← Eesti

4-21-3097/78

Obsah (10)§ 275§ 218§ 66§ 203§ 121§ 2§ 31§ 16§ 33§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2022 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-21-3097 (650021000058) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi

§ 275lg 1 järgi ning mõista karistuseks 150 trahviühikut, s.o.

600 eurot. Tunnistada Mikhail Simtsov süüdi

§ 218lg 1 järgi ning mõista karistuseks 170 trahviühikut, s.o.

680 eurot.

§ 66

lg 2 alusel lubada Mikhail Simtsovil tasuda rahatahv osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber 4100081857 ning selgitusse märkida: Viru Vangla, väärteomenetlus nr 650021000058, Mikhail Simtsov. Rahuldada kaitsja, advokaat Andrei Matvejevi taotlus Mikhail Simtsovile riigi õigusabi osutamise eest tasu kokku 740,40 eurot. Kaitsja tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. MENETLUSE KÄIK 21.06.2021 koostas Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Ester Melnikova väärteoprotokolli väärteoasjas nr 650021000058 selle fakti kohta, et 1) 17.03.2021 peale kella 17:15 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov lõhkus tahtlikult kambri akna, kui lõi vähemalt viis korda kohtuvälises menetluses tuvastamata esemega vastu akent, mille tagajärjel akna klaas mõranes ning aken vajas asendamist uue aknaga. Mikhail Simtsov`i tegevuse tagajärjel tekkis Riigi Kinnisvara AS-le materiaalne kahju 55,66 eurot. 2) 18.03.2021 ajavahemikul kell 16:26-18:10 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov lõhkus tahtlikult kambri S211 akna, kui lõi rätiku sisse asetatud kruusiga vähemalt kaks korda vastu akent ja lõi wc poti loputuskasti kaanega vastu akent. Löökide tagajärjel akna klaas mõranes ning wc poti loputuskasti kaane küljest murdus lahti tükk, mis kukkus põrandale ja purunes kildudeks. Seejärel viskas Mikhail Simtsov temale kätte jäänud wc poti loputuskasti kaane vastu kraanikaussi, mille küljest murdus omakorda tükk lahti. Pärast seda asus Mikhail Simtsov kambri S211 sisustust lõhkuma, kui lõhkus tahtlikult kohtuvälises menetluses tuvastamata viisil kambri S211 wc poti ja kraanikausi, mille tagajärjel wc pott ja kraanikauss purunesid ning vajasid asendamist uue wc poti ja kraanikausiga. Mikhail Simtsov`i tegevuse tagajärjel tekkis Riigi Kinnisvara AS-le materiaalne kahju 179,85 eurot. 3) 24.03.2021 ajavahemikul kell 21:45-23:00 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov lõhkus tahtlikult kambri akna, kui lõi kohtuvälises menetluses tuvastamata esemega vastu akent, mille tagajärjel akna klaas mõranes ning aken vajas asendamist uue aknaga. Mikhail Simtsov`i tegevuse tagajärjel tekkis Riigi Kinnisvara AS-le materiaalne kahju 55,66 eurot. Nende tegevustega pani Mikhail Simtsov toime

§ 203

lg 1 sätestatud võõra asja rikkumise, kuid kuna tekitatud kahju ei ületa

§ 121

p 1 sätestatud olulise kahju määra, siis kvalifitseeritakse tegu väärteoks

§ 218lg 1 järgi, so varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu.

