Obsah (6)

§ 94§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-8960 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi D Si hagi V Vi vastu põlvnemise

) § 87). 2 6.

§ 94

lg 1, 2 kohaselt, isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

1. Kohtuistungil võttis kostja isaduse omaks. Kuna osapoolte vahel vaidlus põlvnemise osas puudub, järeldab kohus, et D põlvneb kostjast ja kostja on hageja bioloogil
2. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana miinimummääras.
3. Kostja nõustus elatise maksmisega igakuiselt 200 eurot. Kostja selgitas, et ta kaotas töö ning tal on veel üks alaealine laps (V Va), kellele ta maksab elatist 200 eurot kuus.
4. Kohus rahuldab elatise nõude osaliselt. 11 Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

12. Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Elatise miinimummäär on käesoleval ajal 292 eurot kalendrikuus. 13.

§ 102

sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Praeguseks ajaks on miinimumpalgaga seotud elatis ülemäära suur ning elatise sidumine miinimumpalgaga ei ole õiglane. Kohus nõustub, et elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

2. aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus on 359 eurot, ühe vanema kohta ca 179,50 eurot, 13–17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot. 3
3. Kohus leiab, et elatise suuruseks tuleb määrata 200 eurot. Seega tuleks kostjal maksta lastele elatist ühes kalendrikuus kokku 400 eurot. Kohus leiab, et kahele lapsele kokku 400 euro suuruse elatise maksmine lastele ei ole kostjale, kui noorele ja täis elujõus mehele liigselt koormav.
4. Kohus mõistab elatise välja alates hagi kohtusse esitamisest, so alates
5. juunist
6. a, kusjuures elatise maksmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal makstud elatist. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 4