← Eesti

2-19-1892/86

Obsah (8)§ 162§ 657§ 652§ 392§ 232§ 230§ 654§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1892 Kohtu

) § 459, § 497). 3 2-19-1892

  1. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja I igakuised vajadused koosnevad järgmisest (vt nt I kd tl 161 pöördel, I kd tl 187 pöördel – 189): toidukulust 100 eurot, sidekulust 11 eurot, hügieenitarvete kulust 15 eurot, tervishoiukulust 10 eurot, riiete-jalatsite kulust 100 eurot, lapse koolikohustuse täitmise kulu 15 eurot, huviringide kulu: ratsutamistrenn 112.50 eurot, taskuraha 40 eurot. Seega puudub vaidlus selles, et kostja I igakuised vajadused on vähemalt 403.50 eurot.
  2. Pooled vaidlevad järgmiste kostja I poolt väljatoodud kulude suuruse üle: eluaseme kulu 80 eurot, huviringikulu 87.50 eurot, transpordikulu 132 eurot, muu kulu (sh lemmiklooma kulu, suvelaager) 232 eurot.
  3. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja II igakuised vajadused koosnevad järgmisest (vt nt I kd tl 161 pöördel, I kd tl 187 pöördel – 189): toidukulust 130 eurot, sidekulust 7 eurot, riiete-jalatsite kulust 120 eurot, lapse koolikohustuse täitmise kulu 15 eurot, huviringide kulu (hokitrenn, v.a suvekuud) 85 eurot, taskuraha 40 eurot, muu kulu (sh suvelaager) 10 eurot. Seega puudub vaidlus selles, et kostja II igakuised vajadused on vähemalt 407 eurot, v.a suvekuud, mil ei toimu treeningut.
  4. Pooled vaidlevad järgmiste kostja II poolt väljatoodud kulude suuruse üle: eluaseme kulu 80 eurot, hügieenitarvete kulu 50 eurot, tervishoiukulu 35 eurot, arendavad mänguasjad 30 eurot, rehabilitatsiooni teenused 110.25 eurot, huviringikulu 100 eurot, transpordikulu 274 eurot.
  5. Kostjad on esitatud tõendid igakuise eluaseme kulu kohta kogusummas 233.52 eurot (I kd tl 75). Arvestades asjaolu, et eluaset jagavad viis isikut (kostjad, kostjate ema ja tema abikaasa ning kostjate ema ja tema abikaasa ühine laps), siis tuleb lugeda kummagi kostja eluaseme kulu suuruseks 46.70 eurot.
  6. Vanematel on ühine hooldusõigus mõlema kostja osas, mistõttu tuleb vanematel ühiselt katta lastele valitud huviringid. Kostja I ratsutamistreeningu kulu on tõendatud 125 euro ulatuses, millele lisandub saapakulu 60 eurot, kiivri kulu 35 eurot ja suvine laagrikulu (I kd 164G pöördel, II kd tl 164H, I kd 164H pöördel, I kd tl 164 I, II kd tl 11). Kostja II on tõendanud jäähokitreeningu kulu 85 eurot kuus ja karditreeningu kulu 125 eurot (I kd tl 18, I kd 164F). Kohus peab mõistlikuks ja kostjate huve arvestaks huviringikuluks kostjal I 200 eurot kuus, mis sisaldab mh vajalikku varustust ja laagris osalemise tasu, ning kostjal II 185 eurot, mis sisaldab mh varustust (I kd tl 50) ning arvestab vähenenud kulu suvekuudel ja võimalikku treeningutel osalemise ebaregulaarsust.
  7. Kostja I on märkinud igakuise transpordikuluna 132 eurot (sh ühistransport 27 eurot, kütusekulu jm sõiduki kasutamisega seotud kulu 105 eurot) ning esitanud nimetatu kohta tõendina ühe bussipileti (vt nt I kd tl 49). Kostja II on märkinud igakuise transpordikuluna 274 eurot (sh ühistransport 27 eurot, kütusekulu jm sõiduki kasutamisega seotud kulu 247 eurot). Kostja II esitatud terviseandmete kohaselt on kostjal II ühistranspordi kasutamine tasuta. Kostjad ei ole kulude suurust enamas määras tõendanud ning kohus loeb nimetatud summad ülepaisutatuks. Kohus peab mõistlikuks transpordikuluks olukorras, kus laste huvitegevused asuvad kodukohast eemal, kostja I osas 50 eurot kuus ning kostja II osas, kelle teraapiateenus asub samuti kodukandist eemal, 100 eurot kuus.