2 19.03.2021 ajavahemikul kell 21:28-21:41 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov kavatsetult teenistuses olnud valvur J E Š`t, kui viskas eelnimetatud ajavahemikul kaks korda J E Š`t veega, millest J E Š tundis end solvatuna. J E Š viskamine veega Mikhail Simtsov`i poolt oli seotud sellega, et J E Š on varasemalt korduvalt koostanud Mikhail Simtsov`i poolt vanglas toime pandud õigusrikkumiste kohta ettekandeid ja sellega, et 19.03.2021 enne kella 21:28 ei rahuldanud J E Š Mikhail Simtsov´i taotlust paigutada Mikhail Simtsov ümber teise kambrisse, kuna valvuril puudub otsustuspädevus kinnipeetava ümberpaigutamiseks ning sellega, et J E Š teavitas enne kella 21:28 Mikhail Simtsov`i peaspetsialist-korrapidaja otsusest Mikhail Simtsov`i poolt soovitud ümberpaigutust mitte teostada. Seetõttu seadis Mikhail Simtsov eesmärgiks visata J E Š`t veega ja seeläbi J E Š`t solvata ning pidas võimalikuks, et see tal ka õnnestub. Mikhail Simtsov realiseeris oma kavatsuse J E Š`t veega visata esimest korda kella 21:28 ajal, mil J E Š oli tulnud Mikhail Simtsov´i palvel kambri S211 juurde ja avanud kambri ukse, kuna Mikhail Simtsov taotles J E Š`lt temale määratud ravimite väljastamist. Sobiva võimaluse tekkides realiseeris M. Simtsov oma kavatsuse ning haaras juba varem kambris S211 asuvale kapile valmis pandud veega täidetud plastikust karbi ning ravimite manustamise asemel viskas karbis olnud vee J E Š pihta nii, et vesi tabas J E Š paremat käsivart ja õlga ning kui J E Š kambri ukse sulges, karjus Mikhail Simtsov J E Š`le läbi ukse, et pritsimine on alles algus ning ta kavatseb hiljem J E Š üldse märjaks teha. Mõne minuti pärast taotles Mikhail Simtsov uuesti J E Š`lt eelnevalt manustamata jäetud ravimite väljastamist ning kui J E Š kella 21:41 ajal oli teist korda tulnud Mikhail Simtsov`i kambri juurde, avaldas Mikhail Simtsov, et kavatseb ka edaspidi J E Š`t vedelikega viskama hakata ning pärast ravimite manustamist, Mikhail Simtsov oma kavatsuse teist korda viivitamatult ka realiseeris ning viskas teist korda J E Š`t veega, mis tabas J E Š paremat õlga ja paremat näopoolt, kõrva ja juukseid. Selle tegevusega pani Mikhail Simtsov toime väärteo

§ 275

lg 1 järgi, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. 22.07.2021 tegi Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Ester Melnikova väärteoasjas nr 650021000058 otsuse, milles pidas tõendatuks Mikhail Simtsovi poolt Karistussaeadustiku (

) § 218 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena

§ 218

lg 1 järgi rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning

§ 275lg 1 järgi rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot.

