valge Soome Vabariigi Helsingi kohtu poolt 19.10.2018.a otsusega nr 16/2018/144443 süüdi mõistetud Soome karistusseadustiku 50.ptk. § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis vastab KarS § 184 mõttes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikule käitlemisele. 4
(7)
  1. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 1-17-10162 p-s 30 ja 31 märgitust, näeb raamotsuse artikkel 3 lg 1 ette, et kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse kohaselt võetakse arvesse riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu riigisiseselt tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Eeltoodut tuleb kohaldada ka karistuse liigi ja raskusastme määramisel (artikkel 3 lg 2). Raamotsus paneb Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuse arvestada kriminaalmenetluses teistes liikmesriikides tehtud otsuseid, mis on saadud kas vastastikuse õigusabi reeglite alusel või karistusregistrite andmete vahetamise teel. Raamotsuse kohaselt peab liikmesriikide otsustel olema samaväärne õiguslik toime võrreldes riigisiseste varasemate süüdimõistvate otsustega. Raamotsustel ei ole aga riigisisest vahetut õigusmõju, s.t nad ei ole otsekohaldatavad, vaid eeldavad seadusandja tegevust riigisisese õiguse kujundamisel, saavutamaks raamotsuses sätestatud eesmärkide ja põhimõtete realiseerumine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 31-1-125-06, p 7). Eelnevast järeldub, et ka teises liikmesriigis tehtud süüdimõistval kohtuotsusel on karistuse ja korduvuse arvestamisel samaväärne õiguslik toime, millega tuleb süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, sarnaselt siseriikliku süüdimõistava kohtuotsusega, arvestada. Et ECRIS karistusregistri väljatrükis R. Valge karistatust puudutavad andmed on andmete vahetamise korras edastatud Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, mis on KarRS § 29 lg 1 järgi liikmesriikide vaheliste andmete vahetamise Eesti keskasutuseks, on tulenevalt KarRS § 5 lg-st 1 registrisse kantud isiku karistusandmetel isiku karistuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel õiguslik tähendus. Seega ei olnud prokuratuuri poolt R. Valgele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus algusest peale ebaõige, mida tõdes ka maakohus.
  4. Raamotsuse eesmärgist tulenevalt on rakendatavaks seaduseks siseriiklik õigus, mida kohtul tuleb vajadusel ja võimalusel tõlgendada raamotsusest tulenevate põhimõtete valguses. Samas tuleb märkida, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast, ei tohi raamotsuse toime vastavalt üldtunnustatud põhimõttele viia siseriikliku karistusõiguse tõlgendamisel selleni, et luuakse siseriiklikust seadusest sõltumata karistusõiguslik vastutus või seda vastutust karmistatakse viisil, mille tulemusena võib menetlus kujuneda süüdistatava suhtes ebaõiglaseks. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus seda põhimõtet järginud, asudes otsuses jälgitavalt seisukohale, et ECRIS andmed R. Valge karistatuse kohta on küll usaldusväärse tõendina kasutatavad, kuid ei ole piisavaks tõendiks kvalifitseerimaks R. Valgele käesolevas asjas etteheidetavat kuritegu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Sellisele järeldusele asumist põhjendas maakohus väitega, et kohtule ei ole esitatud Soome Vabariigi kohtuotsust, mistõttu ei saa kohus hinnata, kas Soome Vabariigis R. Valge poolt toimepandud kuritegu vastab mõne KarS-i
  5. peatüki
  6. jaos sätestatud kuriteo koosseisule ja kas R. Valget saaks üksnes ECRIS andmete põhjal kohelda kui isikut, kes on varasemalt toime pannud KarS-i
  7. peatüki
  8. jaos sätestatud kuriteo.
