← Eesti

2-19-5137/113

Obsah (11)§ 657§ 651§ 456§ 442§ 477§ 696§ 173§ 171§ 174§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5137

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659 alusel muutmata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Avaldajad on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus jättis määramata, et maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.1 järgi avatava uue registriosa teise jakku tuleb omanikuna kanda avaldaja I. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli.

  1. Korteriomandi jagamisel tuleb lähtuda KrtS § 9 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib muudatuste teostamist eriomandi eseme osas. Viidatud sätte järgi võib asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses (AÕS) kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut KrtS-s sätestatud erisustega.
  2. Avaldajad tuginevad määruskaebuses sellele, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4.1.1 võib tekitada kinnistusosakonnal kahtluse, kes tuleb kanda Keemia tn 11-27, Tallinn asuva korteriomandi jagamise tõttu avatavasse uude registriossa omanikuna.

§ 442

lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2 järgi tuleb kohtumääruse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määrus vaidlustatud osas nendele tingimustele. 10.

  1. Kuigi avaldajad taotlesid maakohtus oma Keemia tn 11-27, Tallinn asuva korteriomandi jagamist, ei ole avaldajad taotlenud avaldaja I omanikuna sisse kandmist uue korteriomandi kohta avatavasse registriossa (avaldus ja selle
  2. ja
  3. aprilli
  4. a täpsustused; kd I, tl 5 pöördel, 157 pöördel ja 177 pöördel).

§ 477

lg 5 järgi ei ole küll kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega, kuid avaldajatel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu puudus maakohtul vajadus avaldajatele selgitada, et neil tuleb täpsustada, kes tuleb märkida korteriomandi jagamise tõttu avatava uue registriosa teise jakku omanikuna või ka kohustus seda omal algatusel kohtumääruse resolutsioonis määrata. 10.

  1. Justiitsministri määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 145 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse kinnistu jagamise korral omanikuna uude registriossa jagatava kinnistu omanik. Ka AÕS § 54 näeb ette põhimõtte, mille kohaselt jäävad kinnisasja jagamise korral senised õigused kehtima. Avaldajate esitatud kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on jagatava korteriomandi Keemia tn 11-27 omanik avaldaja I (kd I, tl 51 pöördel). Seega on nimetatud korteriomandi jagamise tulemusel tekkiva uue korteriomandi kohta avatavas uues registriosas avaldaja I omanikuna märkimise näol tegemist õigusaktidest tuleneva tagajärjega. 10.
  2. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kohtulahendi alusel ei saa korteriomandit jagada. Kohtulahend saab üksnes asendada teiste korteriomanike nõusolekut kinnistusraamatu kande tegemiseks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 tähenduses (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 7;
  5. aprilli
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-1815391/41, p 13). Edasiste toimingute tegemisel peavad avaldajad avaldama oma tahteavaldusi 3

(4)ise. Kinnistusraamatu kanne tehakse KRS § 34 lg 1 järgi kinnistamisavalduse alusel. Kuivõrd AÕS § 68 lg 1 ja § 54 lg 1 järgi on esmatähtis korteriomaniku soov korteriomand jagada, siis tuleb korteriomandi omanikul esitada kinnistusraamatu pidajale kinnistamisavaldus. Ka justiitsministri määruse „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 145 lg 1 esimese lause järgi avatakse kinnistu jagamise korral uus registriosa kinnistu omaniku avalduse alusel. 10.
  1. Korteriomandi jagamise kaudu tekkiva uue korteriomandi kohta avatava registriosa teise jakku jagatava korteriomandi omaniku sisse kandmine ei mõjuta ülejäänud korteriomanike asjaõiguslikku positsiooni ega puuduta neid muul moel, seega ei ole selleks avaldajatel vaja ka teiste korteriomanike nõusolekut.
  2. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. 12.

§ 696lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

  1. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
  2. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Kuna ringkonnakohus jätab avaldajate määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 ja § 165 lg 1 esimese lause alusel võrdsetes osades avaldajate kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Ükski puudutatud isik menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud ja neil ei ole ka tsiviilasja toimikust nähtuvaid kulusid, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 16. Ringkonnakohus selgitab avaldajatele, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebuses taotletu puhul ei ole tegemist mitme nõudega ning avaldajad on esitanud ühise nõude, st taotletut on avaldajatel võimalik saada vaid ühekordselt, siis tuli määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohtu andmetel on avaldajad määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, s.o 50 eurot ettenähtust rohkem. Seega on avaldajatel

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. 17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.