← Eesti

2-20-18578/22

Obsah (13)§ 175§ 172§ 173§ 171§ 651§ 193§ 163§ 168§ 174§ 165§ 150§ 65§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-20-18578 Tsiviilasi XX pankrotime

§ 175lg 1, lg 11).

8.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 8.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XXki viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. Tulu, millele sissenõuet pöörata ei saa, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -des 131 ja 132. 2

(7)Tsiviilasi nr 2-20-18578 8.
  1. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik XX on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha vastavalt jaotistele, kasutades määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite.
  2. Kohus kohustab XX esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga aasta 01.märtsiks kohtule aruande oma kohustuste täitmise kohta (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada
  3. märtsiks
  5. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
  6. Pärnu Maakohus 11.01.2021 määrusega kuulutas välja XX pankroti, nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihaldur esitas kohtule kinnitamiseks lõpparuande, taotluse lõpetada pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning teeb ettepaneku algatada XX kohustustest vabastamise menetlus, jättes võlgnik ise täitma usaldusisiku ülesandeid.
  7. Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotivarasse pankrotimenetluse kestel laekunud 3249,60 eurot, mis on halduri poolt kinnipeetud arestitavad summad. Menetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi. Samuti ei ole makstud elatist, kuid võlgniku käsutusse on antud TMS-s sätestatud sissetuleku mittearestitav osa. Pankrotimenetluse kulud on 1618,60 eurot. Kokku on jaotiste alusel väljamaksed XX pankrotimenetluses summas 1631,00 eurot järgmiselt: Kuressaare kohtutäitur Enno Kermik 6,52 eurot, CC 1423,86 eurot ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 200,62 eurot. XX pankrotimenetluses puudusid pandiga tagatud nõuded ja pandivara. XX pankrotivara hulgas on müümata järgmine pankrotivara: xxxxxx xxxxxxx xx osa nimiväärtusega 2500 eurot. Ühing on asutatud 11.05.2016 sissemakset tegemata. Puuduvad andmed selle kohta, et osakapital oleks sisse makstud. Tegevusalaks oli ehitus, peamiselt xxxxxx. Tegutseti ~1 aasta jooksul 2016-
  8. Ühing ei ole käibemaksukohustuslane. Registripidajale on viimasena esitatud 2016 majandusaasta aruanne. Teadaolevalt ühingul vara ja kohustused puuduvad. Haldur viis osa võõrandamiseks läbi 3 enampakkumist (hindadega 150, 100, ja 50 eurot), ühtegi ostusoovijat ei registreerunud. Üldise praktika kohaselt taolistele ühingute osalustele ostusoovijaid ei teki ja nende võõrandamine ebaõnnestub. Võlgnikule kuuluva xxxxxx xxxxxx xx osaluse müük ilma olulise viivituseta ei ole võimalik ning tõenäoliselt puudub sellel üldse igasugune müügiväärtus. Eelnevast lähtuvalt pole otstarbekohane menetlust enam pikendada selleks, et korraldada täiendavaid perspektiivituid enampakkumisi. Puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas saamata kokku 12 856,15 eurot: Kuressaare kohtutäitur Enno Kermik 50,96 eurot, CC 11 223,47 eurot ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 1581,72 eurot. XX pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ega haldur ei kavatse neid ka esitada. Ajutise halduri aruande kohaselt oli pankrotivara hinnaks prognoositud 0,00 eurot. Pankrotimenetluse ajal asus võlgnik tööle xxxxxxxxx xx-sse ja tema sissetulek oli kuni 800 eurot/kuus (neto). 13.01.2022 töösuhe lõppes. Lisaks laekus võlgniku kontole II samba väljamakse. Haldur on teinud võlgniku töötasust igakuiselt ja II samba laekumisest seaduses sätestatud ulatuses kinnipidamisi, mille tulemusena laekus pankrotivarasse 3249,60 eurot. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-20-18578 XX on ettenähtud tähtajal esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja tema puhul ei ole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. XX täitmata kohustustest 87,30% moodustab lapsele elatise maksmise kohustus. Juhul, kui kohustustest vabastamise menetluses ei suuda võlgnik kõiki tasumata kohustusi täies ulatuses tasuda, siis tasumata elatise summa maksmise kohustusest teda ei vabastata. XX pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on selgitanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse põhimõtteid, sh selgitanud sissetulekust kinnipidamise teostamise korda, ning edastanud võlgnikule sellekohase memo. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kuritegude toimepanemisega kaasnenud menetluskulude, sundraha ja seejärel kohtutäiturite tasude nõuded. Maksejõuetust süvendas kooselu purunemine, mille tagajärjel tekkisid elatise nõuded. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2012.a. XX maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Haldur palub kinnitada XX lõpparuanne, vabastada Andrus Õnnik pankrotihalduri ülesannetest XX pankrotihaldurina, algatada XX suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja haldur teeb ettepaneku jätta XX pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 3. Halduri tegevuse tulemusena laekus pankrotivarasse kokku summa 3249,60 eurot.