  9. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et pelgalt ECRIS õiendi pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et R. Valge poolt Soome Vabariigis toime pandud kuritegu vastab KarS-i järgi mõne
  10. peatüki 1 jaos sätestatud kuriteo koosseisule, kvalifitseerimaks käesolevas asjas R. Valgele etteheidetavat kuritegu just Kars § 184 lg 2 p 2 koosseisu kvalifitseeriva tunnuse ehk korduvuse sätete järgi. Vastupidine olukord olnuks välditav juhul kui prokuratuur oleks esitanud kohtule Soome Vabariigi Helsingi 19.10.2018 kohtuotsuse nr 16/2018/144443 ja selle tõlke. Et maakohtul puudus sellest tulenevalt võimalus hinnata, kas süüdistatava poolt Soome Vabariigis toime pandud tegu oleks olnud karistatav narkokuriteona ka Eesti Vabariigis, leidis kohus põhjendatult, et R. Valgele käesolevas asjas etteheidetav süütegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi. Nähtuvalt kaitseaktist ja kohtuvaidlustes esitatud seisukohtadest on ka kaitsja järjepidevalt leidnud, et R. 5
(7)Valgele esitatud süütegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ja arutluskäik on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja otsuses on arusaadavalt põhjendatud, miks kohus R. Valge kergemat karistust ettenägeva KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub alus otsuses esitatud motiividele teistsugust hinnangut anda.
  1. Kohtukolleegium, erinevalt apellandist, leiab, et arvestades R. Valge süü suurust, ei ole maakohus karistuse mõistmise osas materiaalõiguse vastu eksinud ja apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust R. Valgele KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks. Samas nähtub apellatsiooni põhjendustest, et kaitsjale on teada Riigikohtu otsuses nr 1-17-10162 väljendatud seisukoht, mille kohaselt on siseriiklikult tunnustamata ja Eesti Karistusregistrisse kandmata teises liikmesriigis toimepandud süütegu võimalik karistuse mõistmisel arvestada. Isiku süüditunnistamisel KarS § 184 lg 1 järgi näeb seadusandja karistusena ette üksnes vangistuse, mille keskmääraks ehk karistuse mõistmise lähtepuntiks on vangistus 5 aastat 6 kuud. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuleb tuvastada isiku süü ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mis võib jääda sanktsiooni keskmmäärast kas üles- või allapoole ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Arvestades R. Valgele etteheidetava süüteo asjaolusid, ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine suurt kogust, millisega saanuks narkootilist joovet tekitada vähemalt ca 1500 inimesele ja süüd kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, ei ole millegagi põhjendatud süüdistatavale juba maakohtu poolt mõistetud karistusest veelgi kergema karistuse mõistmine. Maakohus, arvestades ka süüdlase isikut, osundas põhjendatult asjaolule, et R. Valge on varasemalt Soome Vabariigis süüdi mõistetud ja karistatud raske narkokuriteo toimepanemise eest, kuid sellele vaatamata on ta enda kinnitusel jätkanud erinevate narkootiliste ainete (kokaiin, amfetamiin) tarvitamist, mida kohus arvestas isikut negatiivselt iseloomustava asjaoluna ning mis ühtlasi annab aluse järelduseks, et varasem karistus ei ole talle piisavalt mõju avaldanud hoidumaks uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Lisaks arvestas kohus karistuse mõistmisel ka R. Valge tervisliku seisundiga ja sellest tuleneva pideva ravivajadusega, mis andis kohtule veendumuse, et mõistetav karistus võiks olla väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Et varasemal süüditunnistamisel narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud karistus oli mõistetud suuremas määras, kui käesolevas asjas maakohtu poolt mõistetud vangistus 3 aastat, mis jääb märkimisväärselt alla sanktsiooni keskmist määra, vastab mõistetud karistus kohtukolleegiumi hinnangul R. Valge süüteo raskusele ning on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Et iga järgneva süüteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest kergem, puudub seadusest tulenev alus R. Valgele mõistetud karistuse kergendamiseks ja kaitsja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Kaitsja N. Lausmaa esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 259,20 eurot. Taotlusest nähtuvalt moodustub kaitsja tasu kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile kulunud ajast 60 min, summas 54 eurot, konsultatsioonile ja telefonikõnedele Tallinna vanglast 15 min, summas 27 eurot ja apellatsiooni koostamisele 150 min, summas 135 eurot, kokku tasu 216 eurot, millele lisandub käibemaks 43,20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 11 arvestab kohus menetluskulude määramisel hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja 6
(7)asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud R. Valgele riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Et kohtukolleegium teeb R. Valge suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ehk jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, tuleb eelmärgitud menetluskulu 259,20 eurot KrMS § 185 lg 2 kohaselt välja mõista R. Valgelt riigi kasuks.
  1. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
  2. septembri 2021.a otsuse R. Valge süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.