02.08.2021 saabus Viru maakohtusse Mikhail Simtsovi kaebus nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Ta tunnistab, et lõhkus akna, WC poti ja kraanikausi, kuid teda viidi sellisesse seisundisse, et oli sunnitud seda tegema, et pöörataks tähelepanu tema probleemile. Ta soovis, et teda viidaks üle teise kambrisse, kuna tema kambrikaaslane norskab ja ta ei saa magada. Samuti tunnistab, et viskas valvur Š vett, kuna too solvas teda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaitsja leidis, et menetlus tuleb lõpetada VtMS § 30 alusel. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. 3 KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kaebuse esitaja Mikhail Simtsov andis ütlusi, et oli ühes kabris S.Kiga alates 16.02.202124.03.2021. Ta ei saanud 3 ööd magada, kuna K norskas ja ta hakkas esitama taotlusi ümber paigutamiseks. Tema taotlusi ignoreeriti, öeldes, et kambrikaaslast valida ei saa. Ta purustas 17.03.2021 aknaklaasi kruusiga. 18.03.2021 lõhkus akna, WC poti ja kraanikausi, kuna talle jätte valetati, et tema probleemiga tegeletakse. Lõhkus kruusiga, käega ja jalaga. 24.03.2021 K jälle norskas ja ta helistas Pile, et ta ei saa magada ja kui midagi ei muutu, siis hakkab jälle lõhkuma. P ütles, et teda üle ei viida. Ta vihastas ja lõhkus akna. Ta viidi üle üksikkambrisse. Ta esitas kaebuse sisekontrollile, vangla direktorile ja prokuratuurile. Šle viskas 19.03.2021 vett kaks korda, kuna neil tekkis sõnavahetus ja valvur solvas teda. Tunnistaja V K ütluste kohaselt tekkis Simtsoviga probleem kaks korda päevases ja üks kord õises vahetuses. Simtsov soovis enda ümberpaigutamist. Teavitas sellest vanemvalvurit. Simtsov lubas lõhkuda akna, kui teda üle ei viida. Toidujagamise ajal ütles Simtsov, et lõhkus akna. Järgmisel päeval lõhkus Simtsov kraanikausi ja WC poti. Kolmandal korral oli ta öises vahetuses koos Šga, nad andsid Simtsovile tableti ja too viskas Št veega. Simtsovi ja Šga vahel oli mingi vimm, kuna Simtsovile ei meeldinud, kui tõsiselt Šga oma tööd teeb. Tunnistaja G M ütluste kohaselt oli ta märtsis sinises üksuses ja K kutsus ta enda juurde, kui koristas kraanikausi ja WC poti kilde. Ta nägi ka klaasis mõra. Kambris oli Simtsov. Ta lõhkus, kuna tahtis üksi kambris olla. Tunnistaja R M ütluste kohaselt märtsis oli sinise maja kambris elementide lõhkumine ja ta käis pildistamas. Aken oli mõrane ja kraanikauss katki. Teisel korral oli lõhutud aken. Seda tegi Simtsov, kuna tema kambrikaaslane norkas ja ta tahtis üleviimist. Tunnistaja J Š ütluste kohaselt 17.03.2021 õhtuse loenduse ajal märkas Simtsovi ja Ki kambris mõrast akent. Simtsov küsis, kas me ütlesime korrapidajale edasi, et ta ümber paigutataks. Nad vastasid, et kõiki on teavitatud ja ümberpaigutamist ei toimu. Siis lubas Simtsov taas lõhkuma hakata. Järgmisel päeval nõudis Simtsov taas enda ümberpaigutamist ja ähvardas lõhkuma hakata. Kella 5 paiku ühtul kuulis müra Simtsovi kambrist, avas luugi, Simtsovil oli käes rätikusse mässitud kruus, millega tagus vastu akent. Ta andis korralduse lõpetada selline tegevus, kuid Simtsov võttis WC loputuskasti kaane ja lõi sellega klaasi katki ning viskas selle WC-sse. Ka kraanikauss oli katki läinud. A K teavitas teda, et Simtsov kavatseb teda veega visata. 19.03.21 õhtul teatas Simtsov, et soovib oma õhtuseid tablette. Kella 21.30 paiku läks ta viima tablette ja nägi, et Simtsovil on toidukarbis vesi. Simtsov tuli karbiga tema suunas ja ta sai aru, et too soovib teda veega visata. Hakkas ust sulgema ja Simtsov viskas veega. Parem õlg ja käsi said pihta. Simtsov helistas uuesti, et soovib tablette ja ta läks sinna koos V. K. Kui ta hakkas ust selgema, viskas Simtsov teda taas veega. Simtsov naeris, et võib ka millegi muuga visata. Ta tundis ennast alandatuna. Ümberpaigutamise soovi põhjendas Ki norskamisega. Simtsov oli tema suhtes negatiivselt meelstatud, kuna ta esitas tema käitumise kohta raporteid. Tema Simtsovi ei solvanud. Tunnistaja R N ütluste kohaselt 