← Eesti

2-22-1684/4

Obsah (6)§ 660§ 661§ 372§ 371§ 168§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-1684 A.S. hagi L.S. omakäelise testamendi tões

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Asjaolud 01.02.2022 esitas A.S. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja hagi. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tegi 03.02.2022 hagejale puuduste kõrvaldamise määruse. 03.02.2022 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama määruses osundatud puudused 7 kalendripäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja oli kohustatud esitama korrektse hagiavalduse koos tõenditega ning tasuma hagiavalduselt riigilõivu. Hageja on esitanud kohtule 15.02.2022 hagi täpsustusega, millega ei ole hageja osundatud puudusi kõrvaldanud. Kohus on seisukohal, et täiendava puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine ei ole mõttekas kuna hagiavaldus on perspektiivitu.
  2. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb otsustada tsiviilasja menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Hageja ei ole endiselt vormistanud hagiavaldus korrektselt ning tasumata on ka riigilõiv (hageja on märkinud hagihinnaks 100 eurot, mis ei ole korrektne). Hageja esitatud nõuet ei ole võimalik menetleda sellisel kujul, sest hagi eesmärk on perspektiivitu. Hageja nõue on endiselt ebatäpne ning ei ole esitatud kostja andmeid ning selget nõuet kostja vastu. Kohus on seisukohal, et kuigi hagi on esitatud endiselt puudustega, ei ole puuduste kõrvaldamise määruse tegemine otstarbekas, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja endiselt kirjeldab, et Politsei- ja Piirivalveamet on tema ema dokumendi hävitanud ilma neid teavitamata. Kohus juba puuduste kõrvaldamise määruses selgitas, et kui hageja ema ei läinud oma IDkaardile peale selle valmimist järgi kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates, siis oli Politsei- ja Piirivalveametil õigus tulenevalt isikut tõendavate dokumentide seaduse §-st 131 dokument hävitada. Politsei- ja Piirivalveametil ei ole peale nimetatud tähtaja möödumist vaja dokumendi hävitamiseks isiku nõusolekut, dokumendi hävitamise õigus tulenebki seadusest. Seega ei ole hagejal Politsei- ja Piirivalveameti vastu sellist nõuet, mida saaks kaitsta kohtus tsiviilmenetluse käigus. Endiselt jääb kohtule arusaamatuks isiku omakäelise testamendi ja ID-kaardi omavaheline seos. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 20 lg 1 kohaselt testament võib olla notariaalne või kodune. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament (PärS § 20 lg 3). Käesoleval juhul saab kohus aru, et hageja ema tegi omakäelise testamendi, mille kehtivuse aeg on 6 kuud tulenevalt PärS § 25 lg-st 1. Kui testamendilt puudub selle tegemise kuupäev ja aasta (ning puudub ka võimalus muul viisil tuvastada testamendi tegemise aega), pärandaja allkiri või on täitmata omakäelisuse nõue, on testament tühine. Kui omakäelise testamendi tegemisest on möödunud kuus kuud ning testamendi tegija sel ajal veel elab, kaotab testament kehtivuse. Sellisel juhul tuleb teha uus testament. Omakäeline testament eeldab ka omakäelist allkirja, seega kui hageja ema ei olnud võimeline testamenti uuesti allkirjastama, siis ID-kaardi olemasolu ei oleks seda testamenti kehtivaks muutnud. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, et kui hageja ema tervislik seisund oli niivõrd halb, et ta ei saanud omakäelist allkirja anda, siis kuidas oleks ta olnud võimeline ID-kaarti kasutama ning allkirjastama dokumente digitaalselt (omakäelise testamendi puhul oleks see nagunii välistatud).

§ 371

lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 372

lg 5 kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast.

§ 177

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.