§ 651sätestab nimetatud summalt halduri tasu alammääraks x eurot.

Eeltoodust lähtuvalt taotleb haldur tasu kinnitamist seaduses sätestatud alammääras, summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot ja selle väljamõistmist pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse halduri tasule ja ka kulude arvestamisele §-de 23, 65, 651, 66 ja 661 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Käesolev pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021 ja sellest lähtuvalt taotleb haldur oma vajalike kulutuste kinnitamist summas 262,67 eurot, millele lisandub käibemaks 52,53 eurot, kokku 315,20 eurot ning palub need pankrotivara arvelt hüvitada OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine
  2. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et pankrotihalduri lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete alusel on pankrotivarast realiseerimata Xxxxxx xxxxxxx xx osa, kuid halduri poolt korraldatud kolm enampakkumist on nurjunud ning pankrotivaraks oleva osa väärtuseks on põhjendatud lugeda 0 eurot. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad, hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole, hagide esitamise aluseks olevaid asjaolusid ei ole pankrotimenetluses ilmnenud. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku suutmatus tasuda kuritegude toimepanemisega kaasnenud menetluskulusid, sundraha ja seejärel kohtutäiturite tasude nõudeid ehk

§ 163lg-s 5 nimetatud muu asjaolu.

Lõpparuandega tutvumise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 15.02.2022, vastuväidete esitamise 10-päevane tähtaeg on möödunud ning vastuväiteid esitatud ei ole. 5. Eeltoodut arvestades kohus lõpetab XX pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 4 alusel kohus märgib määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide.

§ 168

sätestatu kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse 4

(7)Tsiviilasi nr 2-20-18578 lõpetamise määrus täitedokumendiks. Kohus juhib tähelepanu

§ 174

lg-le 1, mille kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Kohus avaldab pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 165lg 3 alusel kohus vabastab pankrotihalduri halduri kohustustest.

Pankrotimenetluse kulud 6.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotihalduri tasu ning pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 65lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras (

§ 65lg 5).

7. Pankrotihaldur palub määrata enda töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur arvestab halduri tasu seaduses ettenähtud alammääras. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotletud tasu on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas pankrotihalduri täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning pankrotihalduri kutseoskustega. Kohus leiab, et selles asjas puuduvad alused tasu vähendamiseks ning asjaolusid arvestades on põhjendatud tasu märata

§ 651lg 1 sätestatud alammääras.

XX pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 3249,60 eurot. Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 24% pankrotivarast. 3249,60 eurost 24% on x eurot. Eeltoodu alusel kohus määrab pankrotihalduri tasu suuruseks x eurot (sealhulgas käibemaks 20% summas x eurot) ja mõistab selle välja OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. 8. Haldur taotleb oma vajalike kulutuste kinnitamist summas 262,67 eurot, millele lisandub käibemaks 52,53 eurot, kokku 315,20 eurot ning palub need pankrotivara arvelt hüvitada OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.

§ 193lg 5 sätestab, et juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele §-de 23, 65, 651, 66 ja 661 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.aasta 31.jaanuarini. Käesolev pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, seega kohaldub enne 2021.aasta
  2. jaanuarit kehtinud redaktsioon. Kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 66

lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus leiab, et halduri poolt märgitud kulud summas 262,67 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulutused. Kohus kinnitab halduri kulud summas 262,67 eurot, millele lisandub käibemaks 52,53 5

(7)Tsiviilasi nr 2-20-18578 eurot, kokku 315,20 eurot. Kulud tuleb kanda XX pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. 9.

§ 150

lg 2 kohaselt pankrotiavaldus rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud (sh pankrotihalduri tasu ja kulud) pankrotivarast. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 10.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel lõpparuande kinnitamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 11.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks võlgnikule kaasa täiendavaid kulutusi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.

  1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule üks kord aastas aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
  2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XX, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on miinimumpalgale vastav töötasu või pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt pingutusi võlausaldajate nõuete täitmiseks. Kohus siinkohal selgitab, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku. Sissetulekutest võlausaldajate jaoks hoiustamisele kuuluva summa arvutamisel võib võlgnik kasutada kohtutäiturite töötasu arestimise automatiseeritud vorme: 1) http://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=scheme 6

(7)Tsiviilasi nr 2-20-18578 2) https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/tootasu-arestimise-skeem/ (lehe all on helesinise värviga kolm skeemi, mille peale vajutades avaneb Exceli tabel skeemidega). 14.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.