19.03.2021 kella 22 paiku paluti tal teha pilte valvur Jst, keda visati veega. Parem pool selga ja juuksed olid märjad. Tunnistaja A P-K ütluste kohaselt 18.03.2021 lõhkus Simtsov WC ja kraanikausi.tema teostas järelevalvet tööliste üle, kes vahetasid WC-d ja kraanikaussi. Simtsov kaebas, et teda ei taheta Ki pärast ümber paigutada. Ta lubas ka edaspidi inventari lõhkuda ja J Š veega visata, kuna ta kirjutab 4 Simtsovi peale palju raporteid. Simtsov tahtis teise kabrisse, kuna K on endine politseinik ja ei järgi hügieeni. Tunnistaja M A ütluste kohaselt hakkas Simtsov nõudma enda ümber paigutamist, kuna K norskab, kuid kuna see pole põhjus, siis seda ei toimunud. Hiljem hakkas ta lõhkuma vangla vara – akent, WC-d, kuid nad ei allunud provokatsioonile. Veel viskas Simtsov veega valvus J.Št. Pärast seda otsustati ta eraldada. Ka pärast seda on Simtsov kambrit lõhkunud. Tunnistaja S K ütluste kohaselt nemad Simtsoviga palusid valvuritel neid eraldi paigutada, kuna tema norskab ja ei lase teisel magada. Neid ei võetud kuulda. Simtsov tagus vastu metallvoodit, kui ta norkas ja ka tema ei saanud seetõttu magada. Šle vee viskamisele eelnes konflikt, sõnavahetus. Tunnistaja S S ütluste kohaselt teatas talle 17.03.2021 V.K, et Simtsovi kambris on lõhutud aken. Ta nägi, et aknas olid mõrad, läbivat auku ja kilde ei olnud. Hommikul oli see veel terve. K ütles talle, et Simtsov kaebab Ki norskamise peale ja tahab ümberpaigutamist. Tema poole Simtsov ei pöördunud. Tunnistaja I P ütluste kohaselt viis ta 24.03.2021 kella 20 ajal Ki kambrisse ja natukese aja pärast kuulis koputust. Avas luugu ja Simtsov ütles, et ta ei saa Kiga ühes kambris olla, kuna too norskab. Ütles, et kui teda ümber ei paigutata, siis lõhub akna ja WC. Ta teatas sellest ülemusele. Kella 23 ajal ütles talle G, et Simtov lõhkus akna. Ta nägi, et aken oli mõrane. Tunnistaja J J ütluste kohaselt käis ta 17.03.2021 pildistamas Simtsovi ja Ki kambris lõhutud akent. Tunnistaja A B ütluste kohaselt oli ta 18.03.2021 juures, kui vahetati Simtsovi kambris sanitaartehnikat. Simtsov lõhkus, kuna ei soovinud olla koos oma kambrikaaslasega, kes norskab. Simtsov ähvardas ja J.Št veega üle kallata, kuna too oli tema suhtes ettekande kirjutanud. Š käis seal loenduse ajal mingis muus asjas. Tunnistaja N B ütluste kohaselt vahetas ta 18.03.2021 Simtsovi kambris sanitaartehnikat, kuid ei mäleta, et too oleks midagi rääkinud. Fototabel nr 2 (lk 32) (lisa R.N ülekuulamise protokollile) 19.03.2021 vaade valvur J. E. Šle. Fototabel nr 3 (lk 35-38) (lisa tunnistaja R M ülekuulamise protokollile) 18.03.2021 fotod lõhutud kraanikausist ja puuduvast WC loputuskasti kaanest. 24.03.2021 fotod kambri S211 lõhutud aknast Fototabel nr 4 (lk 39-42), (lisa tunnistaja J K ülekuulamise protokollile) 19.03.2021 fotod kambri S211 lõhutud aknast. Asitõendi vaatlusprotokoll ning fototabel nr 5 (lk 48-70), milles vaadeldakse DVD-R plaati nr 1 failidega: 17.03.2021 S211 M.Simtsov; 18.03.2021 S211 M. Simtsov, DVD-R plaadil nr 2 vaadeldi faile: 19.03.2021 1343-1646 S211 M. Simtsov; 19.03.2021 2128-2142 S211 M.Simtsov; 24.03.2021 S211 M. Simtsov. Viru Vangla direktori käskkiri J. E. Š ametisse nimetamise kohta ja valvuri ametijuhend (lk 71-74) 5 J. E. Š ettekanded (lk 75-78) 17.04.2020 kell 12.05 ja kell 12.43; 25.10.2020 kell 20.09 ning 28.11.2020 kell 08.17 M.Simtsovi rikkumiste kohta. Riigi Kinnisvara AS ettepanek kahju hüvitamiseks koos asja lõhkumise aktiga nr 1473 (lk 86-95), kokku kahju 291,17 eurot. Vastus Riigi Kinnivara AS-lt (105-106), et M. Simtsov pole kahju hüvitanud. Karistusregistri väljavõte (lk 107-114), et M.Simtsovil on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning 5 kehtivat väärteokaristust. KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusalused isikud, kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Nagu nähtub 21.06.2021 koostatud väärteoprotokollist ja 22.07.2021 otsusest väärteoasjas nr. 650021000058, on menetlusalune isik rikkunud