  8. Kostja I on märkinud muu kulu (sh lemmiklooma kulu, suvelaager) suuruseks 232 eurot ning esitanud selle kohta tõendeid (I kd 164K). Kuna kohus on lugenud kostja I laagrikulu huviringikulu hulka, siis sellele kohus täiendavat hinnangut ei anna. Vanematel on ühine hooldusõigus ning kui vanemad on leidnud, et kostja I vajab hobust ja koera, siis tuleb tagada ka nende ülalpidamine. Küll aga ei nõustu kohus kostjaga I selles, et hobuse ostukulu (I kd tl 164K) tuleb jagada ühe aasta peale. Kohus peab mõistlikuks jagada kulu kuue aasta peale, s.o igakuine kulu (1731 eurot : 72 kuuga) on 24 eurot. Koera osas on kostja I esitanud ravikulu 241.61 eurot (I kd tl 164K pöördel). 4 2-19-1892 See kulu ei ole kindlasti igakuine. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jagada ravikulu 12 kuu peale, s.o igakuine kulu 20.13 eurot. Seega on kostja I muude kulude suuruseks 44.13 eurot kuus.
  9. Kostja II on märkinud igakuise hügieenitarvete kulu suuruseks 50 eurot ja tervishoiukuluks 35 eurot ning esitanud selle kohta tõendeid (I kd tl 58, I kd tl 70, I kd tl 164A) kogusummas 142.64 eurot. Samas ei ole täielikult tegemist igakuiste kuludega, nt aktiivsusmonitori näol. Seetõttu peab kohus põhjendatuks lugeda hügieeni- ja tervishoiukuluks kokku 60 eurot.
  10. Kostja II on märkinud igakuiseks kuluks arendavate mänguasjade osas 30 euro ning esitanud selle kohta tõendeid (I kd tl 61, I kd tl 62) kogusummas 33.58 eurot. Samas üldteadaolevalt ei osteta lapsele igakuiselt mänguasju, ka mitte arendavaid esemeid, mistõttu on mõistlik lugeda nimetatud kulu kahe kuu peale, s.o 16.79 eurot kuus.
  11. Kostja II on märkinud igakuiseks rehabilitatsiooniteenuste kuluks 110.25 eurot. Kostjal II on tuvastatud puue ja määratud sotsiaaltoetus (I kd tl 22) ning ta osaleb Keila Rehabilitatsioonikeskuse teenustel (vt I kd tl 164A pöördel – 164E). Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 22.07.2020 vastusest (I kd tl 193) nähtub, et SKA tagab kostjale II teenuseid 2580 euro ulatuses (
  12. aastal) ning selles ulatuses on võimalik teenuseid saada MTÜ-st Keila Rehabilitatsiooni Keskuses. Kui kostja II rehabilitatsiooniteenuste kuluks on 110.25 eurot kuus, s.o 1323 eurot aastas, siis seega on see kulu kaetud SKA tellitud teenusega ning puudub vajadus arvata see lapse vajaduste hulka, mis tuleb vanaematel kanda.
  13. Kostjate põhjendatud vajaduseks, arvestades vanemate kokkuleppeid haridusehuvialade osas, tuleb kostja I puhul lugeda 744.33 eurot ja kostja II puhul 815.49 eurot kuus. Kuna kostjate vajadused ületavad kahekordset elatise miinimummäära, siis tuleb hagejal tasuda elatis vastavalt 04.12.2014 otsusega väljamõistetule, s.o miinimummääras.
  14. Ainuüksi asjaolu, et kostjad viibivad vastavalt kohtumäärusele kaks korda kuus nädalalõppudel hageja juures, ei anna alust muuta kehtiva elatise suurust, sest mõlema kostja vajadused on enam kui 160 euro võrra suuremad kahekordsest miinimumelatise määrast. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kui suures mahus täpselt kummagi kostja osas suhtluskord tegelikkuses toimib ning kui suures ulatuses suhtluskorra ajal hageja täiendavalt kumbagi kostjat üleval peab.
  15. Asjaolu, et hagejal on alates
  16. aastast täiendav ülalpeetav, ei ole takistanud hagejal tasuda kostjatele elatist vastavalt 04.12.2014 otsusele. Seetõttu puudub vajadus hinnata täiendavalt hageja majanduslikku seisundit. Hageja majanduslik seisund ei ole nii halb, kui ta ise seda näidata soovib. Nimetatut tõendab mh hageja pangakonto väljavõte.
  17. Puudub alus vähendada väljamõistetavat elatist riiklike toetust arvelt. Kostjale I makstav riiklik toetus on 60 eurot kuus ning kostjale II makstav toetus 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Samuti saab kostjate seadusliku esindaja pere lasterikka pere toetust 300 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Kuna kostjate vajadused ületavad kahekordset elatise alammäära (vastavalt 160 euro ja 230 euro võrra), siis katavad toetused ära osaliselt keskmisest suuremad vajadused. Hageja on võimeline nõutavas määras elatist tasuma.
  18. Kooskõlas

