Obsah (5)

§ 356§ 663§ 596§ 598§ 360

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-20173 Tsiviilasi Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste P

§ 356

lg-st 1 ja §-st 598, peatas registripidaja kandeavalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni tsiviilasjades nr 2-21-20173 ja 2-22-

1. MÄÄRUSKAEBUS
2. Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu registriosakonna
3. jaanuari 2022 määruse tühistamist ning kandeavalduse menetlemise lõpule viimist. Määruse põhjendused ei toeta kohtunikuabi argumentatsiooni, et menetluse peatamine on vajalik õigusselguse saavutamise huvides. Tsiviilasjas nr 2-21-20173 on
4. jaanuari 2022 Tartu Maakohtu määrusega jäetud K. Laasi määruskaebus registriosakonna
5. detsembri 2021 määrusele läbi vaatamata. Seega ei anna see menetlus alust peatada avaldaja kandeavalduse menetlemine. Tsiviilasi nr 2- 22-900 ei anna kandemenetluse peatamiseks alust seetõttu, et hagejaks on avaldaja endine juhatuse liige, kes usalduse kaotuse tõttu
6. jaanuari 2022 üldkoosolekul tagasi kutsuti. K. Laasil on õigus hagi esitada, kuid kohus ei saa luua olukorda, kus tagasikutsutud juhatuse liikme poolt hagi esitamine toob kaasa ühingu tegevusvõimetuse ning loob kestva võimaluse ühingu kahjustamiseks. Kuigi registrikanne on juhatuse liikmete osas deklaratiivse tähendusega, on kande tegemisega viivitamisel ühingu jaoks oluliselt kahjulikud mõjud. Hetkel on avaldaja juhatuse liikmete kohta registris ainuke õige kanne juhatuse liikme B. Birnbaumi osas. Tehingute tegemiseks on vajalik registrisse kanda ka kaks uut valitud liiget, sest kehtib põhikirjaga määratud ühise esindusõiguse piirang. Ebaõigete registriandmete teadmata ajaks külmutamine võimaldab õigusrikkumiste toimepanekut. K. Laas on
7. jaanuari 2022 üldkoosoleku otsusest teadlik, kuid esitleb end endiselt avaldaja juhatuse liikmena.
8. Tartu Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg-te 5 ja 6 alusel ringkonnakohtule läbi vaatamiseks.

2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu maakohtu registriosakonna määrus kandeavalduse menetlemise peatamiseks tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus tagastab asja registriosakonnale kandeavalduses puuduste kõrvaldamiseks (

§ 596lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada. 6. Avaldaja registrikandest nähtub, et avaldajat võib esindada kaks juhatuse liiget ühiselt (põhikirja p 28). MTÜS § 8 lg 2 kohaselt kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama mittetulundusühingut ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik mittetulundusühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Asja materjalidest nähtub, et kandeavaldusele on alla kirjutanud üksnes juhatuse liige B. Birnbaum. Seega ei vasta avaldaja kandeavaldus seaduse nõuetele.

§ 596

lg 2 alusel kui avalduses on kande tegemist takistav puudus ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus (registripidaja) tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Registripidaja ei ole seda teinud. Seetõttu tuleb registripidaja määrus menetluse peatamiseks ainuüksi seetõttu tühistada ja saata asi registripidajale tagasi kandeavalduses puuduse kõrvaldamiseks. Registripidaja peab andma avaldajale tähtaja nõuetekohaselt allkirjastatud kandeavalduse esitamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks ei kõrvaldata, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et volikiri määruskaebuse esitamiseks on allkirjastatud kolme juhatuse liikme poolt ühiselt. 7.

§ 598

sätestab, et kui kandeavalduse lahendamiseks tuleb äriregistri- või mittetulundusühingute või sihtasutuste registriasja menetleval kohtul anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, võib kohus peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. Sama õigus tuleneb

§ 356lg-st 1.

Ringkonnakohus märgib, et menetluse peatamine on registripidaja diskretsiooniotsus, mistõttu saab ringkonnakohus kontrollida registripidaja määrust ulatuses, kas menetluse peatamisel ei ole ületatud diskretsiooni piire ja kas esinesid peatamise aluseks olevad asjaolud. Määruskaebust lahendav kohus ei saa ise kandeavaldust lahendada.