§ 218

lg ja § 275 lg 1.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest.

§ 218

lg 1 süüdistus Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt 17.03.2021 peale kella 17:15 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov lõhkus tahtlikult kambri akna, tekitades kahju 55, 66 eurot. 6 Peale selle 18.03.2021 ajavahemikul kell 16:26-18:10 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla Shoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov lõhkus tahtlikult kambri S211 akna, WC poti ja kraanikausi, tekitades kahju 179,85 eurot. Peale selle 24.03.2021 ajavahemikul kell 21:45-23:00 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla Shoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov lõhkus tahtlikult kambri akna, tekitades kahju 55,66 eurot. Nimetatud teod olid kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

Puudub vaidlus selle üle, et Mikhail Simtsov pani 17.03.2021, 18.03.2021 ja 24.03.2021 Viru Vangla S-hoone kabris S211 toime vangla vara rikkumise, lõhkudes kolmel korral akna ning ühel korral WC poti ja kraanikausi. Mikhail Simtsov tunnistab, et pani toime vangala vara lõhkumise, kuid leiab, et teda viisid sellise käitumiseni vanglaametnikud, kes ei täitnud tema soovi saada ümber paigutatud enda kambrikaaslasest, kes öösiti norskas ja ei lasknud temal 1,5 kuu jooksul magada. Tunnistaja S.K kinnitas menetlusaluse isiku ütlusi, et tema norskamise tõttu palusid nad vanglaametnikel neid eraldi paigutada, kuid seda ei tehtud ja Simtsov hakkas lõhkuma. 17.03.2021 Tunnistajad V K ja M A kinnitasid, et M.Simtsov soovis enda ümberpaigutamist ja ähvardas akna lõhkumisega. V.K ütluste kohaselt 17.03.2021 teatas Mikhail Simtsov, et lõhkus akna. Tunnistajad S S ja J Š kinnitasid, et nägid 17.03.2021 Simtsovi kambris mõrast akent. Mikhail Simtsov küsis Š kas on edastatud tema palve ümber paigutamiseks ja kui talle vastati, et seda ei tehta, siis ta ähvardas jälle lõhkuma hakata. Tunnistaja J J kinnitas, et käis pildistamas 17.03.2021 Simtsovi ja K kambris lõhutud akent. Seega on tunnistajate V.K, S.S, J.Š ja J.J ütlustega ning menetlusaluse isiku Mikhail Simtsovi ütlustega kinnitust leidnud, et Mikhail Simtsov lõhkus 17.03.2021 Viru Vangla S-hoone kambri S221 aknaklaasi. 18.03.2021 Tunnistajate V.K, G.M, J.Š, A. P-K, M. A ja A.B ütluste kohaselt lõhkus Mikhail Simtsov 18.03.2021 enda kambris akna, WC poti ja kraanikausi. Tunnistaja R M ütluste kohaselt käis tema pildistamas 18.03 Simtsovi kambris lõhutud akent ja kraanikaussi. Fototabelist lk 35-36 nähtub, et kabris S211 on lõhutud aken, kraanikauss ja WC pott. Tunnistaja N.B kinnitas, et vahetas välja 18.03.2021 Simtsovi kambris lõhutud sanitaartehnika. Seega on tunnistajate V.K, G.M, J.Š, A. P-K, M. A ja A.B ning menetlusaluse isiku Mikhail Simtsovi ütlustega kinnitust leidnud, et Mikhail Simtsov lõhkus 18.03.2021 Viru Vangla S-hoone kambri S221 aknaklaasi, kraanikausi ja WC poti. 24.03.2021 Tunnistaja I P ütluste kohaselt ähvardas M.Simtsov 24.03.2021 kella 20 paiku, et kui teda Kist eraldi ei paigutata, lõhub ta akna ja WC. Kella 23 ajal sai ta G teada, et Simtsov lõhkus akna ning nägi ka ise mõrast akent. Tunnistaja R M kinnitas, et käis 24.03.2021 õhtul pildistamas kmbris S211 lõhutud akent. Fpototabelist lk 37-38 on näha kambri S211 lõhutud aken. 7 Seega on tunnistajate I.P ja R.M ning menetlusaluse isiku Mikhail Simtsovi ütlustega kinnitust leidnud, et Mikhail Simtsov lõhkus 24.03.2021 Viru Vangla S-hoone kambri S221 aknaklaasi. Karistusseadustiku § 218 lg 1 sätestab: Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Riigi Kinnisvara AS ettepanekust hüvitada kahju ja sellele lisatud aktidest (lk 86-95) nähtub, et Mikhail Simtsov on oma tegevusega 17.03.2021, 18.03.2021 ja 24.03.2021 tekitanud akende, valamu ja WC poti lõhkumisega tekitanud kokku kahju 291,17 eurot. Kuna iga väärteoepisoodi puhul tekitati kahju vähem, kui 200 euot, siis on tegu väheväärtusliku asja vastu toime pandud süüteoga ning tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