§ 162lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas 06.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja esitas taotluse uute tõendite (Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsus, X OÜ vastus päringule, B vastus päringule, OÜ K vastus päringule) vastuvõtmiseks. 5 2-19-1892
  2. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et mõlema kostja vajadused ületavad kahekordset elatise miinimummäära. Kohus on jätnud osad tõendid analüüsimata, mitmete hageja väidetega arvestamata ja nendega mittearvestamise põhjendamata. Kostjate ema sissetulekud ei võimalda kanda sellises ulatuses lastega seotud kulutusi nagu kostjatel väidetavalt on (kostjate ema ülalpidamisel on 4 last). Samuti ei võimalda hageja majanduslik olukord tal tasuda kolmele lapsele elatist miinimummääras. Vanemate varalised vahendid ei võimalda tagada kostjatele sellist elulaadi nagu see neil väidetavalt on. Kahekordse miinimumelatise summa on täna oluliselt suurem kui Justiitsministeeriumi tellimusel
  3. a veebruaris valminud uuringuga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“
  4. Hageja ei nõustu sellega, et poolte vahel puudub vaidlus kostja I igakuiste toidukulude, sidekulude, hügieenitarvete kulude, tervishoiukulude, riiete-jalatsite kulude, lapse koolikohustuse täitmise kulu, huviringide kulu ja taskuraha suuruse osas ning kostja II igakuiste toidukulude, sidekulude, riiete-jalatsite kulu lapse koolikohustuse täitmise kulu, huviringi kulu 85 eurot, taskuraha ja muu kulu osas. Kostjate kulud on ülepaisutatud ja tõendamata ning sellised kulud ei nähtu kostjate ema pangakontode väljavõtetest. Kostjad on esitanud oma kulude tõendamiseks arveid, mida igakuiselt ja/või püsivalt ei esine.
  5. Kostjate eluasemekulud on tõendamata. Maakohus on lähtunud veebruarikuu kommunaalkulude arvest, mis on eelduslikult suurem kui aasta keskmine. Lisaks tuleb eluasemekulud jagada kuue inimese vahel, kuna kostjate ema pere on kuueliikmeline. Arvestades arvel nr 19033 kajastud kululiike ja asjaolu, et kulusid küttele ei esine rohkem kui 6 kuul aastas (seejuures ei ole need kõikidel kuudel nii suured kui talvekuudel), ei saa kummagi kostja kulu eluasemele olla suurem kui 30 eurot kuus.
  6. Kostja I huviringikulud ei ole täies ulatuses tõendatud. Kui ühe trenni tasu on 12,5 eurot, siis keskmine ratsutamistrenni tasu on 112,5 eurot kuus (9 x 12,5 eurot). Kulud ratsutamisvarustusele ei ole 50 eurot kuus. Saapakulu (60 eurot) ja kiivri kulu (35 eurot) ei ole igakuiselt esinevad kulud, neid kulusid tuleb käsitleda mitme aasta kuludena. Lisaks on pärast maakohtu otsuse tegemist hagejale teatavaks saanud, et
  7. aastal ei ole kostja I ratsutamistrennis käinud ning kostjate ema ei ole sellega seoses kulutusi kandnud (vt apellatsioonkaebuse lisa 1). Otsused, mis puudutavad laste huviharidust, on teinud laste ema ainuisikuliselt.
  8. Kostja I transpordikulu 50 eurot kuus ei ole tõendatud. Laste ema pangakonto väljavõttelt ei nähtu selliseid kulutusi transpordile ja kütusele.
  9. Kostja I muude kulude osas märkis hageja, et koera ravikulu 20,13 eurot ei ole lapse ülalpidamiskulu. Peresse võetud koera käsitlemine lapse koerana ja koera lapse kuludeks lugemine ei ole põhjendatud. Lemmikloomaga seotud ühekordse kulu (ravikulu) esinemise korral ei ole põhjendatud käsitleda seda regulaarse kuluna. Hobust ei ostetud seoses kostja I trenniga. Kostjate ema pangakonto väljavõttest on näha, et 08.06.2020 on tehtud viimane makse, täna hobusega seotud kulu enam ei esine. Hagejat ei ole kaasatud koera ja hobuse võtmise otsuste tegemisse.