1. Avaldaja taotles
2. jaanuari 2022 kandeavalduses juhatuse muudatuste registrisse kandmist. Avaldaja esitas kandeavalduses neli iseseisvat tahteavaldust: kanda registrikaardile juhatuse liikmetena Estelle Tikerpuu ja Karin Pajur ning kustutada registrikaardilt juhatuse liikmetena Lea Vaabel ja Karl Laas. Registripidaja peatas kandemenetluse tervikuna tsiviilasjade nr 2-21-20173 ja 2-22-900 menetluste tõttu. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et olukorras, kus avaldaja esitab ühes kandeavalduses mitu erinevat tahteavaldust, tuleb registripidajal kaaluda menetluse peatamise aluseid iga tahteavalduse osas eraldi. Asja materjalidest ei nähtu, et mõne kandetaotluse rahuldamine oleks sõltuvuses mõne teise kandetaotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.
3. Avaldaja
4. jaanuari 2022 üldkoosoleku protokolli kohaselt on L. Vaabel ise soovinud enda juhatuse liikme kohalt vabastamist ning üldkoosolek on otsustanud kinnitada tema lahkumise. Kohtunikuabi määrusest ei nähtu, kuidas mõjutavad tsiviilasjades nr 2-2-1201173 ja 2-22-900 toimuvad menetlused L. Vaabeli juhatuse liikme vabastamise kohta registrikande tegemist. Registrikanne L. Vaabeli osas on juba praegu ebaõige ning menetluse peatamise tulemusena lükkub selle parandamine veel teadmata ajaks edasi. MTÜS § 28 lg 31 järgi võib juhatuse liige juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Sama paragrahvi lõike 32 järgi, kui juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seaduse 3 §-s 82 sätestatut, Viidatud säte reguleerib registripidaja kohustusi ebaõigest kandest teada saamisel. Seega puudus registripidajal alus L. Vaabeli osas kandemenetluse peatamiseks.
5. Ringkonnakohus leiab, et kandeavalduse menetlemise peatamise otsustamisel on registripidaja ületanud oma diskretsiooni sellega, et ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et avaldaja põhikirja p 28 kohaselt on avaldaja esindusõigus tagatud üksnes juhul, kui teda esindavad vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. Määruskaebuses on põhjendatult märgitud, et hetkel on arvestades
6. jaanuari 2022 üldkoosoleku otsust ainuke vaieldamatult õige kanne registris juhatuse liikme B. Birnbaumi kohta. Kuna põhikirjaga on määratud esindusõiguse piirang, jääb kandemenetluse peatamise tõttu ebaselgeks, kes võivad koos B. Birnbaumiga avaldaja esindusõigust juhatuse liikmena teostada.
7. Ametisuhe juhatuse liikme ja ühingu vahel tekib vastava üldkoosoleku otsuse kättesaamisest juhatuse liikme poolt ja see ei ole seotud juhatuse liikme kandmisest äriregistrisse. Ka esindusõiguse tekkimine ei ole seotud registrikandega. Registrikandel on tähendus üksnes kolmandate isikute suhtes. MTÜS § 80 lg 2 järgi kehtib registrikanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Ka juhatuse liige ametisuhe lõpeb üldkoosoleku poolt tema tagasikutsumisega ja üldkoosoleku otsuse juhatuse liikmele kättetoimetamisega. Ametisuhte lõppemine ei sõltu registri kandest. Seega ei mõjuta kandemenetlus, sh kandemenetluse peatamine sisesuhtes juhatuse liikmete õigusi või kohustusi ühingu esindamisel. Ka kandemenetluse peatamise korral võivad E. Tikerpuu ja K. Pajur ühingut esindada koos teise juhatuse liikmega ühiselt. K. Laas ei või ühingut esindada aga enne, kui kohus rahuldab tema hagi ja tunnistab
8. jaanuari 2022 avaldaja üldkoosoleku otsuse tühisust ja nimetatud otsus jõustub. Samas ei ole nimetatud isikute õigused ja piirangud nähtavad registrikande kaudu kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus möönab, et olukord on õiguslikult ebakindel nii siis, kui registripidaja kandemenetluse K. Laasi, E. Tikerpuu ja K. Pajuri suhtes kannete tegemiseks peatab, kui ka siis, kui registripidaja otsustab kande teha. Kui avaldaja kõrvaldab puudused kandeavalduses, peab registripidaja kandemenetluse (osalise) peatamise vajalikkuse üle otsustamisel kaaluma, kas juhatuse liikmete kohta kande tegemise peatamine tekitab õigusselgust juurde. Oma diskretsiooni peab registripidaja põhjendama. Kandemenetluse peatamise tagajärjel ei tohiks tekkida olukord, kus ühing ei ole tegutsemisvõimeline suhetes kolmandate isikutega.
9. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-21-20173 menetlevad kohtud avaldaja määruskaebust Tartu Maakohtu registriosakonna
10. detsembri 2021 eitava kandemääruse peale põhikirja muutmiseks, juhatuse liikmetena R. Väliku, V. Täksi ja L. Tõnne registrikaardile kandmiseks, juhatuse liikme K. Laasi ametiaja pikendamiseks ja juhatuse liikme L. Vaabeli registrikaardilt kustutamises. Tegemist ei ole hagimenetlusega, mis võib anda kandeavalduse menetluse peatamiseks aluse. 13.

§ 360

lg 2, § 599 ja § 696 lg 3 koosmõjus ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 4