Kohus jätab tõendite nimistust välja fototabeli lk 41-42, kuna see oli tehtud 19.03.2021 akna lõhkumise episoodis, kuid asja materjalidest lk 96-97 nähtub, et väärteomenetlus on lõpetatud 19.03.2021 akna lõhkumise episoodis ning käesoleva väärteokaebuse raames seda süüdistuspunkti ei arutata. Kohus leiab, et Mikhail Simtsovi põhjendus oma tegudele, et ta soovis sellega enda ümber paigutamist norskavast kambrikaaslasest, ei õigusta teda ning ei vabasta vastutusest. Mihhail Simtsov ei tegunsenud hädakaitses ega hädaseisundis, kuna puudus vahetu või vahetult eelseisev õigusvastane rünne tema või teise isiku õigushüvidele. Peale selle ei kujutanud kohtu hinnangul Mihhail Simtsov endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse

§ 31lg 1 mõttes.

Mihhail Simtsov sai hästi aru, et rikkub Viru vangla vara ning tema tegu on seadusega karistatav, kuid pani sihikindlalt väärteo toime oma eesmärgi saavutamiseks. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. Mikhail Simtsov pani toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mikhail Simtsov seadis endale eesmärgiks ja avaldas seda ka vangla töötajatele, et tema lõhub kambri akent ja muud inventari seni, kuni teda viiakse üle teise kambrisse, sellega rikkus ta vangla vara.

§ 275

lg 1 süüdistus Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt 19.03.2021 ajavahemikul kell 21:28-21:41 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S211 kinnipeetav Mikhail Simtsov kavatsetult teenistuses olnud valvur J E Št, kui viskas eelnimetatud ajavahemikul kaks korda J E Št veega, millest J E Š tundis end solvatuna. Nimetatud tegu oli kvalifitseeritud

§ 275lg 1 järgi.