  10. Kostja II riiete-jalatsite kulu 120 eurot kuus on ülepaisutatud. Kostja II poolt esitatud kuludokumentidelt nähtuvad kulutused riietele ja jalatsitele ei ole igakuised kulud.
  11. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjal II esineb igakuiselt jäähokitreeningu kulu 85 eurot ja karditreeningu kulu 125 eurot. Hageja tõi maakohtu menetluses välja, et kostja II ei käi karditrennis ja suvekuudel jäähokitrenni ei toimu. Arvestades, et kostja II ei käi karditrennis ning jäähokitrenne suvekuudel ei ole, on huviringikulu 185 eurot põhjendamatult suur. Lisaks ei selgu maakohtu otsusest, kuidas on maakohus vastava kulu osas võtnud arvesse kulusid varustusele ja vähenenud kulu suvekuudel. 6 2-19-1892
  12. Otsusest ei selgu, millel põhineb maakohtu järeldus, et olukorras, kus kostja II huvitegevus ja teraapiateenus asuvad kodukohast eemal, on mõistlikuks transpordikuluks 100 eurot. Nimetatud summa kujunemine ei ole jälgitav ega tõendatud. Ühistranspordi kasutamine on kostjale II tasuta. Kostjate ema pangakontode väljavõtetest ei nähtu sellises summas kulutusi transpordile ja kütusele ning kostjate ema pangakontolt nähtuvaid kulutusi ei saa kostjate ema pere koosseisu arvestades käsitleda vaid kostjate kuludena.
  13. Maakohtu seisukohtadest ei selgu, miks on maakohus pidanud kostja II hügieeni- ja tervishoiukuluks 60 eurot kuus. Kostjate ema pangakonto väljavõte sellises ulatuses kulutusi ei kinnita, sh ei nähtu sealt igakuist enureesi aparaadi rendikulu 15 eurot kuus ega muude kulude kandmist kostjate poolt väidetud ulatuses. Kostja II hügieeni- ja tervishoiukulud hüvitab osaliselt riik.
  14. Arvestades peretoetuste suurust, tuleb hageja poolt makstavat elatist vähendada alla miinimummäära. Kostjate ema saab seoses nelja lapse kasvatamisega peretoetusi 620 eurot kuus, iga lapse kulutusi saab kostjate ema kanda lastetoetuste ja lasterikka pere toetuse arvel seega 155 euro ulatuses kuus. Lisaks saab kostja II puudetoetust 161,09 eurot kuus. Samuti on kostjate ema saanud toetust vallalt (kostja II
  15. klassi minemiseja huvitegevusetoetus) ja laste trennitasudelt on laste ema saanud tulumaksu tagasi. Hageja väited kostja II puudetoetuse,
  16. klassi minemise toetuse, huvitegevuse toetuse ja tulumaksu tagastuse kohta on maakohus käsitlemata jätnud. Maakohus on kostjate toetuste suurust ebaõigesti hinnanud. Miinimumelatist tasudes täidab hageja lapse ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses kui laste ema.
  17. Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata vahetu ülalpidamise andmisega. Lapsed viibivad isa juures ka poole koolivaheaegade, sh suvevaheaja, ajast, mil isa katab lastega soetud kulud ning laste emal ei ole sel ajal lastega seotud kulutusi.
  18. Maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata hageja ülalpidamiskohustusega kolmanda lapse suhtes. Kostjatele igakuiselt 292 euro tasumine on olnud võimalik seetõttu, et hageja kolmanda lapse ema ja hageja elukaaslane on osalenud kolmanda lapse ülalpidamises suuremas ulatuses kui hageja. See, et hageja osaleb kostjate ülalpidamises suuremas ulatuses kui oma kolmanda lapse ülalpidamises, rikub kolmanda lapse õigusi ja huve ning toob kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Maakohus järeldus hageja majandusliku seisundi kohta on põhjendamata. Vastustaja seisukoht
  19. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad palusid jätta uued tõendid vastu võtmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 järgi tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.

