) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 950 eurot. Maakohus leidis, et lepingu haldustasu 6 eurot, intressi 1069 eurot 70 senti ja põhivõla nõue 15 195 eurot on põhjendatud. Poolte 6. jaanuaril 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimused on tüüptingimused
Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana
lg 5 tähenduses.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusega kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p-d 1 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Lepingujärgne viivisemäär 19,90% aastas on tühine.
lg 3 p 5 ja
lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga 2 sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16, p 13). Lepingus sätestatud viivisemäär 19,90% aastas ületab kolmekordset viivisemäära. Maakohus kohaldas
lg 1 teises lauses sätestatut seadusjärgset viivisemäära ning vähendas hageja viivisenõuet.
lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 15 195 eurolt alates
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 15 195 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Arvestades hagi osalist rahuldamist jättis kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 5% ulatuses ja kostja kanda 95% ulatuses. Hageja menetluskulud summas 1000 eurot (riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulu 100 eurot) on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 950 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on kohaldanud
lg-t 1,
lg 3 p 5 ja
Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas (
lg 1 sätestatud 0% +
RKTKo nr 3-2-1-25-16 lahendi p 13 kohaselt tuleks eelduslikult hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega tuleb hinnata tühiseks selline tarbijaga sõlmitud kokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab 24% (3×8%). Tarbijakrediidilepingus nr CL-EEC-20000254 sätestatud intressimääraks oli 19.9% aastas. Kuivõrd viivisemäär 19.9% aastas ei ületa seadusjärgset kolmekordset intressimäära (s.o 24%), siis ei ole lepingujärgne viivisemäär tühine. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 900 eurot ja apellatsioonkaebuse koostamise kulu 100 eurot. 5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude suuremas kui
lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
lg 1 teise lause järgse viivisemäära arvutamisel või selle võrdlemisel hageja nõutud viivisemääraga. Hageja on õigesti välja toonud, et kolmekordne
lg 1 teise lause järgne viivisemäär on 24% (3×8%), mis on suurem, kui hageja nõutud lepingujärgne viivisemäär 19,9%. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks on krediidilepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe sellises olukorras tühine. Maakohus on samuti ekslikult leidnud, et lepingus sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral, on hagejal õigus nõuda viivist üksnes
Nimelt
lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et krediidilepingus oli intressimääraks kokku lepitud 19,9%. Seega isegi kui lepingus sisalduv viivisekokkulepe oleks tühine, oleks hagejal õigus nõuda
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda. Samas otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus menetluskuludest 95% kostja ja 5% hageja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja sellest tulenevalt ka kindlaksmääramise osas ning menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.