Mikhail Simtsov selgitas, et valvur Šle viskas ta vett, kuna neil tekkis sõnavahetus ja valvur solvas teda. Tunnistaja A.P-K ütluste kohaselt ütles Mikhail Simtsov 18.03.2021 talle, et ta plaanib Št veega visata, kuna too kirjutab Simtsovi peale palju raporteid. Tunnistaja J.Š avaldas, et teadis A.K käest, et Simptsov kavatseb teda veega visata. 19.03.2021 õhtul palus Simtsov tuua talle tablette. Ta nägi, 8 et Simtsovil on toidukarbis vesti ning ta tuli tema suunas ja ta sai aru, et ta kavatseb teda veega visata. Ta hakkas ust sulgema ning Simtsov viskas teda veega, parem õlg ja käsi said pihta. Simtsov helistas uuesti, et soovib tablette ja ta läks sinna koos V. K. Kui ta hakkas ust sulgema, viskas Simtsov teda taas veega. Simtsov naeris, et võib ka millegi muuga visata. Ta tundis ennast alandatuna ja solvatuna. Tema Mikhail Simtsovi ei solvanud. Mikhail Simtsov oli tema vastu negatiivselt meelestatud, kuna ta kirjutas tema kohta raporteid. Tunnistaja Š ütlusi kinnitas ka tunnistaja V.K, et kui nad andsid Mikhail Simtsovile tabeli, vistkas ta Št veega, kuna nende vahel oli vimm seepärast, et valvur teeb oma tööd tõsiselt. Tunnistaja R N kinnitas, et pildistas 19.03.2021 kella 22 paiku valvur Š, kelle juuksed ja pool selga olid märjad, kuna teda visati veega. Fototbelist lk 32 nähtub, et J.Š juuksed ja parem õlg on märjad. Samuti nähtub kohtuistungil vaadeldud CD failidest ning asitõendite vaatlusprotokollist lk 48-70), kuidas Mikhail Simtsov viskab valvur Št karbis oleva vedelikuga ning Š raputab seejärel korduvalt oma paremat kätt. Teisel korral vedelikuga viskamise järel on näha, et J.Š särk on märg. Karistusseadustiku § 275 lg 1 sätestab: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 275

objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. § 275 kaitseb võimuesindajaid, kes kaitsevad avalikku korda ning kelle all tuleb mõelda eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitsele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks antud koosseisu tähenduses (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). Toimiku lk 75-78 nähtub, et J. E. Š on esitanud ettekanded 17 M.Simtsovi rikkumiste kohta 17.04.2020 kell 12.05 ja kell 12.43; 25.10.2020 kell 20.09 ning 28.11.2020 kell 08.17. J.Š oli nimetarud valvurina ametisse 16.04.2018 (lk 71) ning ta pidi täitma valvuri ametijuhendit (lk 72-74), mille tööülesannete p 3 kohaselt on valvur kohustatud kinnipeeatavate allumatuse või erakorralise sündmuse puhul koostama vangla direktorile ettekande. Seega on J.Š täitnud oma ametijuhendist tulenevat kohustust ja see on olnud igati põhjendatud ja seaduslik. Seega on J.Š puhul tegu võimuesindajaga

§ 275mõttes.

Kohtul tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tunnistajate Š, K ja K ütlustest nähtub, et Mikhail Simtsov tundis vimma J.Š vastu seoses tema poolt oma ametikohustuste täitmisega. Samas pole leidnud tõendamist asjaolu, et J.Š solvas Mikhail Simtsovi, mille järel ta viskas teda veega. See väide on vastuolus juba sellega, et Mikhail Simtsov rääkis päev varem, s.o 18.03.2021 A.K, et ta valab Š veega üle, kuna too esitab tema kohta ettkandeid. Tunnistaja J.Š avaldas kohtuistungil, et tundis ennast pärast Somtsovi tegu alandatuna ja solvatuna, kuna ta naeris tema üle teiste juuresolekul ja pilkas teda seetõttu. Seega leiab, kohus, et J.Št veega viskamine oli seotud tema ametikohustuste täitmisega ning see oli Š jaoks solvav. 9 Seega leiab kohus, et tunnistajate J.Š, V.K ja R.N ütlustega on tõendatud, et Mikhail Simtsov 19.03.2021 ajavahemikul kell 21:28-21:41 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla S-hoone S2 osakonna kambris S211 solvas kavatsetult teenistuses olnud valvur J E Št, kui viskas eelnimetatud ajavahemikul kaks korda J E Št veega, millest J E Š tundis end solvatuna. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärteona. Mikhail Simtsov pani toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Mikhail Simtsov seadis endale eesmärgiks ja avaldas seda ka vangla töötajatele, et tema viskab vangivalvurit veega, millega eiras tahtlikult Karistusseadustiku sätteid. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Mikhail Simtsov pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