  1. Seoses alates 01.01.2022 muutunud õigusliku olukorraga, kus seadusandja muutis perekonnaseaduses alaealise lapse elatise arvestamise regulatsiooni (sh § 101) selliselt, et sidus väljamõistetava elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast, siis alates 01.01.2022 ei muutu elatise suurus enam proportsionaalselt kuupalga alammäära muutumisega.
  2. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele järgmised uued tõendid : vastused hageja järelpärimistele X OÜ-t, L, OÜ-t K, B-lt ja Sotsiaalkindlustusameti 23.03.2021 otsus. 47.

§ 652

lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel.

§ 652

lg 4 sätestab, et uue tõendi 7 2-19-1892 esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Hageja on põhjendanud tõendite hilisemat esitamist sellega, et talle ei olnud need tõendid varem kättesaadavad. Ringkonnakohus selle põhjendusega ei nõustu. Hagejal oleks juba maakohtu menetluse ajal olnud võimalik teha vastavad järelpärimised, samuti saada Sotsiaalkindlustusameti otsus. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid vastu võtmata. Tõendite elektroonilise esitamis tõttu neid ei tagastata.

  1. Hageja taotles Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57818 hagejalt kostjate kasuks miinimumsummas väljamõistetud elatise vähendamist põhjusel, et kostjad viibivad rohkem aega hageja juures, mil hageja annab kostjatele vahetult ülalpidamist, suurenenud on riiklik lastetoetus, mis laekub kostjate emale ning hagejale on lisandunud täiendav ülalpeetav. Hageja esitas elatise vähendamise hagi 05.02.2019, milles ta oli nõus maksma kummalegi kostjale 110 eurot kuus.
  2. Eelduslikult oli kuni 01.01.2022 lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 oli kuupalga alammäär 540 eurot kuus, millest pool on 270 eurot. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584 eurot ja pool sellest on 292 eurot. Niisiis saab eeldada, et lapse igakuiste vajaduste katmiseks kulub kuupalga alammäära summa ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid üldjuhul tõendada. Siiski tuleb kohtul hinnata lapse vajadusi juhul, kui on esitatud elatise vähendamise hagi ja hageja soovib elatise vähendamist alla miinimumelatise määra (RKTKo nr 2-16-118651, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus on seetõttu õigesti laste vajadusi hinnanud.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti kostjate põhjendatud vajadused kostja I osas 744,33 eurot ja kostja II osas 815,49 eurot.
  4. Maakohus täitis seejuures asjakohaselt selgitamiskohustust (

§ 392

lõige 1) ja hindas kogutud tõendeid

§ 232

lõike 1 kohaselt kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Seejuures lähtus maakohus asjakohaselt

§ 230

lõigetest 1 ja 2 ning arvestas, et ülalpidamisasi on hagimenetluses lahendatav vaidlus, kus kohus ise kogub tõendeid erandjuhtudel vaid laste huvides. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses lahendi korrata (

§ 654lõige 6).

