← Eesti

2-21-6760/15

Obsah (7)§ 35§ 1§ 76§ 101§ 113§ 42§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2

) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 950 eurot. Maakohus leidis, et lepingu haldustasu 6 eurot, intressi 1069 eurot 70 senti ja põhivõla nõue 15 195 eurot on põhjendatud. Poolte 6. jaanuaril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimused on tüüptingimused

§ 35lg 1 kohaselt.

Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusega kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Lepingujärgne viivisemäär 19,90% aastas on tühine.

§ 42

lg 3 p 5 ja

§ 42

lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga 2 sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16, p 13). Lepingus sätestatud viivisemäär 19,90% aastas ületab kolmekordset viivisemäära. Maakohus kohaldas

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatut seadusjärgset viivisemäära ning vähendas hageja viivisenõuet.

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 15 195 eurolt alates

  1. maist 2020 kuni
  2. aprillini 2021 on viivis 1163 eurot 54 senti. Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista alates
  3. aprillist 2021

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 15 195 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Arvestades hagi osalist rahuldamist jättis kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 5% ulatuses ja kostja kanda 95% ulatuses. Hageja menetluskulud summas 1000 eurot (riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulu 100 eurot) on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 950 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on kohaldanud

§ 113

lg-t 1,

§ 42

lg 3 p 5 ja

§ 42lg-t 1 ebaõigesti.

Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas (

§ 94

lg 1 sätestatud 0% +

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud 8%).

RKTKo nr 3-2-1-25-16 lahendi p 13 kohaselt tuleks eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega tuleb hinnata tühiseks selline tarbijaga sõlmitud kokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab 24% (3×8%). Tarbijakrediidilepingus nr CL-EEC-20000254 sätestatud intressimääraks oli 19.9% aastas. Kuivõrd viivisemäär 19.9% aastas ei ületa seadusjärgset kolmekordset intressimäära (s.o 24%), siis ei ole lepingujärgne viivisemäär tühine. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 900 eurot ja apellatsioonkaebuse koostamise kulu 100 eurot. 5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude suuremas kui

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

  1. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja apellatsioonkaebuses on otsuse vaidlustamise ulatuse juures märgitud, et hageja soovib vaidlustada maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis osaliselt hageja viivisenõude rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda. Samas on hageja apellatsioonkaebuses taotlenud ka maakohtu otsuse tervikuna tühistamist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb 3 arvestades apellatsioonkaebuse põhjendusi hageja apellatsioonkaebusest selliselt aru saada, et hageja vaidlustab maakohtu otsust üksnes hagi osalise rahuldamata jätmise ja sellega seoses menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hageja ei nõustuks maakohtu otsusega osas, milles hagi rahuldati. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on oma otsuses eksinud kas

§ 113

lg 1 teise lause järgse viivisemäära arvutamisel või selle võrdlemisel hageja nõutud viivisemääraga. Hageja on õigesti välja toonud, et kolmekordne

§ 113

lg 1 teise lause järgne viivisemäär on 24% (3×8%), mis on suurem, kui hageja nõutud lepingujärgne viivisemäär 19,9%. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks on krediidilepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe sellises olukorras tühine. Maakohus on samuti ekslikult leidnud, et lepingus sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral, on hagejal õigus nõuda viivist üksnes

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Nimelt

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et krediidilepingus oli intressimääraks kokku lepitud 19,9%. Seega isegi kui lepingus sisalduv viivisekokkulepe oleks tühine, oleks hagejal õigus nõuda

§ 113lg 1 kolmanda lause alusel viivist määras 19,9%.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Samas otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus menetluskuludest 95% kostja ja 5% hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja sellest tulenevalt ka kindlaksmääramise osas ning menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.