§ 218

lg 1 ja § 275 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot või aresti. Menetlusalune isik Mikhail Simtsov on karistatud

§ 218

lg 1 järgi rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning

§ 275lg 1 järgi rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt märgitud karistust raskendava asjaoluna märgitud muu madala motiivi – kättemaksu olemasoluga. Kohtuvälise menelteja hinnangul M. Simtsovi 10 eesmärk oli J. E. Št solvata, kättemaksuks J. E. Š poolt ametikohustuste täitmise eest. Kuna

§ 275

tegu hõlmab juba seda, et see oli seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, siis ei pea kohus vajalikuks märkida, et tegu oli kättemaksuga võimuesindaja ametikohustuste täitmise eest. Samuti ei nõustu kohus antud juhul kohtuvälise menetlejaga, et vedelikuga viskamine solvab vanglaametnikku rohkem, kui verbaalne solvamine. Antud asjas on kindlaks tehtud, et M.Simtsov viskas valvurit veega, mis kohtu arvates ei ole kindlasti raskem solvang, kui verbaalne. Teisiti saaks väita, kui tegu oleks bioloogilise vedelikuga (sülg, uriin). Seega puuduvad M.Simtsovi tegudes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning kohus hindab tema süü

§ 275

lg 1 järgi keskmiseks.

§ 218

lg 1 järgi toime pandud tegude puhul suurendab M.Simtsovi süüd asjaolu, et ta pani kolm rikkumist toime kavatsetult 1 nädala jooksul, püüdes manipuleerida vangla juhtkonnaga. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Mikhail Simtsov pani toime neli väärteo episoodi, mis on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et süü

§ 218

lg 1 on keskmisest veidi suuremas määras ning

§ 275

lg 1 järgi keskmises määras ja talle määratud rahatrahv ei vasta isiku süü suurusele. Rahatrahvi suurust tuleb vähendada. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada ka isiku majanduslikku olukorda. Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi. Tegu on kinnipeetavaga. Käesoleval hetkel ei ole määratud karistus ilmselgelt proportsionaalne toimepandule ja isiku majanduslikule seisundile. Kohus leiab, et Mikhail Simtsov tuleb süüdi tunnistada

§ 218lg 1 järgi ning mõista karistuseks 170 trahviühikut, s.o.

680 eurot ning

§ 275

lg 1 järgi mõista karistuseks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.

§ 66lg 2 alusel tuleb anda talle võimalus tasuda rahatrahv 12 kuu jooksul.

MENETLUSKULUD Kohus andis 26.08.2021 määrusega Mikhail Simtsovile riigi õigusabi kohustuseta tasuda õigusabi kulusid. Mikhail Simtsovi kaitsjaks oli vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes esitas 29.11.2021 kohtule kaks taotlust riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Esimese taotluse kohaselt oli kaitsja kulud kokku 590,40 eurot, sh. menetluses osalemise tasu 462 eurot, sõidukulud 30 eurot ja käibemaks 98,40 eurot. Teise taotluse kohaselt oli kaitsja kulud kokku 150 eurot, sh. menetluses osalemise tasu 110 eurot, sõidukulud 15 eurot ja käibemaks 25 eurot. Kohus leiab, et kaitsja kulud on põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele. 11 Jätta kaitsja kulud kogusummas 740,40 eurot riigi kanda. ASITÕENDID Toimikule on lisatud 2 DVD-R plaati videosalvestustega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaadid toimiku juurde. KOHTU MEETMED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb osaliselt rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.