  1. Maakohus ei jätnud osasid tõendeid analüüsimata ega hageja väidetega põhjendamatult arvestamata. Asjaolu, et hageja hinnangul kostjate ema sissetulekud ei võimalda kanda sellises ulatuses lastega seotud kulutusi ning kõik kulutused ei nähtu kostjate ema pangakonto väljavõttelt, ei tähenda kostjate poolt esiletoodud ja tõendatud vajaduste puudumist. Maakohus on hinnanud kulutusi vastavalt esitatud tõenditele ja üldteadaolevatele asjaoludele. Hageja väidab, et kostjate kulutused on ülepaisutatud, kuid hageja ei ole kostjate tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
  2. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et otsused, mis puudutavad laste huviharidust, on teinud laste ema ainuisikuliselt. Vanematel on ühine hooldusõigus ja hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et tütar tegeleks ratsutamisega ja poeg jäähoki ja kardisõiduga.
  3. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 16).
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades hageja ja laste huve, võimaldab hageja varaline seisund täita ülalpidamiskohustust laste emaga võrdses osas, ilma et 8 2-19-1892 hageja kahjustaks enda ja oma kolmanda lapse elustandardit. Maakohus on hinnanud hageja kontoväljavõtet ja elustiili ning leidnud põhjendatult, et hageja majanduslik olukord ei ole nii halb, nagu ta seda näidata soovib. Hagejale kuulub mööblipaigalduse ettevõte ja ta maksab iseendale palka. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja teinud kontole suures ulatuses sularaha sissemakseid ja saab makseid erinevatelt eraisikutelt. Sellest nähtub, et hageja kogu sissetulek ei ole kontrollitav. Hagejale kuulub uus suur eramu, perekonna kasutuses on mitu autot. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline kandma kokku kolme lapse ülalpidamiskulusid vajalikus määras.
  5. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kolmanda lapse sündimine ei anna käesoleval juhul alust kostjate kasuks väljamõistetud miinimumelatise vähendamiseks.
  6. Maakohus asus seisukohale, et kuna kostjate vajadused ületavad tunduvalt miinimumelatise määra, ei anna asjaolu, et kostjad viibivad vastavalt kohtumäärusele kaks korda kuus nädalalõppudel hageja juures, alust muuta kehtiva elatise suurust. Samuti puudub alus vähendada väljamõistetavat elatist riiklike toetust arvelt. Nende maakohtu seisukohtadega ringkonnakohus ei nõustu.
  7. Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-17988 määrati kindlaks isa ja laste suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed koolis õppetöö toimumise ajal isa juures iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni ning vaheaegadel viibivad nad võrdselt kummagi vanema juures. Kostjad vaidlesid selle vastu ja leidsid, et nad tegelikult nii palju isa juures ei viibi, eriti kostja II.
  8. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui vanemate vahel on kindlaks määranud suhtluskord, siis tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades sellest ka lähtuda. Kui juhinduda sellest, kui palju aega viibib hageja lastega tegelikult koos, raskendab see laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise.
  9. Kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad kostjad hageja juures pooled vaheaja päevad ja kaks korda kuus kaks päeva nädalavahetustel. Suhtluskorra alusel ei viibi kostjad hageja juures 28,77% ajast, nagu hageja märgib, vaid ca 25 % ajast. Ringkonnakohus võtab aluseks 2020/
  10. õppeaasta koolivaheajad https://www.riigiteataja.ee/akt/108122017011 1) I vaheaeg 19.10.2020 kuni 25.10.2020 – 7 päeva 2) II vaheaeg 23.12.2020 kuni 10.01.2021 – 14 päeva; 3) III vaheaeg 22.02.2021 kuni 28.02.2021 – 7 päeva; 4) IV vaheaeg 19.04.2021 kuni 25.04.2021 7 päeva; 5) V vaheaeg 14.06.2021 kuni 31.08.2021 - 78 päeva
  11. Seega kokku on vaheaja päevi 113 päeva, millest pool on 56,5 päeva. Sellele tuleb lisada 4 päeva kuus, mis ei kattu koolivaheaegadega, mis on mitte rohkem kui 35,5 päeva. Seega kokku on kostjad isa juures 92 päeva aastas, mis teeb ca 25 % ajast.
  12. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Kohtupraktikas on leitud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Kui teine vanem sellega ei nõustu, siis on tal last esindades võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps 9 2-19-1892 viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 23.3).
  13. Aja, mil lapsed on isa juures, kannab isa eelduslikult laste igapäevakulusid, milleks ringkonnakohus peab toidukulu ja kulutusi eluasemele ning vabale ajale (taskuraha). Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt on eluasemekulud kummagi kostja osas 46,70 eurot kuus, kulutused toidule kostja 1 puhul 100 eurot ja kostja II puhul 120 eurot ning vaba ja kulutused (taskuraha) kummagi kostja puhul 40 eurot. Seega on kostja I igapäevakulutused kuus kokku 186,70 eurot, millest tuleb üks neljandik, see on 46,68 eurot, maha arvestada, sest neid kulutusi kannab hageja vahetult. Kostja II igapäevakulud kuus on kokku 206,70 eurot, millest tuleb 1/4, see on 51,68 eurot, maha arvestada, mida kannab hageja vahetult. Muude kulutuste osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul kulutuste vähendamine põhjendatud, sest esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja kannab veel hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi, mida saaks arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena. Suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed isa juures üksnes nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, mil nad ei käi koolis ega huviringides. Samuti on laste transpordi kulud seotud koolis, huviringides ja teraapias käimisega ja need kulud kannab kostjate ema, kes lapsi kooli, huviringidese ja teraapiasse viib. Seega kannab hageja vahetult kostja I kuludest 46,68 eurot ( 25 % 186,70-st) ja kostja II kuludest 51,68 eurot ( 25 % 206,70-st).
  14. Ringkonnakohus leiab, et arvesse tuleb võtta ka kostjate ema poolt saadavat lastetoetust ja lasterikka pere toetust, mille arvelt on võimalik katta laste ülalpidamiskulusid. Ringkonnakohus ei nõustu, et elatist tuleks vähendada kostjale II määratud puudetoetuse võrra ja võimalike ühekordsete toetuste võrra, mis on mõeldud spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjate ema saab nelja lapse peale lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kokku 620 eurot , mis teeb ühe lapse kohta 155 eurot kuus.
  15. Eeltoodud asjaolude annab ringkonnakohus, kokkuvõtva hinnangu, kas kostjate kasuks välja mõistetud elatist tuleb hageja kaebuse alusel vähendada.
  16. Punkti 50 kohaselt on põhjendatud lähtuda kostja I ülalpidamise kulust 744,33 eurot kuus ja kostja II puhul 815,49 eurot kuus. Nii ema kui isa peab sellest kulust kandma poole ehk kostja I puhul 372,17 eurot ja kostja II puhul 407,75 eurot.
  17. Punkti 64 alusel saab elatise summa määramisel arvestada lapse- ja peretoetustega, st 155 eurot kummagi kostja kuludest on sellega kaetud. See vähendab kummagi vanema kanda jäävat summat 77,50 euro võrra lapse kohta. Seega jääb vanema kanda kostja I osas 294,67 eurot ( 372,17-77,50) ja kostja II osas 330,25 eurot (407,75-77,50).
  18. Punkti 63 järgi saab lähtuda sellest, et hageja kannab vahetult ülalpidamiskulu kostja I osas 46,68 eurot kuus ja kostja II osas 51,68 eurot kuus.
  19. Järelikult on hagejal veel vaja kanda 247,99 eurot (294,67-46,68) kostja I ülalpidamise kuludest ja 278,57 eurot ( 330,25-51,68) kostja II ülalpidamise kuludest.
  20. Hageja pidi Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsuse kohaselt tasuma kummalegi kostjale elatist
  21. aastal 270 eurot kuus ning 2020, ja 2021 aastal 292 eurot kuus.
  22. Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks kostja II osas
  23. aastal. Elatist tuleb vähendada kostja I osas alates vähendamishagi esitamisest 05.02.2019 kuni kostja I täisealiseks saamiseni summani 247,99 eurot ja kostja II osas alates 01.02.2020 kuni kostja II täisealiseks saamiseni summani 278,57 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10 2-19-1892
  24. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab Ringkonnakohus

§ 163lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaluiselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.